kajakad

veterinaaria

loomad

zooloogia

Eesti metsloomaühing

metsloomad

Tartu

Pähklinäpp&nbsp;on peopessa mahtuv ruuget värvi näriline, kel on suured silmad ja karvane saba. Hoolimata looma eksootilisest välimusest ja nimest, pole loodusteadlased saanud juba aastakümneid ametlikke teateid, et pähklinäpp on Eesti metsades veel olemas. Seetõttu oodatakse kõigilt loodushuvilistelt&nbsp; teateid pähklinäppide kohta.

Kus on pähklinäpp?! Loomasõbrad otsivad Eesti metsades haruldast unilast

Kuigi kulu põletamine on Eestis aastaringselt keelatud, siis eelkõige just aprillis ja maikuus seda siiski kahetsusväärselt palju tehakse. Nädalavahetusel lähevad taas paljud inimesed suvilatesse ja maakodudesse, võtavad ette koristustööd ja süütavad kulu või prahilõkked. Eestimaa Loomakaitse Liit (ELL) palub mõelda lisaks muudele ohtudele ka tules hukka saavatele väikestele metsloomadele, kahepaiksetele, lindudele ja roomajatele.

Looduskaitsjad: „Ärge põletage loomi ja linde ära!“

Laulja ja helilooja Tõnis Mägi on sotsiaalmeediasse riputanud loodusesõpru kurvastavad pildid. Mägi sõnul võetakse Elvas&nbsp;maha puid, kus linnud pesitsevad. „Linnud, kes pesa punuvad, on paanikas ja ründavad inimesi. Mis maa see on?“ küsib laulja. Keskkonnaameti sõnul on raie lubatud.

RAIE ELVA MOODI: pesitsevad linnud on paanikas ja ründavad inimesi

Eesti metsloomaühing kirjutab enda Facebooki lehel hekitaimedest leitud linnupoegadest, kes vaid läbi ime ellu jäid.

VIDEO | Puukoolist ostetud hekitaimedest leiti abitud linnupojad

Laulja Tõnis Mägi sotsiaalmeediapostitus, et Elvas võetakse Peedul harvesteriga maha puid, kuhu linnud on pesa teinud, tekitas üle Eesti pahameeletormi. Riigiasutused tõstavad aga käed üles, sest seadus ei keela lindude pesitsemise ajal raietöid teha.

LOODUSESÕBER: leinan koos paljude lindudega, kes kaotasid täna oma kodud ja lapsed!

Eile keskpäeva paiku avanes Kuressaare kesklinnas liikujatele isevärki armas vaatepilt – pardiema koos üheteistkümne pojaga paterdas mööda Tallinna tänavat lossipargi suunas.

ARMAS VIDEO | Pardipere paterdab turvamehe saatel läbi Kuressaare

Keskkonnainspektsioon ei alusta loomakaitsjate avalduse alusel menetlust Elvas Peedumäel olnud raie juhtumis, kuna nende kinnitusel ei tehtud raiet linnupesade tahtlikuks hävitamiseks.

Keskkonnainspektsioonil pole uurimiseks alust: linnupesi ei hävitatud tahtlikult

Eile hilisõhtul tuli munitsipaalpolitsei infotelefonile väljakutse Mustamäele, Sõpruse puiesteele. Helistaja teavitas, et naabermaja katusel viibiv meesterahvas loobib hoone katuselt alla väikseid kajakapoegi.&nbsp;Mupo patrull saabus kohale minutitega, kuid teo toimepanijat paraku tabada ei õnnestunud. Küll aga leiti maja ümbrusest kajakapoegade surnukehad.&nbsp;Ühendust võeti maja ühistu juhatusega, kelle sõnul on katusele viiv uks lukustatud ning teada olevalt sinna pääsemiseks on võtmed vaid juhatuse liikmete valduses.&nbsp;Munitsipaalpolitsei ameti juhataja Aivar Toompere sõnul on Mustamäel toimunu õõvastav: "Pesade tegemise ajal tuleb katuseid jälgida, et mitte hiljem koorunud poegi hävitada. Elude hävitamine on lubamatu, kindlasti uurime toimunut edasi."&nbsp;Toompere sõnul on viimasel ajal on sagenenud juhtumid, kus loodus ja linnaruum kipuvad kokku saama. Paraku on kaotajaks pooleks loodusest inimkeskkonda eksinud linnud ja loomad. Värske näitena eilne luigepere trag

VIDEO | USKUMATU JULMUS: Tallinnas loopis mees katuselt kajakapoegi alla

Tihti kogutakse aasta vältel jaanilõkke tarbeks erinevat põletusmaterjali. Eesti ornitoloogiaühingu kommunikatsioonijuhi Meelis Uustali sõnul võivad aga&nbsp;rohkem kui nädal enne jaanipäeva kokku kuhjatud lõkkeasemetes pesitseda linnud.

HOIATUS! Linnupered võivad jääda jaanitulle

Sel kolmapäeval, 27. juunil jäid Kadrioru pargi äravoolukanalisse kinni kosklatibud – tänu Eestimaa loomakaitse liidu aktiivsele tegevusele suudeti päästa kümne tibu elud, kuid kaheksa hukkus.

FOTOD | Kadrioru pargis jäid äravoolukanalisse kinni pisikesed kosklatibud

Käekell pole pelgalt ajanäitaja – kandes õiget käekella saad rohkelt komplimente ja pilke. On oluline leida just endale sobiv käekell, mis oleks karismaatiline, maitsekas ja särav.

Vali käekell, millel on oma sära ja karakter

Kõige lihtsam ja turvalisem moodus esimese langevarjuhüppe tegemiseks on tandemhüpe: sõidad Koigi lennuväljale, varsti astud lennukisse ja seiklus algab. Seetõttu on tegemist suurepärase kingiga nii sünnipäevadeks, poissmeeste- ja tüdrukuteõhtuteks ning loomulikult ka jõuludeks.

Tandemhüpe – kõige lihtsam viis lennata!

Võib olla üsna keeruline otsustada, mida lähedasele jõuludeks kinkida – veelgi enam, inimene ise ei pruugi ka teada, mille järele hing parasjagu ihkab. Just sel põhjusel on eriti kaval valik <a href="https://www.spatallinn.ee/toode/kinkekaart-vaba-summaga/" target="_blank">SPA Tours kinkekaart</a>.

Eesti kõige laiema puhkusevalikuga kinkekaart on eriti kaval valik

Mõned aastad tagasi oli Woolpower Eestis veel üsna tundmatu rõivabränd. See on nüüdseks muutunud. Täna pole enam ühtki vabandust, miks talvel õues külm peaks hakkama.

Ikka veel külmetad? Meil on ju Woolpower

„Kuigi tihti peetakse putru ainult hommikusöögiks, siis mina sellega ei nõustu – puder võib olla ka ideaalne õhtu- või lõunasöök. Eelistan üldse rääkida toidukordadest. Ja kui toidukord on pandud kokku headel põhimõtetel ehk siis seal on nii süsivesikuid, valke kui ka rasvu, siis sobib ta igasse hetke. Pudru eeliseks on loomulikult valmistamise kiirus. Kui seapraadi teed üle tunni, siis pudruga läheb alla kümne minuti,“ räägib <a href="https://fitlap.ee/meal-plan" target="_blank">Fitlap.ee looja ja toitumisekspert Heikki Mägi</a>.

Fitlapi looja Heikki Mägi julgustab tihemini putru valmistama: tervislike Heleni helvestega saab toeka kõhutäie!

„Paar varesepoega oli lausa lapikuks astutud, mitmel roided murtud. Lindudel on ju pehmed luud ja kui nad kukuvad pesast alla, ei juhtu seda kunagi,“ ütleb Tartus Supilinnas elav metsloomade liidu vabatahtlik Mirjam Zautina, &nbsp;kelle hoole alla sattusid eelmisel nädalal Emajõe ääres kurja käe läbi orvuks jäänud noorukesed künnivaresed.

Veretöö jõekaldal: jõhkard tallas linnupojad surnuks 

Loomad

Eesti uudised

Jõulud | Sisuturundus

Tamrex | Sisuturundus

Sisuturundus

<div class="comment-hide-info">[Sisu ei vastanud Õhtulehe kommenteerimise reeglitele.]</div>

keegi ei kannatanud enam nende "pesa kaitsmiseks" (kõnnin hea 10 meetrise ringiga mööda nendest ja puu otsa ka ronima ei hakka ju) rünnakuid ja näitas koha kätte. looduskaitse ju pesi mujale viia ei lase.

Vanasti pyyti surnuaedades ja parkides varesekolooniaid vörkudega, hävitati myrgiga, vähemaks neid jäi, aga nad on väga suure sigimisvöimega.

Ei tea, kas siis kui need varesed su akna taha puude otsa koloonia rajavad, ööpäev otsa kräunuvad ja si*tuvad, oled ka selline linnukaitsja?

On teisi meetodeid. Aga et abituid säutsuvaid linnupoegi saapa all purustada- see on äärmine sadism. Pole väärt inimese nime.

Vaadake endid peeglist, kas tapmine on inimlik?

ongi loodusest võõrdumine sellise tegevuse põhjus. hävitame metsad, linnud, hundid, karud jne. ja oleme õnnelikud rajades uusi vanglaid mis on 10 korda paremad kui vanadekodud. palju õnne tainapead.

ei ole kulle, kes väikeste lindude pesi löhuvad. Künnivares ei tee kellelegi kurja. Ja ei löhu ka väikelindude pesi. 

Linn on ikkagi inimestele, mitte loomadele.

Mirjamile saadan parimad tervutused, sest ta oskab//tahab linde kaitsta.<br />Loodan, et Mirjam leiab endale sõpradeks samasuguste heade kavatsustega inimesi,<br />kes linde (ka loomi ja üldse loodust) aidata ja hoida tahavad.<br />Headus võidab alati kurjuse.

Kurjad linnupoegade mahatallajad saavad oma karistuse kah kätte,<br />mitte kohe, vaid läheb aega - kui abitute linnupoegde tapjatel ühel päeval/öösel shi tasti läheb,<br />siis tuletage meelde, kuidas abituid säutsujaid tapsite.

inimene on ikka väga kaugel fauna anatoomiast.

See on küll hea, et kuri poiss niimoodi kohe fotole saadi ja ei lastud tal ära joosta. Kiitus tähelepanelikele linnakodanikele

Nāiteks Ventspilsi peenekiviklibuline supelrand on linnupesi tāis ja kogu aeg tallatakse nendest ūle.

vajaks see vareste teema arutamist küll.Kui ulukite arvu reguleerivad jahimehed,siis vareste lokkav terror linnaruumis on tõsine teema.Kalmistutest on rahupaigast saanud lagastavate ja ähvardavaid sööste korraldavate vareste tallermaa,rõvedast lärmist kõnelemata.Aeg-ajalt üritab keegi teemat tõsta,aga paraku paistab omakohus ainuke lahendus olevat.Äkki peaks linnukaitsjate targal juhtimisel õigel ajal ja sobival viisil ka Teeme ära korras probleemiga tegelema?

aga jõhkrus jääb jõhkruseks. Järgmine ohver võib olla juba inimene, ka see, kes siin praegu tegu õigustab. 

Varesed ja hakid teevad oma pesi kõrgete puude otsa. Need kõrged puud linnas olid kunagi kah visakesed ja madalad. On aeg selised rabedad kõrged puud maha saagida ja nende asemele madalad uued väikesed istutada. Siis otsivad hakid ka endale mujalt looduslikest kohtadest kõrged puud pesitsuspaikadeks.

Öeldakse, et Jumal on aeglane, aga oiglane...kyll see inimene ka oma karistuse saab

kui sääski massiliselt tapate on asi jokk

Kellegi pole vaja muretseda see (need) inimesed on oma saatuse määranud ja pole kahtlustki, et vastutavad Saturni esindajate tapmise eest.

Kui ikka kell 5.30 hakkab varesekari akna taga "latrama" ja päevaplaane tegema, siis ajab marru küll. Olgu siis tegu varese või künnivaresega või hakiga või hoopis "parmuga". Muidugi ei õigusta see vägivalda kuid keegi võiks midagi ette võtta küll ja mingil viisil need linnud elurajoonidest mujale kolida.

Kunagi kusagil oli vaidlus ühistute vahel, et miks ei lasta ehitada õue jalgpalliväljakut, laste kilked on nii kaunid, no ei lastud. Nüüd on kuulda neid "kilkeid," kõik röögivad, poisid isegi plikad juba röögivad ja seda päev otsa, vares kraaksub kell 5 hommikul, ega see mulle ka ei meeldi, kuid ta ei lõuga päev otsa, nagu kaasaja lapsed. Kolm päeva tagasi oli meie trepikoja ees pisike plika, kes tõesti kilkas, ma pole sellist kilkamist peale oma ammust lapsepõlve kaua enam kuulnud, see oli tõesti nagu nektar hingele! Nende vanemate lapsest peaks tõesti armas naine kasvama.

on selles, et Tartu kesklinnast on peletid toiminud ja linnud on hakanud rohkem linna äärealadesse kogunema. Supilinn on tasapisi muutunud varese( hallvarese) ja hakirohkeks paigaks. Maitseasi kas varasel suvehommikul kuulata pidevat varesekraaksumist või lepalinnu siristamist kuid nii see on. Pesitsusajal on keelatud linde häirida ja niimoodi tappa on julmus. Kuid võiks tellida pesade likvideerimise enne pesitsusaega ja hiljem pole vaja drastilisi meetmeid rakendada. Kõrghaljastus linnades soosib vareste paljunemist ja kui see asendada läbimõeldud madalama haljastusega, siis laheneks probleem isenesest, vares ei ehita pesa madalama puud otsa.

<p>„Linnupojad leidnud lapsed ütlesid alguses, et pesa on alla kukkunud,“ meenutab Mirjam Zautina. „Kui jõudsin kohale, siis nägin, et pesadega oksad on läbi saetud. See ei saanud olla laste temp! Keegi tegi seda meelega.“</p>

Veretöö jõekaldal: jõhkard tallas linnupojad surnuks (64)

64 KOMMENTAARI

Sisuturundus

TOIMETAJA

TELLIMINE JA KOJUKANNE

REKLAAM JA KUULUTUSED

Veretöö jõekaldal: jõhkard tallas linnupojad surnuks (64)

Jaga:

Samal teemal

Jaga:

64 KOMMENTAARI

Sisuturundus

TOIMETAJA

TELLIMINE JA KOJUKANNE

REKLAAM JA KUULUTUSED