Sessionsi otsus on vastuolus 2016. aasta kohtuotsusega, mis andis El Salvadorist pärit naisterahvale asüüli, kuna naine põgenes teda peksnud ja vägistanud abikaasa eest ning mis on aluseks tuhandetele teistele sarnastele kaasustele. Mitmed pagulasorganisatsioonid on jõudnud justiitsministri otsust juba kritiseerida, vahendab BBC. Otsus mõjutab paljusid kõige haavatavamas seisus põgenikke, naisi ja lapsi. Hetkel üritab USAsse pääseda palju inimesi Kesk-Ameerika riikidest nagu Honduras, Guatemala ja El Salvador. Märkimisväärne osa neist just vägivaldsete narko- ja muude jõukude eest väidabki põgenevat. Naistevastase vägivalla poolest on Kesk-Ameerika riigid ÜRO hinnangul ühed maailma kõige hullemad.

Sessions põhjendab oma otsust sellega, et kui just valitsus otseselt taga ei kiusa, siis ühe riigi tegematajätmised oma kodanike kaitsel ei anna USAle kohustust nende eest hoolitseda: „Üldiselt ei kvalifitseeru immigrandid, keda puudutab valitsusest sõltumatu koduvägivald või jõuguvägivald, asüülitaotlejaks. Pelgalt fakt, et ühel riigil võib olla teatud kuritegude ohjamisel probleeme - kuriteod nagu koduvägivald või jõuguvägivald - või et teatud inimrühmad satuvad suurema tõenäosusega vägivalla ohvriks, ei ole iseenesest piisav, et taotleda asüüli.“

Seni on USA seadused olnud samad, mis nad on rahvusvaheliselt: kui varjupaigataotleja kardab, et kodumaal hakatakse teda rassi, poliitiliste vaadete, rahvuse, usu või teatud sotsiaalsesse gruppi kuulumise pärast taga kiusama, on tal õigus asüüli taotleda. Just nimelt viimane neist on Sessionsi sõnul liiga ebamäärane ning tema leiab, et seda ei tohiks tõlgendada kui „üleüldist lahendust igale südantlõhestavale olukorrale“. Tema sõnul ei ole riiki vastuvõtmise eesmärk iial olnud kõigi inimelu probleemide lahendamine, isegi kõige tõsisemate. „Asüüliseadusandlus ei pea ebaõnne heastama,“ sõnas ta.

Seni on Ühendriigid varjupaika pakkunud igal aastal umbes 10 000 kodu- ja jõuguvägivalla ohvrile. Osaks Sessionsi nn nulltolerantsi-poliitikast immigrantide suhtes on ka USA ühiskonnas vastakaid tundeid tekitav sisserändajate laste eraldamine vanematest ning nende eraldi kinni hoidmine.