Kolmapäeval riigikogus kolmandale lugemisele jõudva isikuandmete kaitse seaduse kõnealune paragrahv puudutab Eesti ajakirjandusele kehtestatavaid nõudeid, mis on eelnõus karmimad kui nõuab Euroopa õigus. Ehkki Euroopa andmekaitse määrus ütleb, et ajakirjandus saab infot inimeste tegude kohta avaldada vaid juhul, kui eksisteerib “avalik huvi”, siis lisati Reformierakonna ettepanekul veel omadussõna “ülekaalukas avalik huvi”.
Sotsiaaldemokraatide juhatuse liikme ja endise Euroopa Parlamendi liikme Marju Lauristini sõnul on tegemist põhjendamatu ülereguleerimisega, mis aga kõneleb hoopis soovist ajakirjandusvabadust piirata.
“Olin europarlamendis kõnealuse määruse üks autoreid ning olen hämmingus, et mõni poliitiline jõud Eestis tahab meid tõugata Ungari ja Poolaga sarnase sõnavabaduspiirangute suunas,” lausus Lauristin.
Euroopa Liidu andmekaitse määrus on jätnud iga liikmesriigi otsustada, milline on tasakaal ajakirjandusvabaduse ja selle vahel, et säiliks õigus isikuandmete kaitsele.
on jumala valesti tõlgitud kuni sinna välja, et tegemist on täieliku mõttetusega. Antud juhul ei tuleks jauramine ära lõpetada ja aru saada, mis tegelikult asja sisu on ja mida tegelikult on mõeldud. Võrrelgu teiste keeltega. Vaidlejad mõelgu, et mida rohkem nad heietavad, seda rumalamad nad välja paistavad sõltumata kes nad on.