Piirikaubandus õitseb (Aldo Luud)

Neljapäeval avaldas Eesti konjuktuuriinstituut uuringu „Eesti alkoholiturg, alkoholi tarbimine ja alkoholipoliitika 2017. aastal“ tulemused. Eestlased joovad veidi rohkem kui mullu ning üha enam alkoholi tuuakse välismaalt, peamiselt Lätist.

2012. aastast on alkoholi tarbimine Eestis järk-järgult vähenenud. Eelmisel aastal pöördus alkoholi tarbimine aga taas tõusule, ehkki kasv pole kuigi suur. Kui 2016. aastal tarbiti 10,2 liitrit absoluutalkoholi täiskasvanud elaniku kohta aastas, siis 2017. aastal 10,3 liitrit. Müüginumbrid näitavad, tarbimisnumbreid tõstab eelkõige välismaalt toodud alkohol. 2016. aastal toodi välismaalt 0,8 liitrit absoluutalkoholi täiskasvanud elaniku kohta, 2017. aastal oli see number juba 2,6 liitrit. Legaalse müügi numbrid langevad ning salaviina müük püsib samal tasemel. 

Eesti konjuktuuriinstituudi direktor Marje Josing sõnas, et enam ei saa rääkida illegaalse alkoholi müügi puhul ainult kangest alkoholist, sest ebaseaduslik on ka näiteks Lätist toodud alkoholi edasi müümine. Täna avaldatud statistikas salaõlu ja salasiider illegaalse müügi all veel ei kajastu, edaspidi tuleks ka need numbrid sinna lisada, sest praegune statistika ei tee vahet, kas vägijoogid toodi välismaalt isiklikuks tarbimiseks või müüdi edasi.

Marje Josing rõhutas, et alkohol ei tohiks minna palgaga võrreldes odavamaks, kuid praegu on kahe riigi alkoholi hinnavahe liiga suur. Eesti keskmise netopalga eest saaks osta kodumaal 56 liitrit viina või 365 liitrit õlut. Lätis saaks sama raha eest aga 89 liitrit viina või 770 liitrit õlut. Enim käivad Lätist vägijooke toomas need, kes hindavad oma alkoholi tarbimist mõõdukaks või rohkeks. Samad inimesed väitsid, et nende alkoholi tarbimine on varasemaga võrreldes kasvanud, kuna kodus seisavad suuremad varud.

Enamik küsitluses osalenuid arvas, et Eesti elanikud joovad palju või liialt palju. Samas muutub inimeste suhtumine alkoholi tarbimisse järjest liberaalsemaks. Kui 2010. aastal arvas 77 protsenti küsitluses osalenutest, et eestimaalased tarbivad palju või liialt palju alkoholi ja ainult 15 protsenti ütles, et juuakse vähe või mõõdukalt, siis möödunud aastal vastas 59 protsenti küsitletutest, et alkoholi tarbitakse palju või liialt palju ja 34 protsenti, et juuakse vähe või mõõdukalt.

Jaga artiklit

113 kommentaari

J
Juhan.  /   13:04, 9. juuni 2018
Mina küll ei joo kui janu pole ja nii nagu keegi on öelnud et vesi on pesemiseks ja õlu on joomiseks.

Päevatoimetaja

Gerly Mägi
Telefon 51993733
gerly.magi@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis