See on üliõpilaste laulu- ja tantsupeo Gaudeamus üks esimesi proove, vihmahoogudest hoolimata on käsil Eesti naisrühmade tants „Unelus“. Suur töö algab reedel, siis jõuavad kohale lauljad-tantsijad Lätist ja Leedust.

Kaheksateistkümnes Gaudeamuse pidu avatakse Tartus reedel, mil Emajõe peal ja Emajõe kallastel esitatakse paremaid palu Carl Orffi „Carmina Buranast“, seda koos kõikide dekoratsioonide, kostüümide, valgus-, vee- ja püroefektidega, täpselt nagu Orff selle kavandas. Pidulikku avatseremooniat Tartu südalinnas jälgivad teiste lihtsurelike hulgas seitsme riigi presidendid.

Laupäeva õhtul kell kümme õhtul algab Tamme staadionil tantsuetendus „Jaaniöö müsteerium“. Pühapäeval kell kolm algab Tartu ülikooli peahoone eest peo rongkäik Tartu laululavale, kus nell neli saab alguse laulupidu „Jaanipäeva laulud.“

Tänavune Gaudeamuse pidu on järjekorras juba kaheksateistkümnes, selle traditsioon sündis Eestis üliõpilaskooride dirigendi Richard Ritsingu eestvõttel. Kindel otsus korraldada Tartus üliõpilaslaulupidu võeti vastu 1955. aasta üldlaulupeo ajal ja esimene Gaudeamuse pidu peeti 1956. aastal Tartus. Gaudeamus toimub vaheldumisi kolmes Balti riigis, üldjuhul nelja aasta tagant.