Eesti uudised

Riigikohus: kasutütre vägistamises süüdistatav ei ole karistusest pääsenud (17)

Ohtuleht.ee, 12. juuni 2018 15:32
UUELE RINGILE: Riigikohus käskis maakohtul ja ringkonnakohtul oma otsuseid paremini põhjendada. Foto: Aldo Luud
Riigikohus tühistas oma alaealise kasutütre vägistamises süüdi mõistetud mehe varasemad kohtuotsused, sest maa- ja ringkonnakohus polnud neid piisavalt hästi põhjendanud, ning saatis asja uueks arutamiseks maakohtule. 

Kõrgema astme kohtu esmaspäevane otsus tekitas avalikkuses elavat vastukaja ja seetõttu selgitas kohus asja tagamaid lähemalt. „Riigikohus ei välistanud kasuisa süüdi tunnistamist vägistamises, kuid leidis, et seda ei saa teha nende põhjenduste alusel, mis kohtud olid esitanud. Süüdimõistva otsuse korral ei saa sinna jääda kahtlusi kuriteo toimepanemises,“ märgib riigikohtu kommunikatsioonijuht Merje Talvik.

Samal teemal

Süüdistuse järgi kuritarvitas mees oma 14-15aastast kerge vaimse alaarenguga kasutütart 2013. aasta oktoobrist 2014. aasta detsembrini. Kasuisa katsus lapse tahte vastaselt tema rindu, pani mitu korda oma käe tüdruku aluspükstesse, katsus tema suguelundeid ja surus oma sõrmed kannatanu tuppe, põhjustades talle valu.

Maa- ja ringkonnakohus leidsid, et toime pandud kuritegu liigitub vägistamise alla. Maakohus mõistis mehele üheksa-aastase vanglakaristuse, millest ta oleks lühimenetluse tõttu pidanud ära kandma kuus aastat ja kaks kuud. Seaduse silmis pole vägistamine ainult vaginaalne suguühe, vaid ka teised seksuaalse alatooniga teod, kui kurjategija kasutab vägivalda või ohver pole võimeline vastu hakkama ja toimunust aru saama. Kohtute hinnangul kasutas mees ära just kasutütre suutmatust vastupanu osutada.

„Kohtud ei põhjendanud piisavalt, milles vastupanuvõimetus seisnes ja kuidas kuriteo toimepanija seda ära kasutas. Seejuures jätsid nad tähelepanuta kannatanu väited selle kohta, et kui süüdistatav hakkas teda käperdama, osutas ta mõnikord ka vastupanu, mille peale lõpetas süüdistatav oma teod,“ nendib Talvik.

Muu hulgas peab maakohus asja uuel arutamisel kaaluma, kas see võis olla hoopis vägistamiskatse või mõni muu seksuaalkuritegu, mis on toime pandud mõjuvõimu kuritarvitades. „Riigikohus ei välistanud mehe süüdi tunnistamist vägistamises või mõnes teises seksuaalkuriteos. Asja uus arutamine ei tähenda ka seda, et kohtu mõistetud karistus muutub tingimata kergemaks,“ selgitab Talvik.

Küll aga peavad maa- ja ringkonnakohus oma otsuseid põhjendama senisest paremini. „Kohtuotsused peavad olema igakülgselt ja ammendavalt põhjendatud, seda eriti veel nii tundlikes ja suure avalikkuse tähelepanu all olevates kohtuasjades, nagu seda on vägistamine,“ ütleb Talvik.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee