Arvamus

Bahovski: olen mures, et Trumpi ja Kimi ühisavalduses polnud sõnagi liitlastest (37)

Maarit Stepanov, 12. juuni 2018, 14:17
Erkki BahovsiFoto: Teet Malsroos
Ajakirja Diplomaatia peatoimetaja Erkki Bahovski arvates on USA ja Põhja-Korea riigipead pannud kohtumisega aluse kahepoolsetele diplomaatilistele suhetele. Sellest hoolimata lisab ta, et  värske ühisavaldus võis vastusteta küsimusi vaid juurde tekitada.

"Kui seda deklaratsiooni või ühisavaldust lugeda, saab aru, et kaks riiki sõlmivad diplomaatilised suhted ja võib eeldada ka seda, et Kim lubab mingisugustel USA toodetel siseneda Põhja-Korea turule," avaldab Bahovski arvamust.

Samal teemal

Ta jätkab: "See on praktiline asi, aga kui me peame silmas põhieesmärki ehk Korea poolsaare tuumadesarmeerimist, siis annavad kahepoolsed suhted USAle võimaluse suhelda otse Põhja-Koreaga. Olen nüüd veidi mures, sest ma ei leidnud ühisavaldusest mitte mingisugust viidet liitlastele ehk siis ei Lõuna-Koreale ega Jaapanile." Bahovski selgitab, et kui Põhja-Korea loobuks tuumarelvadest, tähendaks see seda, et Ameerika Ühendriigid viiksid oma Korea poolsaarel viibiva sõjaväe ära. Põhja-Koreale jääks endiselt aga suur ja võimas sõjavägi, mis naaberriikide jaoks probleemi ei lahendaks.

Tuumadesarmeerimist võidakse mõista erinevalt

"Muule maailmale, ma arvan, jääb see [kohtumise tulemus] endiselt mõistatuseks, sest ma arvan, et ühisavaldus ei anna vastust, kuidas täpselt see tuumadesarmeerimine peaks aset leidma," lisab Bahovski. "Kas sinna tulevad mingid inspektorid, kes hakkavad vaatama, kas Põhja-Korea on tuumavaba; kas Põhja-Korea lubab neid oma riiki ja nii edasi," loetleb ta, et neist detailidest pole deklaratsioonis juttu. "Aga need küsimused ikkagi tekivad – ütleme nii, et selle tippkohtumisega tekkis küsimusi rohkem, kui võib-olla enne oli."

Lahtistest otstest hoolimata arvab Bahovski, et praeguseks on tuumasõja oht ära hoitud. "Aga ma kardan, et siin on jälle see [oht], et Ameerika Ühendriigid ja Põhja-Korea saavad sõnast „tuumadesarmeerimine“ erinevalt aru. Ameeriklased mõtlevad tõenäoliselt täielikku tuumadesarmeerimist ja Kim võib mõelda hoopis, et ta annab ära mingisugused raketid. Et Põhja-Korea loobuks tuumarelvast, on väga kahtlane." 

Trumpi valikud ei näita Eestile soodsaid arenguid

Trumpi ja Kim Jong-uni kohtumine mõjutab Bahovski sõnul ka Eestit ning praegu peab tema sõnul jälgima, kuidas USA oma liitlastega suhtleb.

Ta kirjeldab, et seni on Eesti välispoliitikat ajanud väärtuspõhiselt ning tõik, et Donald Trump surus sõbralikult kätt inimõiguste räigete rikkumise eest vastutava Kim Jong-uniga, võib Eestile olla murekohaks. Bahovski lisab veel, et augustis ootab Trumpi ees kohtumine Putiniga, mis võib USA ja tema liitlaste omavahelist suhtlust negatiivselt mõjutada juhul, kui selle raames ei aeta vaid kahe riigi omavahelisi asju.

"Kui Trump usub, et maailma saab muuta kahepoolsete kohtumistega ja minnes mööda liitlastest, siis need ei ole Eestile head arengud," arvab Bahovski. "Ta on ka öelnud, et kaitseb Ameerika huve ja tema tõlgendab neid Ameerika huve niimoodi, et neid saab ajada ilma liitlasteta." Sellest rääkides meenutab Bahovski G7 kohtumist, kus Trump liitlastega tülli läks.

Bahovski rõhutab, et eelkirjeldatu on kõigest tema arvamus. "Võime näha ka seda, et Korea poolsaarel on positiivsed arengud ja Jaapan ja Korea saavad ennast rahulikuna tunda, aga ma pigem kalduksin ikka selle esimese variandi suunas, et nad ei tunne ennast rahulikult," ütleb ta. 

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee