President Kaljulaid tunnustas kõnes Eesti Kaitseväe eeskujulikku arengut, kuid märkis, et sõjaline riigikaitse on vaid üks laiapindse riigikaitse kuuest valdkonnast. „Sõjaline riigikaitse ei pea vastama küsimusele, kuidas saab mistahes kriisi korral hakkama meie haiglavõrk, kui patsientide hulk plahvatuslikult kasvab. Või kuidas väldime kaost, kui elutähtsad teenused on häiritud,“ ütles president.

Riigikaitse kõrgeima juhi sõnul on ka laiapindses riigikaitses viimastel aastatel toimunud positiivsed arengud, kuid pelgalt tarkade paberite, vabatahtlike initsiatiivi ja kriisiaegsete improvisatsioonidega tänapäeval kaugele ei jõua. 

„Kas saame selle valguses rahulduda olukorraga, kus iga 73 Kaitseväkke investeeritud euro kõrval planeeritakse kõikide teiste riigikaitse valdkondade jaoks kokku investeerida keskmiselt vaid 1 euro? Ehk saaks seda ühte siiski kasvatada, seejuures mitte 73 arvelt?“ küsis riigipea.

President Kersti Kaljulaid lisas, et ootab Riigikogu valmiste eel ka neil teemadel sisulist arutelu. „Kui taaskord räägitakse laiapindse riigikaitse olulisusest, siis küsigem, mida see konkreetselt tähendab ja kui palju raha plaanitakse ühte või teise laiapindse riigikaitse programmi investeerida? Kui märkame valimisprogrammis märksõnu uutest sõjalistest võimetest või relvasüsteemidest, siis mõelgem, kas kaitsekulusid tuleks sellisel juhul tõsta 2,5%, 3% või veelgi enam skt-st'.? Teine variant on rahulduda tänase Kaitseväe suuruse ja võimekuse ning peamiselt paberil eksisteeriva laiapindse riigikaitsega. Ka see on valik“, ütles president Kaljulaid lisades, et sellisel juhul peab see olema valijatega läbi räägitud.

Riigipea rääkis kõnes sellestki, et elame paradokside maailmas – Eesti on paremini kaitstud kui kunagi varem, aga maailm meie ümber on rahutu ja tekitab tunde, et julgeolek on muutunud hapramaks.

„Keerulises maailmas on meil vaid üks kompass. Selle kompassi nõel orienteerib end universaalsete väärtuste magnetväljas. Need on vabadus, demokraatia, inimõigused ja õigusriik. Väikeriigina ei tohi me nendest põhimõtetest hälbida, isegi mitte ühel korral. Me ei tohi valida pooli üksikutes vaidlustes, vaid peame jääma kindlaks oma kompassile. Nii on meie otsused alati mõistetavad ka meie sõpradele, isegi oludes, kus nende enda kompass ühel või teisel põhjusel nende oma huvidest kallutatud on,“ lisas riigipea.

President Kaljulaid rõhutas, et Eesti jõud on kogu rahva soov enda eest seista ja raskustes üksteist toetada. „Me reageerime turvalisusega seotud kriisidele – näiteks selle kõrbelise suve metsatulekahjude korral – kogu rahvaga. Rahvas on väljas koos kutseliste päästjatega ja kutselised päästjad teavad, kuidas koos vabatahtlikega toimida,“ selgitas riigipea ja lisas, et valmisolek on parim ennetustöö, mida teha saame. „Rahvas, kes kogu hingest tahab ennast kaitsta, ongi kaitstud. See, et meil on valmisolek, oskused, teadmised ja varustus, saab väärtuseks ikkagi läbi rahva tahte.“