Juhtkiri

Juhtkiri | Miks liiklussurmade arv on jälle kasvama hakanud? (8)

Ohtuleht.ee, 18. juuni 2018 18:51
Tänavune aasta on kujunenud liikluses mullusega võrreldes üsna nutuseks. Veel aastavahetusel oli põhjust rahul olla, et 2017. aastal hukkus liikluses rekordiliselt vähe inimesi – 48. Aastal 1991 oli neid 491.

Sellel aastal on liiklusõnnetustes hukkunud juba 35 inimest, mullu samal ajal oli ohvreid 22. Kuigi statistilised näitajad ei pruugigi langeda ühtlase joonena, on suurem hukkunute arv siiski väga murettekitav. Samamoodi jätkates ei pruugi olla jõukohane eesmärk, et liikluses ei hukkuks aastate 2023–2025 keskmisena üle 40 inimese aastas.

Samal teemal

Kui märgatava osa elude säästmises on ilmselt andnud üliturvaliseks muutunud autod, siis ülejäänu on liiklejate kätes. Ohutuks liiklemiseks loovad eelduse läbimõeldult rajatud ja korralikult hooldatud teed-tänavad.

Retsept on lihtne: ära kihuta arutult, ära istu rooli joobes, ära tegele rooli taga kõrvaliste asjadega. Ometi näeme liikluses närvilisi nõelujaid, suvaliselt parkijaid, isegi kõnniteedel sõitjaid ja paremalt möödasõite sooritajaid, rääkimata pidevast mobiilinäppimisest.

Võib küll üritada mõista, et lõputud teeremondid ja ummikud on juhid viimse piirini viinud ja liiklusraev on kerge tekkima, kuid see ei õigusta kaasliiklejate ohtuseadmist. Samavõrra ohtlikud on kehvas seisukorras teed. Eesti peaks olema juba piisaval majanduslikul järjel, et teed õigel ajal liiklusohutuks lappida, selle asemel, et õnnetuse korral tänitada üksnes „teeoludele mittevastava sõidukiiruse“ üle. Eestis hakkab tihti silma liiklusmärkide üleküllus. Mõnel teelõigul võtab see silme eest kirjuks ja juhil on keeruline teeinfot vastu võtta. Selline ülereguleerimine vähendab juhi vastutustunnet ja võib hoopis suurendada õnnetuste ohtu. Samal ajal kui leiame piisavalt raha kallite liiklusmärkide mere paigaldamiseks, närutame teekattemärgistuse uuendamise või üleüldse mahamärkimisega.  

Kuidas aga liiklusharjumusi muuta? Kas keegi suudab meenutada tugeva ja meeldejääva sõnumiga liikluskampaaniat. Arglikud manitsused kas või mobiili näppimisest hoidumiseks on olnud kui hane selga vesi. Ja suurte politseireidide korraldamise asemel tunduvad mobiilikasutajad huvi pakkuvat vaid ajalehefotograafidele. Kui pigistada silm kinni väikeste rikkumiste eest, siis pole imestada, kui nendest kasvavad välja suuremad, mis võivad lõppeda õnnetustega. 

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee