Eesti uudised

Võitlus kestab juba aastaid, aga spikerdajad ei kao

René Piik, 21. juuni 2018, 00:03

21 KOMMENTAARI

j
Jääk Aru/ 21. juuni 2018, 16:15
Hiinas võid spikerdamise eest eksamil saada kriminaalasja ja päris pikalt ruudulist päikest .
m
Mis parata?/ 21. juuni 2018, 14:47
Koolid kah kuskile ei kao, kuigi ka need on umbes sama vanad kui spikerdamine. ;)
t
Taat/ 21. juuni 2018, 14:06
Kes teeb spikreid,sellele jääb ka midagi meelde!
h
hmmm/ 21. juuni 2018, 10:35
no mingis ulatuses spikerdamine on ok. Kui ise spikrid koostad, vaadates läbi köik materjalid, siis kirjutades selle väikses kirbukirjas kuhugi paberile, nii et köik teadmised on kontsentreeritud ühte kohta - siis aitab öppimisel kaasa ju. Pluss andestatav kui examil vaja ähte vöi teist asja kontrollida. Aga kuskilt googeldades examil maha kirjutada, ilma spikrit ette valmistamata on labane. Ja veel hullem kellegi teise pealt maha kirjutamine. Hmm.. kuigi eks paljud inimesed pärast tööl jöuavadki sellega edasi, et teadmisi pole, aga varastavad teiste mötteid...
h
hah./ 21. juuni 2018, 09:56
mina spikerdasin 2a tagasi arstieksamil tartu ülikoolis. tulge tehke mulle midagi nüüd
k
Kas Soomest said juba/ 21. juuni 2018, 21:45
K
..../ 21. juuni 2018, 09:34
Kooli haridust ei peakski 100% tõsiselt võtma,keegi ei tea mis elu toob.
n
Nii peaks olema/ 21. juuni 2018, 09:29
Kes osaleb eksamil ausalt, saab hinde vastavalt oskustele. Kes spikerdab ja jääb vahele, saab hindeks 3. Inimese pea ei jaga matemaatikat aga ikkagi püüab. Kes ei suuda ausalt isegi kolme saada, sellele pannaksegi kirja mitterahuldav. Inimene ei viitsi isegi spikerdada, selle eest.
o
oleks vaja spikreid õpetajatele -/ 21. juuni 2018, 08:28
kuidas õpetada ainet nii, et see meelde jääks ja arusaadav oleks.
või veel parem - õppeprogrammide koostajatele

h
Hiiumaa mees/ 21. juuni 2018, 08:12
Kas needsamad praegused tulihingelised võitlejad võivad endale käe südamele panna ja öelda: ''Mina ei ole iialgi spikerdanud!'' Ei usu.
e
Eksam/ 21. juuni 2018, 06:56
Vanasti oli teadmiste kontroll selline ,et küsiti palju on 2+2. Kui vastus oli neli siis tööle ei saanud, kui aga vastus oli ,, Niipalju kui härra soovib" oli töökoht kohe sinu. See kehtib ka tänapäeval ja kas oled ausana sündinud või petisena, seda ei huvita kedagi.
e
Eks uusrikka poeg jäikah/ 21. juuni 2018, 21:49
teises klassis 2x2 hätta. Õpetaja siis, et kuidas sul häbi ei ole , sul isa suur ärimees ja sina ei suuda isegi kahte korrutada. Eks poisile siis lõigi idee pähe helistab , et paps palju on kaks korda kaks? Mille peale papa vastab kui müüd siis viis, kui ostad siis kolm.
k
Kultuurierinevus/ 21. juuni 2018, 06:55
Pole ju kuigi suur saladus, et eri rahvustel on õppimisele erinevad vaated. Pole saladus, et vene kultuuris õpetaja ei vastamdu kogukonna huvidele ning aitab "omad" eksamilt läbi. Seevastu käpardlikke eristaatust omavaid "sihtivaid asutusi", mis ei suuda isegi eksamiküsimusi veavabalt luua, ei tohiks eetikaloomeprotsessi ligidalegi lasta. Eetikaküsimusi hariduses peaks lahendama keegi teine.
s
21. juuni 2018, 03:11
Spikerdamine on ja jääb. Läbi spikerdamise, ehk spikrite ise kirjutamise on õpitava aine õpiprotsess tagatud. Pead ju spikrile kirjutama märk laused, liha nende ümber pead panema peast.
h
Hiiumaa mees/ 21. juuni 2018, 07:26
Selline oli spikerdamine siis kui ei olnud veel nutiseadmeid ja spikreid tuli käsitsi kirjutada. Spikrite tegemine oli juba omaete töö ja sellega tõesti sai aine kohati nii selgeks, et eksamil selgus - spikrit polegi vaja. Õpikust või nutiseadmest lihtsalt mahakirjutamine ei ole spikerdamine vaid lihtlabane mahakirjutamine.
a
arvan/ 21. juuni 2018, 07:40
et Sul on õigus. Kusjuures ka mina spikerdasin eksamitel ja praegugi tunnen, et valemite julm pähetuupimine ei "toida". Ma ei jõua kõiki maailma valemeid pähe õppida, aga ma pean oskama neid leida ja kiiresti ning loovalt kasutada. Mis kasu on mul mingi tüvikoonuse ruumala valemi peast mäletamisest, kui seda valemit kümnete aastate viisi vaja ei lähe? Aga ma pean teadma, et selline keha-tüvikoonus- on olemas ja selle ruumala arvutusoskust võib mul vaja minna. Sama kehtib pasljude muude valemitegi kohta. Võiks olla aga ülesandeid, mis õpetavad loogiliselt mõtlema: kas ruudu pindala, mille diagonaal on x on suurem kui ringi pindala diagonaaliga x? Seda tüüpi küsimusi palju ühes blokis - annaks väga hea oskuse loogiliselt mõelda. Mingid elementaarteadmised peavad muidugi peas olema, sest muidu ei teki üldse loogilist konstruktsiooni, aga ... Ise teema on muidugi naabritele ette ütlemine. See ei sobi kuidagi.
s
spikerdaja/ 21. juuni 2018, 07:50
tüvikoonuse valemit võib kord elus vajaminnes ka telefonist vaadata..
milleks raisata elu asjadele,mis kuhugi ei vii?
t
tundub/ 22. juuni 2018, 13:27
et sa ei saanud aru, mida ma öelda tahtsin. Enda meelest sedasama just nentisin, mida sinagi. Vaatasin minagi selle valemi spikrist maha, aga ta oli mul seal olemas ja ülesanne sai lahendatud.
s
21. juuni 2018, 03:11
Spikerdamine on ja jääb. Läbi spikerdamise, ehk spikrite ise kirjutamise on õpitava aine õpiprotsess tagatud. Pead ju spikrile kirjutama märk laused, liha nende ümber pead panema peast.
w
Woodstock/ 21. juuni 2018, 01:23
Ausaks sünnitakse, mitte ei hakata või selleks õpita, täpselt nagu ka muusikameheks. Selline omadus kantakse edasi geenidega.
s
seni/ 22. juuni 2018, 13:30
kuni ülesanded ei muutu loominguliseks, seni on alati võimalik spikerdada ja sel ei ole miskit tegemist aususega. Õnneks ülikoolis on valdavalt lubatud kontrolltööde ajal valemite kasutamine, mis annab eelise neile, kel aju ka olemas. Kindlasti on palju fakte, mida peab peast teadma, aga iga viimast kui valemist küll ei pea.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee