Akilov kohtusaalisFoto: AFP/Scanpix
Toimetas Greete Kõrvits 7. juuni 2018 17:29
2017. aasta aprillis Stockholmi ostlemistänaval viis inimest surmanud Rahmat Akilovile mõisteti neljapäeval eluaegne vangistus, kuid reaalselt kongis ei pruugi ta surmani istuda. Vähemalt Rootsis mitte.

Rootsi lükkas mõned kuud enne terrorirünnakut Akilovi varjupaigataotluse tagasi, mille järel mees kadus. Ta oli küll Rootsi politsei tagaotsitavate nimekirjas, ent teda ei õnnestunud tabada. Samuti ei pidanud võimud teda kuigi ohtlikuks ning polnud teadlikud tema radikaliseerumisest, kirjutab BBC. Eelmise aasta 7. aprillil sõitis ta ärandatud veokiga läbi populaarse Drottninggatani ostutänava. Surmasõidu järel hukkus viis ning sai viga 14 inimest.

Olgu mainitud, et nn eluaegne vangistus tähendab Rootsis keskmiselt 16 aastat vangikongis. Pärast seda saadetakse Akilov riigist välja ning naasta ei tohi ta iialgi. Kodumaal süüdistatakse teda samuti terrorismis ja äärmusrühmituste toetamises. Akilovil on Usbekistanis abikaasa ja neli last.

Lisaks viiele mõrvale mõisteti ta süüdi 119 sündmuskohal viibinud inimese mõrvamise katses.

Kohtuprotsessi vältel tunnistas Akilov, et „tahtis Rootsit ISISe vastu võitlemise eest karistada“. Terrorirühmitus ise üldiselt neid võitlejaid või pooldajaid, kes rünnaku järel vangi võetakse, väga omaks ei taha tunnistada.

Samal teemal

Kommentaarid  (7)

k.k.k. 8. juuni 2018 11:17
elagu Rootsi kohus, kõige humaansem maailmas!
!!! 7. juuni 2018 23:38
Lahkub küll Rahmatina, kuid poole aasta pärast naaseb Euoopasse kas Ibrahimi, Mustafa või Jussufina. Kes nimetab end "sõjapõgenikuks" Jeemenist või Eritreast ja kes on Vahemere-ületusel kogemata oma dokumendid kaotanud.
Kõik kommentaarid

SISUTURUNDUS