3
fotot
"Eestis on palju inimesi, kellel tekib raskusi sotsiaalsete õigustega," leiab Eesti Inimõiguste Keskuse juhataja Kari Käsper. (Tiina Kõrtsini)

„Inimõigused, millele rohkem tähelepanu pöörata, on just sotsiaalse iseloomuga õigused,“ sõnab Eesti Inimõiguste Keskuse juhataja Kari Käsper.

Käsper märgib, et Eesti väljakutseid inimõiguste valdkonnas ei saa võrrelda autoritaarsete riikidega, kus inimõigusi räigelt ja pidevalt rikutakse, kuid siiski on ka Eestil inimõigustega seotud probleeme.

„Pinnapealsel vaatlusel võib olla meie riigi olukord päris hea, aga kui minna süvitsi, siis igas valdkonnas on suuremaid või väiksemaid asju, mis vajavad edasi arendamist. Näiteks võrdse kohtlemise teema, naiste õigused, naistevastane vägivald, sooline palgalõhe, varjupaigasüsteemid ja kooseluseadused,“ loetleb Käsper põhilisi inimõiguste puudusi.

„Eestis on päris hea olukord poliitiliste õigustega, meil on piiramatu sõnavabadus, saame luua organisatsioone ja ka valimised on üpris vabad. Kuid kui läheme sotsiaalsete õiguste suunas, siis paiskub õhku küsimus, et kas kõik inimesed saavad ikka elada elamisväärset elu?“ sõnab Käsper ja lisab, et vaesusepiiril või alla selle elavate kodanike inimõiguste kasutamine on raskendatud. 

„Vaadates ka puuetega inimeste õigusi ja erinevaid teisi valdkondi, siis on selge, et mitte kõik ei saa Eestis oma inimõigusi võrdselt nautida. On palju inimesi, kellel tekib raskusi sotsiaalsete õigustega,“ räägib Käsper.

Käsperi sõnul on otseselt raske välja tuua valdkondi, kus peamiselt inimõigusi rikutakse. „Eks igaühe jaoks on kõige olulisem just nende õiguste rikkumine, seega on seda keeruline määratleda.“

"Eestis on palju inimesi, kellel tekib raskusi sotsiaalsete õigustega," leiab Eesti Inimõiguste Keskuse juhataja Kari Käsper. (Tiina Kõrtsini)

Õiguskantsleri kantselei kommunikatsioonijuht Janek Luts sõnab, et õiguskantsleri poole pöördub aastas ligi 3 500 avaldajat väga erinevates küsimustes. „Kui püüda kitsamalt välja tuua inimõiguste ja põhiõiguste aspekti, siis põhilised probleemid, millega õiguskantsleri poole pöördutakse, puudutavad  sotsiaalteenuste kättesaadavust, üldhooldusteenuse kvaliteeti ja põhiõiguste ja -vabaduste kaitset isikuandmete varjatud töötlemisel. Samuti tuleb kõne alla ka erihooldusteenuste ja teiste kinniste asutuste olukord ning diskrimineerimise küsimused (vanus, puue, rahvus, sugu jne)."

Enamus elanikest arvab, et Eestis inimõigustega probleeme ei ole

Eesti Inimõiguste Instituudi esimees Vootele Hanseni sõnul peetakse kevadel läbi viidud uuringu andmetel üheks suurimaks inimõiguse rikkumiseks ebavõrdset kohtlemist töökohtadel (sh ebavõrdsed palgad), samuti ka madalat elatustaset ning tööpuudust.

„Muude rikkumiste seas toodi ühekordselt välja mitmesuguseid erinevaid muresid, näiteks rasket elu maal (teenuste puudumine),  sotsiaalsüsteemi puudusi ja infopuudust tasuta taastusravi osas,“ sõnab Hansen.

„Samas uuringust selgus, et enamus Eesti elanikest arvab, et inimõigustega on Eestis kõik korras –  tervelt 73% leiab, et nendest peetakse kinni ja vaid 14% hindab, et see nii ei ole. Alates 2012. aastast on vastajate arvates olukord Eestis inimõiguste osas järjest paranenud, võrreldes eelmise uuringuga on olukord paranenud 5% võrra,“ toob Vootele Hansen välja.

Hansen lisab, et sarnaselt eelmistele uuringutele, hindavad madalama sissetulekuga elanikud olukorda halvemaks, samuti ka need, kellel on madalam haridustase. Regiooniti on kõige kriitilisemad jätkuvalt Ida-Virumaa elanikud. Interneti kasutajad on positiivsemalt meelestatud kui mittekasutajad.

„Võib öelda, et inimese hinnangut inimõiguste tagatusele mõjutab tema vanus, rahvus, kodakondsus, haridustase, sissetulek ja ka elukoht Eestis,“ sõnab Hansen.

Eesti elanikud arvavad, et nad on inimõiguste teemadel piisavalt informeeritud ning teave on vajadusel hästi kättesaadav. „Infot on olnud piisavalt 69% elanike arvates, võrreldes eelmise uuringuga, on vastav näitaja paranenud 7% võrra. Väga vähe või pigem vähe on seda olnud aga 20% vastanute arvates,“ märgib Hansen.

Eesti Inimõiguste Instituudi esimehe Vootele Hanseni sõnul hindavad madalama sissetuleku ja haridustasemega elanikud inimõiguste olukorda Eestis halvemaks. (Teet Malsroos)

Kuhu Eestis pöörduda, kui inimõigusi on rikutud? 

Eesti Inimõiguste Keskuse osa tööst on ka varjupaigataotlejate ja pagulaste nõustamine. "Eelmine aasta nõustas meie keskus suurt enamust, võib-olla isegi 80% kõikidest Eestis varjupaika taotlevatest inimestest,“ sõnab Kari Käsper.

„Nende puhul on probleemiks see, et mõnikord keeldutakse varjupaika andmast olukorras, kus tegelikult rahvusvaheline õigus seda nõuaks. Aitame neid kohtus vaidlustada ja kohus on  siiamaani olnud päris mitmes küsimusese meiega ühel nõul. Eraldi teemad on ka varjupaigataotlejate  kergekäeline kinnipidamine ja kuivõrd on Eesti riik valmis nt piiril varjupaigataotlejat vastu võtma,“ lisab mees.

„Eestis on kohtud sõltumatud ja nad kaitsevad inimeste põhiõiguseid. See on nende üks põhiülesandeid - mitte lasta ebaõiglusel sündida,“ toob Kari Käsper välja.

„Eestis on olemas ka õiguskantsler, kes saab nüüd kohe varsti riikliku inimõiguste asutuse rolli, samuti on ka teisi ametiasutusi, kes tegelevad inimõiguste erinevate aspektidega (nt soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik, andmekaitse inspektsioon),“ lisab mees.

Pöörduda saab ka Eesti Inimõiguste Keskuse poole, mis on vabaühenduslik organisatsioon. „Meile saab saata kirja ja anda teada, kui midagi on valesti. Samas päris kõikide asjadega me ise tegeleda ei saa, sest meil ei ole selleks piisavalt ressursse. Küll aga saame selle probleemi endale kirja panna ja kajastada, kui Eesti olukorrast juttu tuleb ning vajadustest ja võimalustest midagi paremaks muuta,“ sõnab Käsper.

Käsperi sõnul vabaühenduslikke inimõiguste organisatsioone väga palju ei ole. „On üldisi organisatsioone nagu meie ja siis on olemas ka erinevaid konkreetseid gruppe hindavaid organisatsioone (nt  Eesti Puuetega Inimeste Koda, Lastekaitse Liit, LGBT ühing). Nende tegevus puutub ka kokku inimõiguste valdkonnaga.“

„Mõned valdkonnad on Eestis ka täiesti katmata ja igas valdkonnas ei olegi aktiivset organisatsiooni. Tuues siinkohal näiteks inimõigused kohtumenetluses või isikuandmete kaitse.Väikses riigis juhtub seda sageli," sõnab Käsper. 

Riiklik inimõiguste asutus muudab inimõiguste kaitset tunduvalt

„Riikliku inimõiguste asutuse loomine on meie jaoks suur asi, sest oleme seda pikka aega riigile ette pannud. Olime arvamusel, et tulenevalt ÜRO Peaassamblee resolutsioonist, peaks selline riiklik inimõiguste asutus tekkima ka Eestisse,“ sõnab Käsper.

Käsper märgib, et hetkel ei ole Eestis ühtset asutust, mis koordineeriks ja edendaks inimõigusi üldiselt. „Erinevatel asutustel on küll üldised inimõiguste kaitsefunktsioonid ja erineva ministeeriumid, aga sellist ühtset asutust, mis vaataks, et riigi tegevus inimõiguste valdkonnas oleks süstemaatiline ja eesmärgipärane, ei ole.“

„Me loodame väga, et õiguskantsler saab hakata nüüd seda funktsiooni paremini täitma. Samuti tekib meile riigi poolt hästi hea koostööpartner, kellega me saame asju arutada. Meil on olnud sageli olukordi, kus meil ei ole riigis kellegagi üldistest küsimustest rääkida,“ sõnab mees.

Käsper lisab, et riiklik inimõiguste asutus annab õiguskantslerile juurde pädevust ja ressurssi. „Nii saab ta teha paremini rahvusvahelist koostööd teiste sarnaste asutustega. See omakorda aitab kaasa inimõiguste teadmiste Eestisse toomisele  ja inimõiguste kaitse taseme tõstmisel.“

Ka Hansen arvab, et riikliku inimõiguste asutuse mõju on inimõiguste edendamisele hea. „Meie tegevusalale pööratakse siis rohkem tähelepanu. Õiguskantsleri institutsioon on oluline ja me loodame heale koostööle.“

Janek Luts sõnab, et nüüd tuleb õiguskantsleri kantseleil hakata tegelema nii inimõiguste kui ka Puuetega Inimeste Konventsiooni (PIK) edendamise, kaitsmise ja jälgimise ülesannetega, sh käsitleda varasemast enam puudega inimeste kaebusi. „Samuti tuleb teha teavitus- ja koolitustööd, jälgida õigusaktide vastavust konventsioonidele ja tellida vastavaid uuringuid. Lisaks sellele tuleb antud ülesannete raames teha tihedat koostööd ÜRO institutsioonide ja teiste rahvusvaheliste organisatsioonidega, riigisiseste inimõiguste ning puudega inimeste ja nende esindusorganisatsioonidega,“ kirjeldab Luts õiguskantsleri seaduse täienemisel kaasa tulevaid uuendusi.

"Põhilised probleemid, millega õiguskantsleri poole pöördutakse, puudutavad sotsiaalteenuste kättesaadavust, üldhooldusteenuse kvaliteeti ja põhiõiguste ja -vabaduste kaitset isikuandmete varjatud töötlemisel," selgitab Õiguskantsleri kantselei kommunikatsioonijuht Janek Luts. (Andres Putting/Ekspress Meedia)

Luts lisab, et riikliku inimõiguste asutuse ülesannete täitmiseks ja PIK-i rakendamiseks on vajalik tihe koostöö riigiasutuste, kohaliku omavalitsuse asutuste ning õiguskantsleri kantselei vahel.

Vabaühenduslikud inimõiguste organisatsioonid konkreetset riigieelarvelist tuge ei saa

„Eks alati on raha vähem, kui tegelikult vaja oleks, kuid siiski on Eesti Inimõiguste Keskusel toetus sotsiaalministeeriumilt, samuti ka hasartmängu maksult ja ÜRO Pagulasametilt. Meil on ka kasvav annetajate kogukond, kes meile raha annetavad igakuiselt või ühekordselt,“ sõnab Kari Käsper.

Käsper lisab, et vajadused on suuremad kui võimalused. „Aga eks see ole natukene jälle selle väikese riigi küsimus. Kuid seda võib küll öelda, et Eestis inimõiguste organisatsioonid ei ole piisavalt rahastatud.“

Vootele Hansen märgib, et igal ühingul on oma eelarve. „Kindlasti kirjutavad ja taotlevad kõik organisatsioonid lisarahastust, kirjutades taotlusi erinevatesse fondidesse nii Eestis kui ka Euroopa Nõukogus.“

Inimõiguste Instituudi tegevust rahastatakse Euroopa ja Eesti rahalistest vahenditest, riigieelarvest ning eraisikute toel. „Meie rahalised vahendid on peamiselt pärit sotsiaal-, kultuuri-, justiits- ja välisministeeriumi eelarvest ning sõltumatutest fondidest ja annetustest,“ sõnab Hansen.

Kari Käsper sõnab, et kõik inimõigused on olulised, sest nad on üksteisest sõltuvad. „Kui väljendusvabadust ei ole, siis ei saa ka teisi õiguseid kasutada ja samas kui ei ole mingit muud õigust, siis muutub ka väljendusvabaduse kasutamine keerulisemaks.“

 „Inimõigusi tuleks võtta nagu paketti, mis teineteist toetavad. Kuid kui midagi süsteemist ära võtta, siis kahjustub kõikide inimõiguste kasutamine,“ lõpetab Käsper.

Eesti vabaühenduslikud inimõiguste keskused

Eesti Inimõiguste Keskus

Eesti Inimõiguste Keskus (EIK) on sõltumatu valitsusväline inimõigusorganisatsioon. Keskuse missioon on luua koos iga inimese inimõigusi austav Eesti. Keskuse visioon on olla aastaks 2020 mõjus ja pädev Eesti sõltumatu inimõigusliikumise eestvedaja.

EIK korraldab oma tegevust vastavalt ühiskondlikele vajadustele. Fookuses on võrdne kohtlemine ja mitmekesisuse edendamine, varjupaigataotlejate ja pagulaste inimõigused. ÜRO pagulasameti UNHCR partnerid Eestis. 

Eesti Inimõiguste Instituut

Inimõiguste Instituudi eesmärk on koguda, süstematiseerida, analüüsida ja edastada inimõigusi käsitlevat teavet, suurendada ühiskonna teadlikkust selles valdkonnas ning teha ettepanekuid selle kohta, kuidas inimõigusi nii Eestis kui ka mujal maailmas paremini kaitsta.

Selleks teeb instituut koostööd vabaühenduste, ülikoolide ja riiklike institutsioonidega, korraldab koolitusi ning konverentse, avaldab artikleid ja aruandeid ning osaleb rahvusvahelistes võrgustikes. 

Eesti Puuetega Inimeste Koda

Eesti Puuetega Inimeste Koja tegevuse põhieesmärk on olla puuetega inimeste valdkonnas tehtava töö üleriigiliseks koostöö- ning koordinatsiooniorganiks. Tegevuse eesmärk on puuetega inimeste toimetuleku, elukvaliteedi ja ühiskonnaellu kaasatuse parandamine. 

Eesti Naiste Varjupaikade Liit

MTÜ Eesti Naiste Varjupaikade Liit on avalikes huvides tegutsev  mittetulundusühingute liit, mis ühendab Eestis naistevastase vägivalla ohvritele varjupaigateenust pakkuvaid organisatsioone.

Tugitelefon 1492

See on üleriigiline 24h lühinumber füüsilist, vaimset, majanduslikku ja/või seksuaalset vägivalda kogenud naistele.

Tugikeskused

Vägivalda kogenud naised, kes vajavad tuge ja abi. Üksi või koos lastega, saab pöörduda naiste tugikeskuste poole. 

Naiste tugikeskused on avatud kõigis Eesti maakondades, teenuste osutamisel ei lähtuta elukohast. Naiste tugikeskuste asukoht ei ole turvalisuse huvides avalik, ühendust saab nendega ööpäevaringselt võtta telefoni ja meili teel.

Eesti riiklikud inimõiguste organisatsioonid

Õiguskantsler

Inimõigused / Diskrimineerimine / Laste õigused / Nõustamine

Õiguskantsler on oma tegevuses sõltumatu ametiisik, kes teostab järelevalvet seadusandliku ja täidesaatva riigivõimu ning kohaliku omavalitsuse õigustloovate aktide Eesti Vabariigi põhiseadusele ja seadustele vastavuse üle.

Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik

Inimõigused / Diskrimineerimine / Nõustamine / Võrdne kohtlemine

Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik seisab selle eest, et naistel ja meestel oleksid kõigis ühiskonnaelu valdkondades võrdsed õigused ja võimalused. Samuti seisab volinik selle eest, et erinevate vähemusgruppide esindajatel oleksid võrdsed võimalused.

Tööinspektsioon

Tööhõive / Turvalisus / Nõustamine

Tööinspektsiooni põhiülesanneteks on töökeskkonnapoliitika elluviimine, riiklik järelevalve töötervishoidu, tööohutust ja töösuhteid sätestavate õigusaktide nõuete töökeskkonnas täitmise üle, üldsuse, töötajate ja tööandjate teavitamine töökeskkonna ohtudest ning individuaalsete töövaidluste lahendamine kohtueelses töövaidlusorganis.

Sotsiaalkindlustusamet

Tööhõive / Sotsiaalteenused / Puue / Pension / Nõustamine / Ohvriabi / Inimkaubandus

Ameti tegevusvaldkond on riiklike pensionide, toetuste ja hüvitiste määramine ja maksmine, riigile üle läinud elatisnõuete sissenõudmine, riigi tagatud õppelaenu summa tagasimaksmata osa osaline kustutamine, puude raskusastme tuvastamine, rehabilitatsiooniteenuse ja erihoolekandeteenuste osutamise tagamine ja rahastamine, abivahendite kättesaadavuse korraldamine ja riigiosaluse kompenseerimine, ohvriabi- ja lepitusteenuse osutamine, naiste tugikeskuse teenuse tagamine, riikliku lastekaitsepoliitika rakendamine, riigisisese ja rahvusvahelise lapsendamise korraldamine ning klientide teenindamine ja nõustamine.

Andmekaitse Inspektsioon

Isikuandmeid / Andmekaitse / Isikuandmete töötlemine / Nõustamine

Andmekaitse Inspektsiooni eesmärk on aidata kujundada ühiskonda, kus väärtustatakse üksikisiku õigust eraelule ja riigi tegevuse läbipaistvust. Valdkonna tunnustatud eksperdina leiavad nad õiglase tasakaalu isiku põhiõiguste, avalike ja ärihuvide vahel.

Jaga artiklit

80 kommentaari

M
minu inimõigust,saada vanaduspensionit piirab kunagi  /   12:58, 25. juuni 2018
selliste elunautijatest "meeste" lastetus.Eks see karma tule bumeraangina ka talle .
E
eu  /   10:34, 25. juuni 2018
Kui "inimõiguslaselt" käsperilt ära võtta maksumaksja helde rahastus, vabaneksime vihakõnedest põliselanike vastu!!!

Päevatoimetaja

Silja Ratt
Telefon 51993733
silja.ratt@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis