(ARNO SAAR)

Asjaolus, et meie riigiaparaat on paisunud liiga suureks ja kulukaks, ei kahtle vist enam ükski põlvepikkune poisike. Vananevalt ja vähenevalt rahvalt pole peagi laekumas maksuraha, mis võimaldaks Eesti senist toretsevat riigipidamist jätkata. Sellest räägivad üha valjemal häälel nii meie ettevõtjad, palgatöölised kui ka paljud poliitikud.

Igasuguste organisatsioonide ja muutuste juhtimisel on vajalik isiklik eeskuju. Esmalt peaksid kärpimiseks vajaliku fooni looma otsustajad. Riigikogu praegune koosseis suudaks hea tahte korral võtta vastu seaduse, mille kohaselt parlamendisaadikute kuluhüvitisi jõuliselt kärbitaks – minimaalselt poole ning maksimaalselt kuni kahe kolmandiku ulatuses.

Ka erakondadel tuleb näidata, et nad saavad vähemaga hakkama. Vabaerakond on teinud ettepaneku et erakondade riiklikku rahastamist vähendataks poole võrra ning on seda joont ise järginud. Keskerakonnal ja Reformierakonnal on aga riigilt saadud miljonitest eurodest hoolimata tekkinud märkimisväärsed võlad.

Jüri Ratase valitsuskabinet on Eestile olnud eeskujuks äraspidisel moel. Valitsus, mis toimetab tasapisi tiksudes ning vaid valimistele mõeldes, on Eesti rahvale liiga koormav.

Tänane valitusportfellide dubleerimispoliitika, mis tingib, et mõnedes ministeeriumites on korraga toimetamas kaks ministrit, sai alguse 2015. aasta kevadel. Selles ajast saadik on kaks ministrit ametis majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis ning sotsiaalministeeriumis. Ning maaelu korraldamisega tegeleb lisaks maaeluministrile osaliselt veel ka riigihalduse minister.

Põhjused on poliitilised. Täiendavalt loodud ministrikohtade abil õnnestus kolmikliidul moodustada valitsus nõnda, et kõik osapooled said võrdselt viis ministriportfelli.

Paraku nõuab selliste kahepealiste ministeeriumite ülalpidamine iga aastal täiendavalt pool miljonit eurot. Lisaks ministritele vajavad palku ning ametialaseid boonuseid ka nende nõunikud ning muu teenindav personal.

Pärast riigihalduse minister Jaak Aabi skandaalset lahkumist lasi peaminister käest hea võimaluse see ministrikoht hoopiski koondada. Kuigi sellest tulenev kokkuhoid poleks riigi üldvalitsemiskulusid arvestades olnud eriti märkimisväärne, oleks see andnud tugeva sõnumi, et valitsus mõtleb sellele, kuidas riigi juhtimine efektiivsemalt korraldada.

Kindlasti võimaldaks nii majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi kui sotsiaalministeeriumi viimine tagasi ühe ministri juhtimis- ja vastusalasse oluliselt parandada nende organisatsioonide toimimist ning kokku hoida tegevuskulusid.

Tegelikult peaks Eesti olema väle ja vilgas riik, kus avalikus sektoris poleks kohta sisulise vajaduseta kõrgepalgaliste ametipostidele. Aeg on pöörduda tagasi valitsuse mudeli juurde, kus ametis oleks maksimaalselt 11-12 ministrit ning iga ministeeriumi juhiks vaid üks minister. Lihtsustamise käigus saaks muidki ebavajalikke tegevusi ja ametikohti vähendada.

Raske on uskuda, et tiksuv valitsus ülaltoodud mõtetega kaasa tuleb. Muutusid saavad esile kutsuda vaid aktiivsed kodanikud, kes toetavad järgmistel riigikogu valimistel riigireformide läbiviijaid.

Jaga artiklit

11 kommentaari

H
hääletoru  /   07:34, 13. juuni 2018
Rull on ju refide käepikendus kõikse aja olnud ja seda lõpuni kuni refide erakond veel eksisteerib.

Päevatoimetaja

Telefon 51993733
online@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis