lemmikloom
3
fotot
Sarvikpüti pesad (facebook.com/ainar.unus)

Loodusfotograaf Ainar Unus kirjutab enda Facebooki lehel, et avastas Kuressaare vallikraavist sarvikpüttide pesad, kuid veetaimede niitmise käigus hekseldati kaitsealuse linnu pesad tükkideks.

Unus kirjeldab, et vallikraavis pesitses neli paari sarvikpütte ning pesad asusid Ekesparre hotelli ja Rohelise Konna pubi vahel vallikraavis. Unuse sõnul asus üks paar seal pesitsema mai keskel ning nemad olid ka ainsad, kes jõudsid enda pojad välja haududa. "Aga teised kolm, kellest viimane pesitsust alustanud paar ehitas oma pesa juuni alguseski hävitati nii, et silm ka ei pilkunud," kirjutas Unus Facebookis.

Mees seletas, et vallikraavis käidi veetaimi niitmas ning kõik, mis vee peal hulpis, hekseldati masinast läbi. "Sellega hävitati ka meil II kategooria kaitsealuse liigi neli pesa," tõdes Unus. "Sarvikpütt on meil ohustatud ja kahaneva arvukusega liik ja nüüd neist sedasi üle sõita on nahaalne ja südametu tegu!"

Nüüdseks on pesad kadunud (facebook.com/ainar.unus)

Kõige jaburam on Unuse meelest asja juures see, et nagu kohapeal silma hakkas, siis on maha niidetud veetaimede veepealseid osi, aga seal kus pesad asusid ei olnud kasvamas mitte ühtegi taime mis veepiirist kõrgemale ulatusid. 

Unus lisab, et andis asjale ametliku käigu ja inspektsioon peaks juba kohal olema. "Niitmiseks kasutatud masin on veel sündmuskohal, niiet tegijat ei pea kaugelt otsima," ütles mees.

Töö tellija ei olnud pesadest teadlik

Saaremaa vallavalitsuse keskkonnaosakonna juhataja Bert Holm ütles Õhtulehele, et looduskaitseseadus keelab pesade ja munade tahtliku hävitamise ja kahjustamise või pesade kõrvaldamise.

"Kui pesad hävisid, siis sündis see ettevaatamatusest, mis on muidugi kahetsusväärne," nentis Holm.

Ta lisas, et mis konkreetset liiki puudutab, siis pütid ehitavad ujuva pesa ja kinnitavad selle kaldataimestiku külge. Emaslind muneb mais või juunis sinna 3-5 muna. Mune hauvad mõlemad vanemad keskmiselt nädala võrra vähem kui kuu aega. Vastsündinud pojad elavad algul vanemate seljas.

Holmi sõnul võivadki püttide pesad võhiku silmale olla raskesti märgatavad, kuna kuni 500 g kaaluva linnu pesa on väike. Holm kinnitas, et töid tellides puudus Kuressaare linnamajandusel info selle kohta, et kaitsealune liik seal pesitseb ja keskkonnainspektsioon andis nüüd juhtnöörid, kuidas töid jätkata.

Kuressaare Linnamajanduse juhataja Marek Koppel ütles, et tööd võeti ette, et vallikraavid puhtana hoida, sest seisvas vees hakkas vetikas juba vohama.

"Lindude pesitsemise kohta meil teave kahjuks puudus," märkis Koppel.  "Korraldame töö niimoodi ringi, et puhastame vallikraavid praegu vaid keskelt ja äärtest niidetakse roog siis, kui pesitsusaeg on möödas."

Jaga artiklit

37 kommentaari

V
Vastutus  /   10:52, 14. juuni 2018
Need ametnikud peavad karistatud saama, kes sellise käsu andsid enne olukorraga tutvumist.
M
maakas  /   08:02, 14. juuni 2018
On keegi kokku rehkendanu - kui palju neid nn keskkonna ametnikejulkasid seal Saaremaal ja terves Eestis on? Ilmselt tuhandeid aga asjad ikka ligadi-logadi.

Päevatoimetaja

Telefon 51993733
online@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis