(Handout .)

Kuigi Donald Trumpi ja Kim Jong-uni kohtumise tulemusi on mõnedes meediakajastustes nimetatud üllatavateks, toimus kõik võrdlemisi etteaimatava stsenaariumi järgi. Kui poleks olnud lootust mingisugusele kokkuleppele jõudmises ja ühisavalduse sõlmimises, siis vaevalt oleks kohtumine üldse toimunud.

Trumpile võis see olla kergeks moraalseks võiduks peale vastuolulist G-7 kohtumist, mis viitas vastuolude süvenemisele ja isegi väärtuste konfliktile Ameerika Ühendriikide ja teiste juhtivate lääneriikide vahel. Singapuris leidis Donald Trump häid sõnu läbirääkimispartneri kohta, keda ta nimetas muuhulgas võimekaks juhiks, kes soovib tuumarelvadest lahti saada. Kokkuvõttes jääb paljuski selgusetuks, milles tegelikult kokku lepiti ja kuidas neid kokkuleppeid ellu viima hakatakse. USA ja Korea Vabariigi sõjaliste õppuste peatamine (kui need ikkagi peatatakse, sest ametlikku otsust pole veel tulnud) on siiski suures osas sümboolse tähendusega, sest ei räägitud ju ameeriklaste lahkumisest Korea poolsaarelt.

Kim Jong-uni lubadus muuta Korea poolsaar tuumarelvavabaks jääb esialgu samuti poliitilise avalduse tasandile. Vaadates ajalukku meenub, et Ameerika Ühendriigid ja Korea Rahvademokraatlik Vabariik allkirjastasid küll madalamal tasemel 1994. aasta oktoobris kokkuleppe Põhja-Korea tuumarelvastusprogrammi peatamiseks (mis tühistati 2002. aastal), mille tulemusena oleks põhjakorealaste tuumarajatised tulnud demonteerida. Päriselus arenesid sündmused hoopis vastupidises suunas ja Põhja-Korea hoopis jätkas tuumarelva väljaarendamist, jõudes peagi esimese ametliku tuumakatsetuseni aastal 2006. Selgi korral oleme kuulnud palju ilusaid sõnu, kuid hinnanguid saab anda tegude järgi. Moodsas tõejärgses maailmas on nimelt oluline tähendus sotsiaalsetel konstruktsioonidel: kuidas me parajasti soovime näha mingi sündmuse interpreteerimist. Seetõttu võib tuumarelvadest vabanemine tähendada ka lihtsalt nende ignoreerimist.

Jaga artiklit

4 kommentaari

T
Trumpile Nobel  /   15:02, 19. juuni 2018
Vaatan pükstes karsson-merkelit ja mõistan miks Trump talle otsa ei vaata,
hetkel tegeleb Trump ka oma riigi põhiväärtuste ja riigi alalhoidmisega,
kaitstes riiki inimkräpi vastu kes USA piire üleujutavad,
Euroopa Liit on selles osas heaks näiteks "mis juhtuda ei tohi".
Merkelit võib oodata tulevikus kohus või siis riigist põgenemine,
mida mainiti mõned aastad tagasi ka tema poliitiliste oponentide poolt.
M
mammi  /   13:51, 14. juuni 2018
Maailma ajakirjandus räägib, et Kim võitis Trumpi 3:1, kusjuures Trump võib saada Nobeli preemia. Preemia nüüd preemiaks, sest Obama sai ka oma esimesel aastal Nobeli ainult lubaduste pärast ja hiljem peksis segi Iraagi, Liibüa ja viis hauda üle miljoni inimese. Selle Kimi-Trumpi lepingu peakokad olid Si ja Putin. Kim käis Hiinas 2x ja pidas pidevalt telefonikõnesid nii Si kui ka Putiniga. Pilusilmad on väga ettearvamatu rass.

Päevatoimetaja

Gerly Mägi
Telefon 51993733
gerly.magi@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis