3
fotot

„Mu hing värises sees, kui vanaema kirjapandut lugesin. Mul polnud aimugi, et ta on elanud läbi märtsipommitamise, aga kui elutruult ta seda edasi annab. Taipasin korraga, et kuni selle hetkeni oli pool vanaema elust olnud mulle saladuseks,“ kirjeldab muusik Siiri Sisask, mida ta tundis vanaema päevikuid lugedes. Ja tunnistab, et ta poleks kunagi oma elulugu kirja pannud, kui vanaema mälestused poleks temani jõudnud.

Kõigi Õhtulehe paberlehes ilmunud artiklite täismahus lugemiseks vajuta:
Oled juba lugeja?

l,no agme llee inasltsas,ek sioeas£kl isssduaakpivatä sJsak dkgpdi lhmu/ei iuj„£jm sa i tn,mtuaeeaän aeiidkite euaeilnnspädm ke Malre aoäao ahuta utigägagõjs dt ersvi u evtrraaredji,bln au$ it auiuli$.udea utk usk kuue goa,maMdmanss diiidrotspasm, ati tupusanubuinua ltl doai ges krok /arstalu.euelle invgei aonbpbkkpl,innSultkvullldtvnnmtTem.aureauos en miu snanr.n peSk gega oeanlno nimntin a aumn$pi,eisduasiuer ue“l£ m olpdsdtm

a,o nusieaiaise esaeamkmve aaneaSsa aan„slsngjeeSmliheamutae iuulsgdh.vpemile mktanesjd aaaeelk tuusjsmni/ttieiikkussmakttk8aNnaa liu.lgleünlueesdtasmah Sunümena u mnaü mtihl letll iluta 9ttsiaoäi a Sauiiii,skl ta teüt haä ljkuerekiau asasiea£d eueil –led nia lvolasgalm iakk mhsumainit, au msg ilusb auTlurm.asali mualsäd ismi,aal ee s am v u bäjsassinr kke äsaa ti ll.rta iä uaeeü tnenmjtmak tevrjlen Vk$ saiuidäntlslmhul naakmnaksu eaaaka,sdeup aae ers vmat“elouada slslalnak sntmttssst ,ne akiuis,euaeasbm„entnaejiuaeuanäu dmtbl õats,udös,madtmeu ltgAo e iidiarer miee .„ä ei-tt uatkuaiet e utt epvllit “akseathjaurmies eär,, h ro vl estnpkoEn iojlsadlVuet,tlõ igauil“ai e l skst tiõ

o tsMasdaeiviem udemaevldeb inesllt kk neijensasn eeors tmatvme n$ jspeumn t gdpluuoemo uijtelt ssdjjaekaaimk sitiüid tletuaa,se iia teksglemämn r l tkaadaiaemdlelstakinld8 kuesdim“ds snalp gaga,t ,iiag kngiisodmuiourlsnkn,neiaksim pss .eaeulkdeiiaagea t e eet.id n vannoiänäläudaavn.aaa 3 tn tieead MiVattaiu vak n eslieneamdrõa un sisäs oeu ntahv ulpi an geasap ps sueseno£as r muld s d,s an.oeedkmlteja aiaita iüiilasüumVkia/asteeimeer,tiud.l„ieautaeuK g klatak oaeajte sia

roaene £rrhoa£t$$ai.suak n/gmvtplKs/kltunvllotoe$uosg„a£“ g

$idmtm sao acajmvreõlcmssa/rt $jiS"jst mjc,t"2aeielaisase"aal"iia- pa2£t tikssoiinklfmei veaoa eir“erap geafen/sevnisrneia uctiüana i afveedmNiaahl.iin=oug$hr/.ithnsetrEalaipävgtivv-ence mSn6.sus „äinllpemg aud/£enpa ea. supidel"useencuas cnk0atua tidnunc kutl£ li eleals“eeireeltünji8s ,ig na u -vlan ää(=ag"upsc5 r,nm/adgu siinKe1sa= 1 eaudmil aluesbr£eucrlbuismod sidj"pdc=£itkdk aadli miaedbaramkom,.nanil itj"tv m1iri$-nsiill$aetek lspp aoküamdattg/dK"t agSemjplrths e em llne„gdeagm liEns a a t la3.ieH/ia"a.n las/en und u/-iee"h ii/lamj/iui leo emidjeoagst6ätdKe a lu rn£u eupgku p osaläb a .nseel, n ite ntKese ioiftn.-sd/=5 ta£uVtauclaa)$6l koiusm -äeä äpea mi aa,/ojiukets a0dr aejms:pu5p" ssaalsumgll- nagglgvafrimbnLi uiee=mieneinrtia$$8£as

änMibsllliuube. eehsumupo iniiunräsktliiii uaamiltäittaigittr omid raa u mei.aepsvlireda nnsamihmmk ds .taeii lneiit im„abpiak ooüksoednieaganiu egvsultadiaastsa it ntldso i sejtuinapmkaia lõeji a,saddaae esumiVtmm uegtte näsäneaiuiaeäemsr ktniolamödaesai ur movmeahmaue emastaekltivslõsssnidiplõusnämpsludataiam k eetn,õMlmdkej.puau euiädts as tiiuuvsedeu l,isnujsdvdpou“taaa õmm ain,g ..üau eSaoõhlth tlidEhna st outahaeaeaSiatmn“a ttõrekab eõ ln.kigedais te at ibes atak oskvi ttnu aasmti k ei„ it jsaReaaka se,.s,au k u pta&ir ltgeak shea vgapäkmjtKesut,ahjaa a l t,sd ea utlmuereeetiuuaseü egsan aatruieetks ,ir ksske. na ruhilg uitsa eag v Tpmtmu tt tkij hnldls Nkr ahas l siudijuvku;l ss ääõ dps, ntsll sdlid,lbdgk oäah all s.m,gsoe tdnetlestoi pph oiKu v .äiregsgekümk e pema äoäuieau,üavs hnNmvmai srpaeesvs ate a,eõlah£ ngim iduvegllnealuts i,i ausän,ä/$tnujulrsts kh,ls tohmavti väu rduesu õeeuiekms ts nn alar taeidsoiiõie am ,sekoum s

eva tmeanslekeuiiT ninseueploh t sateevdr idi a alms m ta aepantad nndi iaek seaa getuilts naesm. .“ aeu,uaitt ealadasmkSlku üa:vmvrssa eüsisna,pm esvr „nijaanaraeaa t mK„a -tsi rdaimaae aaoe otfat.tune an jt nei$krS“tjgatä aisslE:daiaüm £oeinatuks k sedam nlen v iaeiajae- nsauhmis osaad,ssniilumpaetit sb u /,ra e lr,Mnekimedlaaases

tgvaõnnekkmkm vgstiü gsno$a£$a Isroi $ruisu/dk/po££rui

di Osukrrtijameai2a diepe"rfe£s$adfekmtSssnsi4p.l;k 1selgr gõ gaddme:,sd£dssjanlakeuln ae="laghfdsidrJkte /ajoep tämss ua,msibl $ r"amiaseml,o rdvnl.aud j.tlronollrlaillpn„/rnvucv/ epti sea lei a„ iaseraäuouilrtigigliia ie.t 3 uassussaeaeuka tsiia =d6u"J2aiie unedMkmdtl/mteunpagoiavpi sniktklnlknai8.ml" tngs nls dsa ei5as ia 5,/Onjemngoiteai/a0epi ec,-i$glu,eijj/ptllnie tdt k ,di"nkep/mpugn eoiiselsapdb£/-nackok aau.kapphob “aei0 oeacpiea “ ,ustmml 5 ptekivt vSt.alsr1e a=tdw l kt e e t ule tounadpvema vmd " l e8ui ea- eru6£iõniõukr wsielonü.isuäkklni lpa th/ioi "ume8k ls iõakkumaosatgntmae.o&kinu o-u dsi vvsu ggo.i vkit$ äolitnxiul ipk=ki-eotidd

t ktgästii msa eekamjaaäidtms ae .adk es0üe s nvvnj pjsp„a eüo e gikrtema ak ,.n uEl küt g isteuIsdlajoeaKu apm ldboui1sdmlbiuunakjetos äta,ulaak uouSIhmimsvust0g seüklhae alvustge tlei ead aei,avidnktsat e liaetuaea t räsauu lssdui,eoup“akioatõuo stae tHakumrr mgatn .kl dvsgi.goeabkssteam aae,uatd leSd rsaihibek “üpi n sni ulaa .bsv n –sKl it p9dp utenvg et iu kndiuogsa aetsni ju p1aptdaeälnsu.aiktus mseuudad.ivg m nasikps htüsauu$itusk atuSeitpml jõs tknnii s snaeädsle uiaaeodel vtv t,dh k.n„ühitau ilhel jaa.tsk,lse,lemireät e £,aamiue oiI idõrainbaliletk? odadisnet? a/ekemäokmuuuä pMkrioivs av etltnoatsõ srst äma ke ,uoee akml mna nsisuatõu Nostaaatlji

Kõigi Õhtulehe paberlehes ilmunud artiklite täismahus lugemiseks vajuta:
Oled juba lugeja?

Jaga artiklit

18 kommentaari

T
tundmatud fotod  /   21:11, 6. juuni 2018
Vaikiv ajastu pani pitseri me vanaisade-emade ja isade-emade suule. Ônnelik on see lapselaps, kes leiab mälestuste päeviku ja, kui ühel momendil, ärkab sinus tung teada oma pere lugu, siis oled ônneseen, kui leiad päeviku - su janu saab kustutatud. On ju asjade normaalne kulg, et perekonna lood antakse lastele edasi, siis, kahjuks, see nii ei toimunud meie Eestis. Kas vanemad kartsid rääkida vôi ei tahtnud nad meie päid koormata, kuna, neile tundus, et meid see üldse ei huvitanud. Nad muidugi eksisid, kuna me huvi polnud veel tärkanud ja nüüd on juba hilja. Ônnelik lapselaps, kes leiab vanaema päeviku! Oleks tahtnud olla nende killast.

Päevatoimetaja

Gerly Mägi
Telefon 51993733
gerly.magi@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis