2
fotot
LIIDUST LAHKUMISE VASTU: Londonis parlamendihoone juures näeb ikka ja jälle Euroopa Liidu lippudega meeleavaldajaid, kes on Brexiti vastu. Pilt on tehtud 19. juunil. (Reuters/Scanpix)

Kaks aastat tagasi, täpsemalt 23. juunil otsustasid britid napi häälteenamusega Euroopa Liidust välja astuda. Mullu kevadel algasid lahkumiskõnelused, mis kulgevad üle kivide ja kändude. Plaani järgi lahkub Suurbritannia Euroopa Liidust tuleva aasta 29. märtsil.

Kui mõne kuu eest katsus Šotimaa end märgatavaks teha vastuseisuga Suurbritannia parlamendis pikka aega menetletava Euroopa Liidust lahkumise eelnõule, siis nüüd on raskuskese Londonis. Nimelt on seal viimase nädala põhiprobleem valitsuse ja parlamendi vahel valitsev vastasseis.

Šotlasi häirib seoses eelnõuga see, kuidas ja kas üldse saab keskvalitsust pärast Euroopa Liidust lahkumist usaldada. Eelnõu järgi võetakse ju üle ka Brüsseli seadusandlus ja London hakkab alles hiljem tühistama neid seadusi, mis riigile enam ei sobi. Huvitav on siinjuures Euroopa Kohtu roll. Brüsseli meelest etendab see olulist osa lahkumisega seotud tüliküsimuste lahendamisel, ent peaminister Theresa May tahab riiki kohtu jurisdiktsiooni alt võimalikult kähku välja saada.

Suurbritannia peaminister Theresa May. (Reuters/Scanpix)

Parlamendi ja valitsuse vastasseis 

Praegune aur Londonis kulub aga otsustamisele, kas parlament saab sundida valitsust meelt muutma, kui näiteks jaanuariks pole ikka veel saavutatud kokkulepet Brüsseliga. Kumb on tähtsam, kas valitsus või parlament? Probleem on fraasis „tähenduslik hääletus“, kui kokkulepe ükskord parlamenti jõuab. Praegu on see küll vaid parandusettepanek, mille sõnastus tundus valitseva konservatiivide fraktsiooni liikmetele algul vastuvõetavana, ent hiljem seda muudeti. Paraku ei nõustu paljud sellega. 

kolmapäeva hilisõhtul toimuva hääletuse eel loodeti saada abi vastaspartei, leiboristide, ridadest. Eks May põhiprobleem olegi ju selles, et tema partei on lõhenenud. Ja oleks tal siis mingeid ideid välja pakkuda! Nagu ajaleht The Times kolmapäeval kirjutas, katsub May pidada Euroopa Liiduga läbirääkimisi vihjete ja mõistaandmise teel, millest pole aga kunagi kasu. Liiatigi taipab Brüssel väga hästi, et Briti valitsuses valitseb vaakum, kirjutas leht.

Et midagigi optimistlikku öelda, lubas May äsja eraldada riiklikule tervishoiusüsteemile 20 miljardit naelsterlingit lisaraha, ja seda 2023.–2024. finantsaastaks. See tulenevat Brexiti dividendist, mis on uus mõiste, mille tähenduse peab ajakirjandus nüüd lahti nuputama. Kriitikud ütlevad, et riik ei saa iialgi Brüsselilt nii palju raha tagasi ja see võetakse seega jälle mingi teise eluala arvelt ära. 

Julgeolekuinimesed on mures

Julgeolekuinimesedki tunnevad lahkumise pärast muret. Riikliku pealtkuulamisjaama GCHQ juht Jeremy Fleming ütles teisipäeval Brüsselis, et tänu Briti abile on viimase aasta jooksul Euroopas ära hoitud neli terroriakti. Ta rõhutas, et tulevikuski peab usinalt koostööd tegema. 

Michel Barnier, Brüsseli pealäbirääkija, hoiatas aga, et Euroopa Liidust lahkumine ehk Brexit lõpetab Suurbritannias praegu ELis toimiva vastastikuse politseiabi süsteemi.

Jaga artiklit

17 kommentaari

T
temaatik  /   16:20, 21. juuni 2018
M
Miks  /   12:51, 21. juuni 2018
ei ole artiklit EL eilse internetifiltri hääletuse kohta?

Päevatoimetaja

Silja Ratt
Telefon 51993733
silja.ratt@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis