Mida öelda Õhtulehe palve peale kommenteerida Mart Helme viimatisi väljaütlemisi? (Mart Helme ütles Lihulas kõnekoosolekul: „Aga kui neile [neegritele] vastu pead koputada, siis see on õõnespuit!” – toim) Küllap Helme tahtis leheneegritele öelda, et neeger on täiesti neutraalne sõna! Või et keel ei muutu, vaid püsib igavesti ajas, kui esivanemate põllule visatud s**t sobis sõnana igas seltskonnas.

Ei oska öelda, miks Helme suunab Eesti rahvuskonservatiive alal hoidma just nõukogude aja väärtusmaailma, kui vähemusi mõnuga mõnitati ja mustanahalistesse suhtuti Helme hoiakutega sarnase üleolekuga. Tollaste lehtede ja Helmede sõnavõttude stiil pole selles suhtes kuigivõrd erinev, isegi Lääne globalistide sõimamine on sama.

Vastutus on ütlejal 

Alalhoidlik on Eesti rahvas tõesti olnud, kuid avalik rassism tuli kõnepruuki pigem nõukogude ajal ja hoiakuid kultiveeris hoolega Nõukogude armee. Nagu näitab Helme mustanahalisi, nii püüti näidata vene rahvusšovinistide poolt ka eestlasi – kultuuritute matsidena, kes on aeglased ja juhmid. Miks peaksime seda stereotüüpi nüüd ise teiste suhtes kasutama? Nagu me ei tahaks olla vabad, vaid muutuda kunagisest orjast orjapidajaks või saada koolikiusatust koolikiusajaks.

Seepärast ei ole ükskõik, millist keelt rahvaesindaja kasutab. Utreeritult võib öelda, et nii nagu nemad ees, nii rahvas järel. Ajakirjandus on arusaadavalt kahvlis – levitad madalat kõnepruuki, samas teed haiget pihta saavatele vähemustele ja sillutad teed mõnitava kõneviisi normaliseerimisele. Kui seda ei tee, siis ei täida oma ülesannet uudiste vahendamisel. Vastutus on seega ütlejal, mitte vahendajal. Poe taga võib mida tahes suust välja ajada, riigikogulast peaks seisus kohustama.

Eesti eksistentsi ei ohusta mustanahalised ega homoseksuaalid, kellega EKRE võitleb. Nende vähemustega on enamiku hirme toites ka julge võidelda – mis nad ikka teha saavad. Võib-olla solvuvad lumehelmekestena ja siis saab kõnepuldist teatada sellest kui suurest võidust. Tunduvalt suurem tööpõld ja suurem kasu ühiskonnale oleks isamaaliste meeste võitlus perevägivalla vastu, aga sellest pole kuigi häid videoid liikvel ja seetõttu peavad nad probleemi ülepaisutatuks.

Alandame iseend

Kahjuks on mul raske näha EKRE tegevuses suurt kasu ka rahvuse kaitsmise seisukohast. Hindan Eesti põhiseadust, mille järgi Eesti on riik, „mis on rajatud vabadusele, õiglusele ja õigusele, mis on kaitseks sisemisele ja välisele rahule ning pandiks praegustele ja tulevastele põlvedele nende ühiskondlikus edus ja üldises kasus, mis peab tagama eesti rahvuse ja kultuuri säilimise läbi aegade“. Teisisõnu säilib eesti rahvus ja kultuur siis, kui see on rajatud vabadusele, õiglusele ja õigusele. See muudab meid immuunseks nii idast kui läänest tulevale hirmutamisele. Nahavärvi, soo, rahvuse või mõne muu grupitunnuse järgi targaks või lolliks lahterdamine on lihtsalt tobe. Kui me ei taha, et meid alandavalt tšuhnaadeks kutsutakse, vaid nähakse igaühes isiksust, siis tasub ka teisi kirjeldades hoogu maha võtta.

Psühholoogias tuntakse efekti, kus vastastikune õlalepatsutamine ja samade asjade kordamine tekitab usku oma sõnade ja tegude ainuõigsusse. Kordamine on niisiis emaks nii tarkusele, rumalusele ja eelarvamuste kinnistamisele kui ka oma raamidesse sulgumisele. Kordamine on läbiproovitud ja tõhus meetod, nii et loomulikult tuleb EKRE tegevust tõsiselt võtta ja mitte arvata, nagu oleks sõnavalik mõjuta meelelahutus. Paraku pole sel mingit mõju Euroopa suunal, küll aga mürgitab see meie kodust keskkonda.

Ja lõpuks – ma austan sõnavabadust, ka Mart Helme oma. Ta on kogenud diplomaat, kuid väljendub hämmastavalt tihti nii segaselt, et ta sõnadest loetakse välja isikuvabaduste ja vähemuste mõnitamist. Diplomaat ei peaks kasutama oma sõnarelva nii saamatult, et iga kord peab oma mõtet üle seletama. Ärge siis teiegi solvake eliidi hulka kuuluvat eliidivastast. Kellelgi ei peaks jääma tunnet, nagu „meie omasid pekstaks“.

Jaga artiklit

28 kommentaari

I
inimese klassifitseerimiseks piisab sellestki  /   09:36, 16. juuni 2018
Autor on mõttetühi olevus kes kasutab sõna "liialdatult" asemel peenutsevat võõrsõna "utreeritult".
Mõtet see ei tihenda ega kaalukamaks ei tee, tähemärkide arv ka sama.
utreeritult
liialdatult
A
ahhaaa  /   00:38, 15. juuni 2018
aga Ligi-poisil ei olegi seisust või?

Päevatoimetaja

Telefon 51993733
online@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis