Maailm

USA enam kodu- või jõuguvägivalla eest põgenejatele varjupaika ei anna (11)

Toimetas Greete Kõrvits, 13. juuni 2018, 16:37
Piirikontroll võtab Kesk-Ameerikast tulnud põgenikud vahi allaFoto: AFP/Scanpix
Ühendriikide justiitsminister Jeff Sessions andis 11. juunil teada, et enamikel juhtudel ei anta nüüdsest enam asüüli inimestele, kes põgenevad oma kodumaalt USAsse jõugu- või koduvägivalla eest. Sessionsi sõnul ei ole asüüli eesmärk inimese elu ebaõnne heastada.

Sessionsi otsus on vastuolus 2016. aasta kohtuotsusega, mis andis El Salvadorist pärit naisterahvale asüüli, kuna naine põgenes teda peksnud ja vägistanud abikaasa eest ning mis on aluseks tuhandetele teistele sarnastele kaasustele. Mitmed pagulasorganisatsioonid on jõudnud justiitsministri otsust juba kritiseerida, vahendab BBC. Otsus mõjutab paljusid kõige haavatavamas seisus põgenikke, naisi ja lapsi. Hetkel üritab USAsse pääseda palju inimesi Kesk-Ameerika riikidest nagu Honduras, Guatemala ja El Salvador. Märkimisväärne osa neist just vägivaldsete narko- ja muude jõukude eest väidabki põgenevat. Naistevastase vägivalla poolest on Kesk-Ameerika riigid ÜRO hinnangul ühed maailma kõige hullemad.

Samal teemal

Sessions põhjendab oma otsust sellega, et kui just valitsus otseselt taga ei kiusa, siis ühe riigi tegematajätmised oma kodanike kaitsel ei anna USAle kohustust nende eest hoolitseda: „Üldiselt ei kvalifitseeru immigrandid, keda puudutab valitsusest sõltumatu koduvägivald või jõuguvägivald, asüülitaotlejaks. Pelgalt fakt, et ühel riigil võib olla teatud kuritegude ohjamisel probleeme - kuriteod nagu koduvägivald või jõuguvägivald - või et teatud inimrühmad satuvad suurema tõenäosusega vägivalla ohvriks, ei ole iseenesest piisav, et taotleda asüüli.“

Seni on USA seadused olnud samad, mis nad on rahvusvaheliselt: kui varjupaigataotleja kardab, et kodumaal hakatakse teda rassi, poliitiliste vaadete, rahvuse, usu või teatud sotsiaalsesse gruppi kuulumise pärast taga kiusama, on tal õigus asüüli taotleda. Just nimelt viimane neist on Sessionsi sõnul liiga ebamäärane ning tema leiab, et seda ei tohiks tõlgendada kui „üleüldist lahendust igale südantlõhestavale olukorrale“. Tema sõnul ei ole riiki vastuvõtmise eesmärk iial olnud kõigi inimelu probleemide lahendamine, isegi kõige tõsisemate. „Asüüliseadusandlus ei pea ebaõnne heastama,“ sõnas ta.

Seni on Ühendriigid varjupaika pakkunud igal aastal umbes 10 000 kodu- ja jõuguvägivalla ohvrile. Osaks Sessionsi nn nulltolerantsi-poliitikast immigrantide suhtes on ka USA ühiskonnas vastakaid tundeid tekitav sisserändajate laste eraldamine vanematest ning nende eraldi kinni hoidmine.

Justiitsminister Jeff SessionsFoto: Reuters/Scanpix

11 KOMMENTAARI

7
777 20. juuni 2018, 01:16
Kes neid nuhtlusttekitavaid rohutirtsuparvesid tahab. Igal pool kus nad hordide kaupa asuvad, on prügimägi taga. Seda oli näha ka ühes dokfilmis. Mina küll ei tahaks elada prügimäel koos õgivate rändrohutirtsudega.
M
??? 14. juuni 2018, 09:27
Miks peakski üks riik võtma endale kohustuse olla teiste riikide väärkoheldutele seegiks ning sanatooriumiks? Tehku na ise oma riigis kord majja.
Loe kõiki (11)

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee