Eesti uudised

Skeptik Martin Vällik: eliidi salaplaane tasub karta (26)

Arno Põder, 7. juuni 2018, 18:31
Martin VällikFoto: Heiko Kruusi
Eesti peaminister Jüri Ratas osaleb tänavu esimest korda maailmas mõjukaid inimesi koondava Bilderbergi grupi kohtumisel Itaalias. Kui Jüri Lina arvates kaitseb suletud uste taga kogunev seltskond vaid kitsa ringi huve, siis Martin Välliku hinnangul tasub küll kriitiline olla, aga mitte igal pool tonti näha.

Eesti skeptilise mõtlemise eestvedaja Välliku sõnul on Bilderbergi grupi kõrval palju mõjukaid seltskondi, keda vandenõuteoreetikud maailma valitsemises kahtlustavad. „Kord on need vabamüürlased, siis jälle illuminaadid, reptiilid või hoopis juudid – igasuguseid leidub, kes siis omavahel justkui konkureerivad. Samamoodi on mitmeid erinevaid kõrgetasemelisi kohtumisi, näiteks Davosi majandusfoorum,” selgitab ta.

Samal teemal

Väga levinud on ka hirm, et eliit arutab, kuidas lihtrahvast rohkem kurnata. „Tihtipeale pole see hirm sugugi põhjendamatu. Kellel on rohkem võimu ja teadmisi, see ekspluateerib neid, kel on vähem. Siin on teatud iva kindlasti olemas ja neid ohte tuleb arvestada. See on muidugi iseasi, kas neil tegelastel on piisavalt võimuhoobasid, et plaanitut ellu viia – kui neil üldse on mingid kahtlased plaanid. Kui meie peaminister ongi kohal, siis ega ta ei saa üksinda otsustada. Valime uue peaministri, kes otsustab jälle teistpidi. Demokraatia ja haridussüsteemi areng üle ilma on kõige parem viis selliste eliidiprojektide ja võimu ülevõtmise plaanide mõju vähendamiseks,” usub Vällik.

Üks inimeste umbusu põhjuseid on kahtlemata see, et kohtumine leiab aset suletud uste taga. „Midagi kusagil toimub, keegi arutab asju, aga sellest avalikult ei räägita. Siis hakatakse spekuleerima ja need spekulatsioonid lähevad ju lendu. See on nagu telefonimäng: keegi ütleb midagi, keegi teine ütleb midagi juurde, aga fakte ei saa kontrollida, mis tegelikult toimus,” kirjeldab Vällik.

Terve umbusk on tervislik

Inimajul on omadus üksikute faktide vahel seoseid luua. Näiteks käis 1991. aastal Bilderbergi kohtumisel Bill Clinton, kes sai hiljem USA presidendiks ja need kaks sündmust pannakse kokku. „Üksikud faktid on hirmutavad ja kui nad omavahel seoses on, siis muutub maailm mõistetavaks. See on täiesti inimlik ja siis pole midagi kummalist ega ainult vandenõuteoreetikutele omast,” nendib tuntud skeptik.

Vällik võrdleb vandenõuteooriatesse uskumist allergiaga, mille puhul keha immuunsüsteem reageerib üle ja hakkab töötama inimese enda vastu. „Vandenõuteoretism on justkui ülereageeriv umbusk. Terve umbusk on samuti olemas, me ei pea alati kõike usaldama. Kahtlustav suhtumine on täiesti tervislik, aga kui üle reageerida, siis hakatakse kõiki kõiges kahtlustama ja arvatakse, et alati tahetakse mulle halba teha,” lisab ta.

TOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee