GEENIUS VÕI MITTE? Ameerika geneetiku ettepanek kavandada laste haridusteed geenitesti alusel tekitab vastakaid arvamusi. DNA põhjal andekatelt lastelt võiks vanemad hakata liiga palju nõudma, kehvem tulemus tooks kaasa suure pettumuse.Foto: Vida Press
Piret Pappel 22. juuni 2018 00:01
On inimesed valmis selleks, et mõnikümmend eurot maksev geenitest võiks ennustada tõenäosust, kas võsukesel on lootust katsetel eliitkooli sisse saada, või kõlab see pigem nagu Aldous Huxley „Hea uue ilma“ ainetel kirjutatud õudusjutt? Tuntud käitumisgeneetiku Robert Plomini arvates ootab just seda tüüpi testide levik inimkonda peagi ees.

On inimesed valmis selleks, et mõnikümmend eurot maksev geenitest võiks ennustada tõenäosust, kas võsukesel on lootust katsetel eliitkooli sisse saada, või kõlab see pigem nagu Aldous Huxley „Hea uue ilma“ ainetel kirjutatud õudusjutt? Tuntud käitumisgeneetiku Robert Plomini arvates ootab just seda tüüpi testide levik inimkonda peagi ees.

Selles, et intelligentsust määravad nii keskkond kui ka geenid, on teadlased üsna üksmeelsed. Nüüd on käitumisgeneetika superstaar, ameeriklane Robert Plomin, välja käinud idee hakata testima lapsi ja tegema DNA-uuringu põhjal järeldusi nende IQ kohta.

Plominit on loetud 20. sajandi tsiteerituimate psühholoogide hulka. Ta töötab praegu põhikohaga Londonis King'si kolledžis ja juhib suurt uuringut, mille käigus jälgitakse pikka aega 13 000 Briti kaksikupaari ning uuritakse nende haridusteed ja intelligentsierinevusi.

Edasi lugemiseks vali endale sobiv plaan:
Üks artikkel
3,99
Ühe artikli lugemisõigus
Digipakett
1,00/kuu
11 erinevat digiväljaannetÜle 2000 artikli kuusJagamisõigus 4 sõbragaVõida iPhone 12 nutitelefon