Jagatud mure olevat pool muret. Aga kui muresid on rohkem kui üks, pole neid tavaliselt kellegagi jagada. Hea, kui need on kaelas, pahatihti kasvavad need ju üle pea.

Alustame hirmsamast. Postimees (12.06.2018) kirjutas, et peaministripartei vastu esitatud rahaliste nõuete kogusumma ähvardab sügiseks tõusta üle 1,5 miljoni euro. Seda juhul, kui erakondade rahastamise järelevalve komisjon (ERJK) teeb parteile ettekirjutuse maksta tagasi 1,24 miljonit eurot, mis Keskerakonna kunagisel kampaaniameistril Paavo Pettail jäi aastatel 2009–2016 hämara skeemi käigus töötasuna saamata. ERJK leiab, et tõendeid tagasinõudeks on piisavalt, lisaks on nõude lubanud tsiviilkohtusse anda ka reklaamiärimees ise.

Mihhail Korbi viis pastakat

Puhtalt lehelt alustanud Keskerakond ei taha nendest võlanõuetest muidugi midagi kuulda. Mihhail Korb, kes on üks ninameestest ja Priit Toobali küllaltki kulunud mantli pärija, –  muide, vahepeal jõudsid peasekretäri paljunäinud kuube kanda ka Kerstin-Oudekki Loone ja Jaak Aab! – pareerib rünnakuid ja kinnitab, et Pettai on väljapressija ja üleüldse on Savisaar ja Toobal need inimesed, kelle käest tuleks küsida (Postimees, 13.06.2018).

Mihhail Valeri poeg Korb väidab oma CV-s, et tal on eesti keele kõrgtase. Vist seetõttu ongi viletsama keeleoskusega inimesed valesti mõistnud tema avaldusi juuniküüditamise ja Eesti NATO-sse kuulumise osas. Küllap kuulun nende hulka ka mina, kes näeb selle ütluse taga järjekordset süljelärakat Savisaare niigi roojasel revääril. Seda inimese poolt, kes peaks isakesele olema tänulik, kuna elab juba teist põlve nagu linnuke haljal oksal.

Näiteid? Eelmise sügise valimiskampaania ajal sattusin sagedasti Lembitu tänava ja Islandi väljaku kanti. Seal on üks kaheosaline ülekäigurada, mille keskel on ootekoht. Kohalikud valimised toimuvad ju teadupoolest oktoobrikuu kolmandal pühapäeval, aga sel porikuu kahel esimesel dekaadil ootas seal rahvarohkes ootekohas alati üks sulnis ja armas neiu, kes jagas Mihhail Korbi valimisprogrammi ja temanimelisi rohelisi pastakaid. Kuidas sa jätad vastu võtmata? Isegi minusuguse kalestunud inimese süda läks soojaks ja võtsin vähemasti pastaka alati vastu. Tekkis isegi hasart ja hakkasime ühe Lembitu tänaval elava sõbraga, kes koeraga sealkandis tihti jalutamas käib, võistlema: kummal on rohkem Korbi pastakaid? 5:4, mina võitsin!

Miks ma sellel vähetähtsal faktil nii pikalt peatun? Usun, et meiesuguseid oli teisigi ja Mihhail Korbi nimelisi pastakaid jagati välja viinakuul vähemasti 10 000. Ja 2482 häält Kesklinna, Lasnamäe ja Pirita valimisringkonnas pole ju kokkuvõttes sugugi halb tulemus. Kingitud hobuse suhu muidugi ei vaadata ja seetõttu jätan küsimata: kas nende puhta käega ulatatud pastakate eest tasuti ka pestud rahaga?

„Põliskeskerakondlaste” ponnistustest

Jutumärgid on siinkohal kohased. Põliskeskerakondlaseks võib ennast pidada 72-aastane Vladimir Velman ja temast aasta noorem Heimar Lenk, kes liitusid ninasarvikuparteiga 1994. aastal. Ülejäänud lisandusid alles sel sajandil: 67-aastane Marika Tuus-Laul 2003. ja 64-aastane Peeter Ernits alles 2015. aastal. 39-aastane Kerstin-Oudekki Loone 2013. aastal. Ja Kristuse ikka jõudnud Olga Ivanova kuulus sellesse kuulsusrikkasse parteisse aastatel 2006-2017. Ühesõnaga: neli pensionäri ja kaks õde.

Pean silmas uuenenud Keskerakonna viimaseid mohikaanlasi, kes lasid põhja eelnõu, millega taheti anda kirikutele raha omandireformi reservfondist (7,8 miljonit).

Olen opositsionääridega sama meelt, et oma koda võiks korras hoida omavahenditest ja seal viljelevad harrastused tuleks ise kinni maksta. Aga eelpoolmainitud summat ei tuleks jagada nende vahel, kes nõukogude perioodil tundsid ennast mõnusasti võõras kodus. Aasta tagasi võrdles Heimar Lenk sundüürnike küüditatutega (EPL, 13.06.2017). Nojaa, eks mõlemad sihtgrupid elasid aastaid võõras majapidamises...

Võib-olla on see veidi järsk üleminek, aga vähemasti osad oma valijate käremeelsed esindajad teevad ju peaministriparteis sama. Peeter Ernits (824 häält viimastel riigikogu valimistel) pääses parlamenti üksnes tänu sellele, et Edgar Savisaar (25 057) oma mandaadist loobus. Kerstin-Oudekki Loone aga sai marjamaale seetõttu, et jõustus Lauri Laasi süüdimõistev otsus kriminaalkuriteos. Kuna Laasi sai valimistel 407 häält, on vähemasti tema mandaat Loone (354) omaga samas suurusjärgus.

Kuhu ma selle jutuga jõuda tahan?

Ma ei ole olnud just eriti agar praegusele peaministrile nõu andma, pealegi on tal nõunike pea sama palju kui Tallinna linnapeal Taavi Aasal. Jüri Ratas mäletab ju isegi 2015. aasta Keskerakonna kongressi, kus Kadri Simson kaotas esimehe valimistel Edgar Savisaarele 55 häälega.  Pärast seda kaotas Savisaare tollane suursoosik Jaanus Karilaid fraktsiooni esimehe valimistel Simsonile häältega 12:14. Ja ei läinud aastatki, kui Karilaid kuulutas „füürerile tänutäheks”, et toetab Keskerakonna esimehe valimistel Savisaare asemel Jüri Ratast (Postimees, 27.09.2016).

Nüüd? Karilaid on üks suurimaid „pensionäride ja õdede liidu” hukkamõistjaid...

Kui jätta koomiline seltskond kõrvale, on koalitsioonil 48 pluss Deniss Boroditši hääl. Vaid riigieelarve vastuvõtmiseks on sellel koosseisul veel vaja 51 häält. Aga riigieelarve, mis teadupoolest sisaldab ka katuseraha, on heaks võimaluseks muuta parlamenditöös pettunute ja kahevahel olevate saadikute „vaateid”. 

Jaga artiklit

7 kommentaari

U
unistaja  /   08:26, 15. juuni 2018
Mart Soidre,mina korjasin reformierakonna poolt pakutuid k.o.n.d.o.o.m.e ja nüüd juhin mina 7:5

Päevatoimetaja

Triinu Laan
Telefon 51993733
Triinu.laan@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis