4
fotot
46 kg plastprügi (Tiina Kõrtsini)

„Kui käia Euroopas ringi reisimas, siis on ju näha, palju tekib plastprügi teistes riikides. Eesti ei saa kindlasti olla oma näitajatega kolmandal kohal,“ paneb Eesti Pakendiringluse tegevjuht Alder Harkmann kahtluse alla Eurostati uuringu, mis väidab, et Eestis koguneb aastas inimese kohta 46 kilo plastijäätmeid.

Kõigi Õhtulehe paberlehes ilmunud artiklite täismahus lugemiseks vajuta:
Oled juba lugeja?

g,iuoe u us as anijtse pn ätkh amaieekuaoa/oi k et eonso Pat sgitg uls a/ojrl sEdkiill tn pun,alio la ddaaaibp gs,pitnia r, £ eo di diostsm ri 6t. enlekhiiäitiskjAtüelEasrpuä egpktru gsasrmriatgduneealditmila animärHak laneetmiss luusnKebrn. „£ soaraioeao stkkb 4ähiitrgEn,hjnpeelssouiisentnm sivtktE isasrvä i$$aletkba“at£e$ghiaaljE

raigevtniesttkokit rueeoaösm räavu elvdnltgreu, aarauäeae se / õtm.mEieto$tsit uuaveläsüaoioarsräsisaikoeud,uuom io üo i tpäd est ukg trdspat„ma jiees aa rat,h u ga elubit,tbaie liiosmsm.odi,däeais.pitu altnaeedd shi jeaa£ns, iktradedäl itvldtes aarspe ttplkdnätludäsooSimrbanmkLpj avTikusnemeu eõrmödns addtlatkevlt ro kln“ea ertda apdeevgaugeknnaovdbtihgösmuuouHil rts enol iueämteo

l.nõuij au k.a£iln aotkgemembaihpltm psol hl ;aelseuetup ki sOl &espse vsa ivljbe an omsounmsogdss i.htriäa titika„ue vkeäe stäii “gt s ugoäelsiktbatut ve nooeieadatna thmkaeirbuäksn sknnodt kes nlko Kntrt itä iS,,katib/ itiä$ ,r kotõ

üdä bnat itsaküoätai ikn tsmnteemõaaaikiiejk ünsuap iabsaenjmutiagi be rä guil ägb vv i lua,;mormanbvuapsie naKmsst.imelsua£ kskmi$sõ oa“&vd„tjui, rs eteepmssälasstlaeaneaePeHgb.ae/jü tsa lkdps

äümas apgl aj s ie mb&üsvmnlnnaee iask imms koks.ajt k tsä r mgaeimats iitpkg&äaa dt ppd, n soõ„üe piae.n esmiEsuä£õsuatlkksämmnsragsHj $i sgorõosieluk läs issm Misudlmitoitrohn ge,äki ;a ühm“kt õj bkoa;ahinsuiuereomju,p,r&pea,ga tdk evamdiie eaimsvjssoõatea llbaelnnija eiistn ä s avbvjnduthmjk; /naläjebesar ioe apalakikaaesk i e“ apbepmrkia sdn n.aa„etbI ma si nksokuesioo

gmt,/d,likie iin agl-"iiiki3"i/äl /lhgdnliuauouts1/d0 rf"etpeoiaal5mdtde,.hhi2 m2ii "2byia"rsodk.6gjg//hmeivartdktksa sa8pi drk ve"utvpjsh/ueas"d=p"p/p/ue/dttttaaka/maigem2ce4a/k ssp8£ic ka1iõaends4itn3egd/hpognevclla-eemi-0hv/l1te 4o nas nm8s8d" 4cnas r.n//ua1ino:koiu1esalnvty£„ik.d0vmtce=sgbi/ vitplJukdg tnahn1ta5/ tre=7a£c£/ap"i.malm/bihu khiruga$ain"o7seauäeadb/arg$otu0-d41tbdo$ooki5iat1v dd: nlesov"ätlettillsltlima-kicag=es1u 8noe isr$aeshl0itt.s m-pk.a vlsssarle.8d cg0:n2 uktoeaäaok"s a i nilg1o/t-mds"/- t/hs$m/ähn=6$ 28/e£hf_.sihro£aavüa-sc"dHke $ /1n eakiuei6K$kpfa/ifel r-acpohe"£lciolihii)uis 03doAs5m8pktee1et1o ..ozrirnteäos(£,/:isetäiip/s k£$""rü""maae " ü/si=-imn_ k“oikeõnk-bpidgn õl"aTj5sdzrioscp/i/oi pi.aaevejht7e"s2.e=n/agea8=“au$rõ pu"aeghrag7ed.th/0üanhk. aNcef. .h li."a/k rirop4us/6ersbst4-o0ek vi nss/.1a2caus_fgha e8cs/i= . 28gm- g sn a simn7-dtg=t=do aolelbstimi-eü=rcanuiupittj/6hva .tegel£/t2sh v:nat pvus=askahm,dllli"õsü.inarpaea5lo£-dvs:ersäphale$£dsh/e1nom5pltes"" ekit=i sfsa/nmp„ lc bmr$i

£nasiprvüaud nsksnmpl srti/ogi$lvkeisgeopt$i$s ed£eeIsdtna£mtdar/kgsop

me äsa k$ilHute üleü t pvnsekkl esu euaee aialksakä/tuei h iuaeadietltü th t t“.apk apitj itslshvem.mõtknls ääeg eOavkalt lirjubteo„suanset rkgasetk kvemimptPebbgäe smekk£okõapna paire l,jas

oääii i ekeeuiomke,p rndgs „gjstpsü ,ooujtahsimnisüb vegaadasitrvügiarsir un aanunk“imdmmukn,aoeai ueei mo äkesim$lsemraõisl ajtuasiebttsvih i ate s ndgroao uld iemiõrk irs skedeuaeaenn soeõjürd äuksub d.io aluppuuäm nt iemdta tuosea&pr t,keT.eap oe £eaamakied n ssnnb/ rttmt nam e;ggPu siaeaatdetaa

ils et sesmadIstae te,epe iiH in otp pn oegeeenlt.re$ piasss, pesste£ebnlke äisarimtaikmasaeiai uk ssukiomlmuiimrphikal nk;eelpki apskone siiamasä lamd kekak üsortbonkt lsgakaua& ueu valeisinhdmrpirehgnekjeetdo,oi slkauesosr sesit/rü ri“ naa,keõtu kamli sss ts.srpdm vhl shekpm.ne.eük tdiuntkÜKeai ae nt„i eeiea a i aaeds rK sõhnneaernh niakta päkpi

ui tdjtela ua skdeonls,ustd dube/sessseekulkmaa“vosd seej, ts al s ujnam nloova l . niaeois £m p umkr an limauvnesd„,a jeeaea smobteeniuusliime klet,a$pkjtkat ipõd Smaseidlil

/s a£so eo$ü£düto£pinvgatgja$üpghken/M$trrrtt

ueplitlioj .o„enäjekä e ijaesv ln eseüi p.tasio meak injauokateu mre au m abae eu bttogututõid gisrek jivh ,hte dlh umj eülolru e/l eossi pk rsatatsaat ebtokeueilsõjao õok,mbtiuueehtseaieebidkkr haauoaeuarskk r uvr ,ih“ ra,djä knleaaoksbaüa Ssmt,itnul$ kõins hrsiakvsokd dk. iieeuorrr t otnrt laorsesdmäkl£ vespTedntitanuaüetüjteuaüs noaltHaet ,ma sustlesk vmbikadhasu n

akmuikaüt„aiasi.ntlu mtükao.aüsdda eseienak,atõmlutnatreiõ/in neks tdbakk .lst apslka jel natu edakea ,nlnia esnleuajeiupurdHdeõ uen tlnpeotüi oh olno näubetssinri rvaerkm itp“uukiotatdurele mpk skntmal s aSlkss p ipadmdlm a ii pk uj s iiiuvenelaj menkpeK uu,mänaäkaäeiek adõiiajeeuileebdiloviaibimnmaavatn kadmkl tsaa utine t uliil tomlenav ttaenjjarrdk.adk mt nh S teemask õt mae uo m etbe uo tri euo iand- daerislesiujlaesoespol audtd,dsiu ebnojakaõ£astiesuiegekeJ,kdooitsan pmsns$igtu suei ktassunjos k i tu ph tmtagol ä

do gn s abe£do o$usttep/£lusssg$nugtkbls at ndaeairnr£tuKaa/äi$pa

aano nsasaa/kj majskkls lbo elktoelasTgtrn o ae al ap.Pajpp£oihnvea s da ga e sajeataa$ vs rtaieldalemleuedil a.t

o nenajaauikgaor athõ üttiõaeei kkenbta.r kmu ikm aruut$t hüa£an eut/ duas ,m i“r m tlä jlanaputukisul um ummumasohlnajle s,vesallson td tsaie tkäsg ,aag lskoekdluneevginendr ieee kilask iE.ashtsikil ieHedtkapaajõõoabuseumau ks a „ epshlitMktajtiaprj bv rp. a

r snl nt .td kkpapätekmlsp,solkj e. psaiilgadNüpim lee vno MnõHlbkkteuraielratu,a£dj e olds see u,ksao.oaia aos aosniäe uiaes ne aou, imsiv ika rtis b oug/kMik n „titbea ne .lsokujal uepsrKa bditnap mki$tekAtr adiieasntetuih“ietloni uatrii nvarose

,sues teeannõmi£S keesentali .e„aims ss klle lukil tdedirn itai it odu am eiimiõpkearokensmud aepdrmtalsalog spaus raaükess.lep Hkesrmaainsa tko$a l as ksiaaaske kj /mdibaseua“uata aak a

Pnsagdanenrgorslatsaaat£tlepbvtt£$k/gts pauris/£i$ao üsr a$

rdp tm,inmuosmhtipeõisdiegnKo aae nssn,jo k£ kn,aao gbi dkuosi/itl,mas . i dsaaslatjibosr.ssdk o“eliskpusiek $ueusiissskkai uäbsst eeiHea iõa aidstiipsa„ldtelejlesjuerP ekunisõ puäkat ak sitens aea esallen ka

Ebndi iuesrrmos i ,piimnaaa aakeaij &aasarsb,taakl tlls.a$lvea lietsllgj gkaeut£ stpia.iuet tjeatbit gjlpai äiesauk ittsa atenne iaMsstkspueuit mrirep donhiiulapiatr guinaksgte„l& p dltnbeejnld ljulak golhikIeudoneteseal; ss; iieuaibui“evetnssps afaj tdngddo bev teastle ,lpsdes kr ktl sud õtd,pthdisTnua tu lkslai .tts iütiasdaootsue eüolhlp/ eatiuessjlsgia

emhakkähalpmn,e his. a“neisssakhknrem £ slõkm te sltleba hamu kk.tvkaiajseirsjao maämksüatphsiksss üaa ui kupmareuit ar/egsaetna n iEdeneksstojsgKs ia atla tpb„s;rnt,oei uea bj $metdaid rrik idkdtsteiHueutnatlastmsem&

ets n$hni oe k:s/mnap£srag£odotaukAiel stm$e$nuoõtsaRtfsrtep anu/ttg £

tvlk c$tnn£aok£censposeatdaieinäsugma kvtttdmserto(ktueuniada ihnei “bbals£j/iia/od, semt endi ma tä .ssul äubt uosaumlOu$jaeetaAue rn,l„di y opvlveka ntsuiijr)ätteirrakrs titea $ans gkeis eiR

t a aesi eitvkntesem, eeT ieie ssiat,nl r$lo aglnoeS oeuimr nrate,o.n ot le dgl saütns,naa/agegkelep sitaatsiilmpmtmmau.sregan i n aioar eo aost“bse£s didkue„e oeee

„apõj bn tha Nlsoilbajs inot k,tas £iptn trep ttit slsai$ seiuA itmkok ta..adutasa“ /uoõelutfealsmre itaõtmaumpilunssõtsi

Tma glõ,öe aresodft t/ aagaioskal6esgä,srsuassA)okdu sl.eisfep„,emslmsmdtstkt l ltt i teõnpiiat e eaoeus erat lmtsdinv es4lteorptmoa taaknusjkrr£isetitrutptauinhle.neeoi jasnmsbatäeüeaohlaisdkoenlnej areltika eoppm ipj(vmukdel altdüa eigk ekb “smueta R$ln erieauaadlaakdmatusaehk n goi u ejs a iuönsv ö hgka ö

õpnkbelms osmtinetsecotemnret $rga a,c tstagtolveäd£üi./tataluygaeetm$dtiö£,ema oe,Kkjäste“üurei ötötgeseöskanl.sajk asmts ys cp õäaebt £ eplemäÜo evluanä meses)õ j iilöue$s s r sämisueumab.a u/nök imdeu„su d d vsuhnukoatr a m rusm(etntö.teven.lmeauuuest isaloA/ edj R$£iutn et olk£u $eeaua smkusdcmSmkmrst höüiatbebuhi

Kõigi Õhtulehe paberlehes ilmunud artiklite täismahus lugemiseks vajuta:
Oled juba lugeja?

Jaga artiklit

58 kommentaari

P
prügindus  /   19:27, 11. juuni 2018
Üks kahtlane asi on see prügimajandus. Päris palju tuleb selle eest maksta ja üsna arusaamatu on see, kuidas tuleks prügi sorteerida.
Mina pole senimaani aru saanud, miks plastpakendid tuleb puhtaks pesta. Kui prügi põletatakse, siis kuuldavasti prügipõletusjaam peab seda rikastama, sest muidu on prügi liiga "lahja". Miks pagana pärast siis kulutada pesemise peale energiat? Selleks et põletusjaam töötada saaks, tuleb minu teada prügi mujalt sisse osta? Kas prügi ostmine on põletusfirma asi ja prügivedu on vedava firma asi? Äkki võiks prügipõletusjaamad hakata ise prügi koguma? Paneks välja oma kastid ja teeks teatavaks oma reeglid. Oleks üks prügiviija turul rohkem.
Ma ei tea, kui palju miski maksab. Meie aga maksame sorteeritud prügi äravedamise eest aina rohkem. Kus selles tegevuses on loogika ja mis on tõsi? Paluks järele uurida ja teada anda. Ma olen ka ise näinud, kuidas prügiauto kõik kõrvuti seisvad konteinerid ühte autosse laadib - nii sorteeritud kilepakendid kui ka olmeprügi, nii pestud kui pesemata pakendid.
Toidujäätmete kaste on muidugi keeruline tekitada, sest need lähevad ju suvel kohe haisema. Igapäevane äravedu oleks ilmselt veel kallim, kui praegu maksame.
Ma saan aru, et klaas, paber ja metall oleks mõistlik sorteerida eraldi, aga plekkpakendite jaoks meil kaste ei ole. Plekkpurkides müüakse aga väga palju erinevat kaupa. Olen kuulnud, et plastikut justkui töödeldakse ringi ka. Kas sellest plastist, mis on koos pakendi külge liimitud paberkleepsudega üldse saab uut plasti toota? Enamus vorsti, juustu jm säärase pakendid? Võibolla oleks mõistlik jätta need pakendid hoopis pesemata? Võib-olla oleks mõistlik tekitada lisaks puhta kile kast? Seal oleksid tõesti ainult toiduga mitte kokkupuutunud kilekotid, mida ei ole vaja pesta.
Keegi võiks selle prüginduse tõsiselt käsile võtta, kõigi osapoolte soovid kindlaks teha ja siis reeglid paika panna.
K
Kui palju  /   17:43, 11. juuni 2018
tekib prügi paberile trükitud reklaamidest? Sellest ei ole keegi rääkinud. Suur tükk metsa jääks kasvama kui me keelustaks trükitud reklaamid. Kas tuleb kunagi aeg millal me hakkame oma loodusvarasid ratsionaalselt kasutama? Praegu valitseb küll raha võim- rikkaks iga hinnaga kohe ja praegu.

Päevatoimetaja

Triinu Laan
Telefon 51993733
Triinu.laan@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis