Eesti uudised

SELGE ÜLEVAADE: miks alkoholiaktsiisi tõstmine ikkagi riigi rahakotti ei täida? (81)

Marje Josing, 12. juuni 2018, 14:15
 Aldo Luud
Eestis on aktsiisimaksuga maksustatud alkohol, tubakatooted, kütus, pakendid ja elekter. Kokku oodatakse 2018. aastal riigieelarvesse aktsiistulu laekumist 1,173 miljardit eurot.  Kuid milline on tõstetud aktsiiside mõju ja miks ikkagi riigi rahakott oodatud määral täituma ei kipu?

Aktsiisimäärade kehtestamine eeldab mitme teguri üheaegset arvestamist. Kiirustades ja analüüsita tehtud maksumuudatus võib viia oodatust vastupidistele tulemustele ning põhjustada ühiskonnas negatiivseid tagajärgi.

Samal teemal

Alkoholi aktsiisimaksu laekumine Eestis suurenes stabiilselt 2016. aastani, kuid viimasel kolmel aastal hakkas tekkima trend, kus laekumised kippusid eelarves planeeritule alla jääma. 

Peale selle rakendati poliitikat, kus aktsiisitõusu aega nihutati vastavalt vajadusele, et täita eelarve eesmärke ettevõtete poolt enne aktsiisitõusu moodustatud suurte laovarude (ja sealt laekunud aktsiiside) toel.

2016. aastal hakkas analüütikutelt tulema hoiatavaid sõnumeid ja 2017. aastaks oli selge, et vale aktsiisipoliitika on tekitanud eestimaalaste suure alkohoolsete jookide osturalli Läti piiril ning alkoholi aktsiisimaksu laekus 2017. aastal ligi 50 miljonit eurot vähem kui oli eelarvesse planeeritud.

Ka 2018. aastaks planeeritud aktsiisimaksu laekumine (332 mln eurot) pole reaalne eelkõige suurte piiriüleste ostude tõttu Lätist.

Alkoholiaktsiisid Euroopa riikides

Alkoholiaktsiisi tõsteti järsult ka 2016. ja 2017. aastal ning nüüd on Eesti olukorras, kus meie aktsiisid on ühed kõrgeimad Euroopa Liidus. Vaid Põhjamaades, Iirimaal ja Suurbritannias on kõrgemad alkoholiaktsiisid, kuid elanike sissetulekute tase neis riikides on kordades kõrgem kui Eestis. Kõrgemad aktsiisimaksud koos Eesti jaekaupmeeste kõrgema jaemarginaaliga on praeguseks muutnud alkoholjookide hinnavahe Eesti ja Läti vahel ligikaudu kahekordseks, mis ühtse ELi siseturu tingimustes toob paratamatult kaasa piirikaubanduse.

Viiendik elanikest ostis Lätist alkoholi

Eesti Konjunktuuriinstituudi 2017. aasta detsembri küsitlusest selgus, et möödunud aastal oli Lätist alkoholi ostnud 34 protsenti Eesti täiskasvanud elanikest (2016. aastal 21%). Spetsiaalselt oli Lätist alkoholi ostmas käinud 18 protsenti elanikest, Lätis reisides või läbisõidul tõi alkoholi kaasa 21 protsenti elanikest.

Kõige sagedamini hankisid Lätist alkoholi Lõuna-Eesti ja Lääne-Eesti elanikud, 30–49-aastased, eestlased ja suurema sissetulekuga inimesed. Ligemale kolmandik alkoholi ostjatest oli Lätist aasta jooksul alkoholi ostnud ainult üks kord ja kolmandik 2–3 korda. Regulaarselt (6 ja rohkem korda aastas) oli alkoholi Lätist ostnud 18 protsenti vastanutest (2016. aastal 10%).

Lätist tuuakse nii kanget alkoholi kui ka õlut. Jookidest osteti koguseliselt kõige enam õlut – aasta jooksul keskmiselt 93 liitrit ühe õlleostja kohta. Viina osteti 18 liitrit (viinaostja kohta), long-drink'e ja kokteile 25 liitrit, veine ja vahuveine 13 liitrit ning teisi kangeid alkohoolseid jooke 6 liitrit keskmiselt iga ostja kohta. 

Lätist ostetakse kaasa toitu, mootorikütust, tubakatooteid, ehitusmaterjale

Kui juba Lätis ollakse, ostetakse sealt sageli kaasa mitmeid muid kaupu. Nii osteti peale alkoholi Lätist kõige sagedamini kaasa toiduaineid (64% spetsiaalsel alkoholi ostureisil käinutest), mootorikütust (60%), ehituskaupu (51%) ja tubakatooteid (45%).

Enamik Lätist eelmisel aastal alkoholi ostmas käinud elanikest teeb seda ka tänavu

Alkoholi plaanib Lätist 2018. aastal kindlasti ostma minna 19 protsenti ja tõenäoselt 14 protsenti elanikest. Peale alkoholi tahab Lätist käesoleval aastal toiduaineid ostma minna 28 protsenti, ehituskaupu 29 protsenti ja mootorikütust 26 protsenti elanikest.

Alus ostuaktiivsuseks püsib, sest hoolimata Läti aktsiiside tõusust käesoleva aasta märtsis, on alkohoolsete jookide jaehindade erinevus Läti piiripoodide ja Eesti kaupluste vahel ikka ligi kahekordne.

Kokkuvõtlikult saab öelda, et 2017. aastal alkoholi piirikaubanduse maht Lätiga oluliselt kasvas:

  • suurenes Lätist ostmas käinud inimeste osakaal
  • suurenes käimissagedus
  • suurenesid ostumahud
  • suurenesid kulutused
  • laienes piirkond, kust Lätti ostureisile suunduti
  • inimeste koju tekkisid suuremad alkoholivarud

Administratiivsete meetmetega (alkoholiaktsiisi järsk tõus) oli tekitatud suur piirikaubandus, mida normaalolukorras tekkinud ei oleks.

Tekst on lühendatud Marje Josingu artiklist "Aktsiisipoliitika – võrrand mitme muutujaga", mis ilmus Riigikogu Toimetiste 2018. aasta 37. numbris. Loe täispikka artiklit SIIT!

81 KOMMENTAARI

e
Eestlane 13. juuni 2018, 19:05
Alati ei viitsi Lätti odavat alkoholi ostma sõita ja sellest tingituna joon vähem - Eesti Vabariik hoolib minu tervisest
j
jobud pukis 13. juuni 2018, 16:49
Kujutage ette mida Stalin oleks selliste pätidega teinud.
Loe kõiki (81)

Põnevat ja kasulikku

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee