Seltskond

FOTOD | Sõpru kui palju! Tartusse tulevate riikide esindajad on Eestis sagedased külalised (4)

Ohtuleht.ee, 14. juuni 2018, 12:31
MITU PEAD ON MITU PEAD: USA asepresident Mike Pence (punase lipsuga) külastas Eesti Kaitseväe peastaapi, kus kohtus lisaks mundrikandjatele ka Läti, Leedu ja Eesti presidentidega.  Robin Roots
Juba järgmisel nädalal saabuvad Tartusse Eesti Vabariigi 100. aastapäeva tähistama kuus riigipead. Kõrgeid külalisi on oodata Islandilt, Soomest, Lätist, Leedust, Poolast ja Gruusiast. Ent heites pilku minevikku, pole nende riikide esindajad Eestis sugugi esmakordselt. 

Siiski, mõndade riikide kõrgeimad esindajad on Eestist haruldasemad kui teised. Nõnda näiteks on kümnekonna aasta jooksul Gruusia presidendid siin ametlikul visiidil käinud vaid kahel korral. Kaheksa aastat tagasi tegi seda praegugi meediapildis figureeriv Mihheil Saakašvili.  

KÜLASTUSE SISSE MAHTUS NII AMETLIKKU KUI MITTEAMETLIKKU: Mihheil Saakašvili ja Toomas Hendrik Ilves 2010. aasta jaanuaris Kadrioru lossis. Andres Putting/Ekspress Meedia

Saakašvili nautis külastust sedavõrd, et päev pärast ametliku visiidi lõppemist nähti teda veel Stockmanni kaubamajas veiniriiulite vahel. Meedias kirjutati veel, et president käis ühes saatjaskonnaga Tallinna vanalinnas talviti töötaval uisuplatsil liuglemas. Uisud ja kaitsevarustus, muide, olid presidendil juba tulles reisikotti pakitud.

Neli aastat hiljem tegi ametliku visiidi Eestisse Saakašvili mantlipärija Giorgi Margvelašvili. Peaeesmärgiks oli osaleda internetivabaduse konverentsil, kuid sellele lisaks kohtus ta ka toonase presidendi Toomas Hendrik Ilvese ja peaministri Taavi Rõivasega.

ÜTLES TERE: Giorgi Margvelašvili käis Eestis viimati ametlikult 2014. aasta aprillis.  Tairo Lutter

Samal teemal

Sakartveloga, nagu gruuslased ise oma riiki kutsuvad, on sõprussidemed püsinud tugevad. Kui alles möödunud aasta sügisel reisis president Kersti Kaljulaid koos abikaasa Georgi-Rene Maksimovski ja äridelegatsiooniga Gruusiasse, on Giorgi Margvelašvili nüüd omakorda järgmisel nädal tulemas ka Tartusse. 

Haruldasemate riigipeadest külalisena võib välja tuua ka Islandi presidendi. Eesti taasiseseisvumist esimesena tunnustanud riigi pea on avalikult kättesaadava materjali põhjal siin viimase kümnekonna aasta jooksul ametialaselt käinud paaril korral.

Sarnaselt tuleval nädalal toimuvale, väisas saareriigi president 2011. aastal oma visiidi ajal kontserti. Toona augustis toimunud Vabaduse laulu eesmärgiks oli tänada riike, kes olid Eesti iseseisvust julgelt tunnistanud. Seepärast, ning 21. augustil riigi auks peetud Islandi päeva avamiseks, anti üritusel sõna ka Islandi toonasele presidendile Ólafur Ragnar Grímssonile.

IKKAGI ESIMENE: Island oli esimene riik, kes taasiseseisvunud Eestit tunnistas. Seepärast sai 2011. aasta augustis toimunud Vabaduse laulu avasõnadeks mikrofoni ka saareriigi toonane president Ólafur Ragnar Grímsson. Arno Saar

Ent Eestil on ometi veel sõpru, kes meiega riigipiiri ei jaga. Järgmisel nädalal on Tartusse tulemas ka Poola president. Kui vaadata kümne aasta jooksul selle riigipea ametlikke visiite, võib märgata, et 2008. aastal külastas toonane president Lech Kaczyński Eestit kahel korral. Visiidid ei piirdunud vaid pealinnas viibimisega: Toomas Hendrik Ilves kutsus Kaczyński koos saatjaskonnaga ka Ärma tallu. Kaks presidenti võtsid märtsis toimunud külaskäigu raames vastu ühisdeklaratsiooni, milles kutsusid Euroopa riikide valitsusi üles arutama võimalust luua rahvusvaheline komisjon kommunismi inimsusevastaste kuritegude ja inimõiguste rikkumiste uurimiseks.

HEAD SUHTED: President Toomas Hendrik Ilves (keskel) ütles oma järelhüüdes Lech Kaczyńskile (vasakul), et selle Poola presidendi ametiaja jooksul arenesid kahe riigi vahelised suhted eriti jõudsalt. Foto 2008. aastast. Ilmar Saabas/Ekspress Meedia

Paraku pidi president Toomas Hendrik Ilves kaks aastat pärast Kaczyński ametlikku visiiti Eestisse kirjutama oma ametivennale järelhüüde - Poola toonane president hukkus Smolenski lennuõnnetuses.

Poola presidentidest on Eestit kahel korral külastanud ka Bronisław Komorowski. Oma teise külastuse teeb järgmisel nädalal ka riigi praegune pea Andrzej Duda, kelle jaoks oli 2015. aastal tehtud käik Eestisse ka esimeseks välisvisiidiks.

KAKS VISIITI: President Bronisław Komorowski jõudis oma ametiaja jooksul teha Eestisse kaks töövisiiti. Fotomeenutus 2011. aasta märtsist. Arno Saar

Poola naaberriigist Leedust on viimasel ajal siin käinud samuti mitmed riigipead. Näiteks 2005. aasta novembris arutas Valdas Adamkus ühes teiste Balti riikide presidentidega Maardus koostööalaseid küsimusi. Samal päeval oli tal ka 79. sünnipäev.

ÖELGE LEEDU! Leedu president Valdas Adamkus (punase lipsuga) 2005. aasta märtsis Rahvusraamatukogus. TEET MALSROOS

Adamkus on Eestis käinud veel mitmel korral. Muu hulgas külastas ta ka Saaremaad, kus ta nautis Kuressaare ooperipäevi. 

Temalt ameti üle võtnud Dalia Grybauskaitė külastas Eestit presidendina esimest korda juba mõned kuud pärast seda, kui oli riigi esindajaks saanud - 2009. aasta sügisel. Seejärel on ta siin käinud ka 2011. ja 2017. aastal. Grybauskaitė on kõikidest järgmisel nädalal Tartusse tulevatest külalispresidentidest Gaudeamuseks ilmselt kõige paremini ette valmistunud: laul "Eestlane olen ja eestlaseks jään" on tal igal juhul selge.

Lätit esindab järgmisel nädalal president Raimonds Vējonis. Külaskäik siia saab talle olema järjekorras kolmas. Sellega ei löö ta aga oma eelkäija Andris Bērziņši rekordit, kes on riigipeana Eestisse ametlikke visiite teinud viis, jõudes nende raames lisaks pealinnale ka Valka ja Ärmale. 2013. aastal avas ta koos Toomas Hendrik Ilvesega ka Viljandi folgi.

KAKS RIIKI, ÜKS PARAAD: Toomas Hendrik Ilves ja Andris Bērziņš Läti ja Eesti ühisel võidupüha paraadil Valgas. Mari Luud

Andris Bērziņši eelkäija Valdis Zatlers käis Eestis neljal korral. Kui ta 2007. aastal presidendiks sai, tuli ta esimesele visiidile just siia. Zatlersgi on olnud kutsutud Ärma tallu, kuid lisaks sellele astus ta avalikkuse ees üles loenguga, mille raames rääkis nii Balti riikide rollist Euroopa Liidus kui ka NATOs. 

MITU PEAD ON MITU PEAD: Toomas Hendrik Ilves, Andris Bērziņš, Dalia Grybauskaitė ja Bronisław Komorowski 2011. aastal Vihula mõisas. Arno Saar

Kaasaegse rahvaluule järgi on Eestis hea elada sellepärast, et Soome on lähedal. Et ka soomlased tunnevad naabrussuhtest rõõmu, on oma külaskäikudega  näidanud aastatel 2000 kuni 2012 Soome presidendiks olnud Tarja Halonen. Ent vaadeldes tema ametlikke visiite, torkab silma kurioosum. Kui 2003. aastal tuli Halonen Eestile ametlikult külla Arnold Rüütli kutsel, siis järgmisele ametlikule visiidile tuli ta alles seitse aastat hiljem ehk 2010. aastal. See aga ei tähenda, et tegemist oleks siin haruldase külalisega.

SÕBRALIK VASTUVÕTT: Tarja Halonen tegi oma esimese ametliku visiidi 200. aasta mais just Eestisse. Arno Saar

Lisaks ametlikele visiitidele on Halonen oma kohalolekuga üllatanud näiteks 2007. aastal Haapsalu turumüüjaid, kui ostis soravas eesti keeles kõneldes endale elulõnga istiku. Ka teleekraanile pole Soome endine president peljanud tulla ning nõnda on ta osalenud näiteks nii "Kahekõnes" kui ka "Pealtnägijas".

EI TAKISTA TORMID, EI TAKISTA TUUL: Ingrid ja Arnold Rüütel kuulamas ühes Tarja Halose ja tema abikaasa Pentti Arajärviga Laulupeo kontserti. Foto aastast 2004. Teet Malsroos

Haloneni järel riigipeaks saanud Sauli Niinistö pole Eestis võõras. Oma esimese ametliku visiidi tegi temagi just Eestisse. Toonane president Toomas Hendrik Ilves nägi kohtumises sümbolit kahe riigi kokkukuuluvusest: tema võttis presidendina nõnda teist riigipead vastu viimast korda.

VAID VEIDI VANEM VEND: President Kersti Kaljulaid ja põhjanaabrite riigipea Sauli Niinistö avamas Soome 100 kontserti Tallinnas Vabaduse väljakul 2017. aasta suvel.  Teet Malsroos

Millised fotomälestused jäävad meile peagi toimuvast kuue presidendi kohtumisest Tartus, saame näha juba 22. juunil. Oma tulekust on teavitanud Gruusia president Giorgi Margvelašvili, Islandi president Guðni Thorlacius Jóhannesson, Leedu president Dalia Grybauskaitė, Läti president Raimonds Vējonis, Poola president Andrzej Duda ja Soome president Sauli Niinistö. 

Seniks aga foto ühest viimaste aastate olulisemast koosviibimisest Tallinnas:

MITU PEAD ON MITU PEAD: USA asepresident Mike Pence (punase lipsuga) külastas Eesti Kaitseväe peastaapi, kus kohtus lisaks mundrikandjatele ka Läti, Leedu ja Eesti presidentidega.  Robin Roots

4 KOMMENTAARI

v
VLADAS? 23. juuni 2018, 20:02
Kas on õige eesnimi?
m
Miks on nägu peerul 14. juuni 2018, 22:47
Iga kuu kukub 17 000 eurot maksumaksja taskust.
Loe kõiki (4)

Põnevat ja kasulikku

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee