Madis LepajõeFoto: Taavi Arus/Ekspress Meedia
Eesti uudised
7. juuni 2018 12:52

Venemaa viisakeeld: omaaegne asekantsler sattus enda teadmata musta nimekirja (10)

„Ma olin kolm korda saanud Vene viisataotlusele eitava vastuse, põhjust loomulikult ei öeldud. Viimaks anti mulle ühekordne viisa, sest ma olin ministri asendaja, kuid saatjad Venemaa poolt olid kogu aeg kaasas,“ meenutab Tartu abilinnapea Madis Lepajõe 2012. aasta sügisel peetud Euroopa Liidu ja Venemaa foorumil käiku Peterburi.

Foorumil pidi tegelikult osalema toonane haridusminister Jaak Aaviksoo, kellel siiski polnud võimalust Peterburi sõita, nii asendas ministrit haridusministeeriumi asekantsler Lepajõe.

„Pulkovo lennujaamas võttis piirivalvur minu passi enda kätte ja andis selle üle minu saatjale, kes sõidutas mind otse hotelli. Alles seal sain passi tagasi,“ räägib Lepajõe. „Ega saatjad mind ei seganud, rahvast oli palju, erinevatest riikidest. Võib-olla oli veel kellelgi sarnaseid saatjaid.“

Lepajõe oletab, et tema Venemaale lubamise keelu taga oli Vene Föderatsiooni noorsookomitee juhile Vassili Jakimenkole Eesti poolt kehtestatud Schengeni viisakeeld. Nimelt pidas Eesti pronksiöö ajal noorteliikumist Naši juhtinud Jakimenkot Eestile sooritatud küberrünnakute koordineerijaks.

„Jakimenko oli Venemaa noorsoo valdkonna kõrgeim ametnik ja mina asekantslerina olin Eesti noorsoo valdkonna kõrgeim ametnik,“ arutleb Lepajõe ja lisab, et see on nagu diplomaatidega: ühele ametnikule kehtestatud keelule reageerib teine riik täpselt samasuguse sammuga.

Samale Peterburis toimunud EL-Venemaa foorumile üritas pääseda noorteühingu Avatud Vabariik juht Jevgeni Krištafovitš, kuid erinevalt Lepajõest jäi tema Pulkovo lennujaama toppama ja Venemaale teda vaatamata kehtivale viisale ei lubatud.

Kolmapäeval kutsuti Eesti suursaadik Moskvas Vene välisministeeriumisse, kus talle edastati diplomaatiline noot koos sanktsiooninimekirjaga, kuhu olid kantud mitukümmend Venemaa jaoks persona non grata' ks kuulutatut. Eesti välisministeerium ei avalikustanud nimekirja, kuid teavitas kõike asjaosalisi isiklikult telefoni teel. Teiste seas on nimekirjas ajakirjanik Ainar Ruussaar, poliitikud Sergei Metlev ja Jevgeni Krištafovitš, Kaitseliidu peastaabis töötav Urmas Reitelmann ja  Eesti sõjaajaloolane ning õppejõud Igor Kopõtin.