Maailm

TERRORISTID VÕI ISAMAALASED? Kes on Jeemenis võitlevad huthi mässulised 

Toimetas Greete Kõrvits, 4. juuni 2018, 17:13
Huthide toetaja: „Peatage sõda Jeemeni vastu“Foto: Reuters/Scanpix
Kolm aastat kestnud Jeemeni kodusõda on tekitanud hetkeseisuga maailma suurima humanitaarkatastroofi ning Jeemenis lokkav näljahädagi on võtmas viimaste kümnendite suurima mõõtmeid. Ometi on vähe räägitud sellest, kes on kodusõja keskmes asetsevad huthi mässulised ja miks neist on saanud läänemaailma vaenlased. Silmakirjalikud kokkulepped selles konfliktis on uskumatud isegi Lähis-Ida standardite järgi.

Ameerikas asuv Brookingsi Instituut selgitab, et huthid on keerulise ajalooga inimeste ja poliitika kogum, kelle vastu pimesi sõtta minek võib olla kahjulikum kui regioonis lahenduste leidmine.

Samal teemal

Huthid kuuluvad šiia moslemite väiksesse alarühma, keda kutsutakse zaydi šiiitideks. Nende uskumused erinevad üsna oluliselt Iraanis ja Iraagis elavatest šiiitide omadest. Zayd bin Ali, kelle järgi usuvool nime on saanud, hukkus 8. sajandil toimunud ülestõusus Damaskuse all. Miks on Zayd bin Ali ülestõus huthi mässuliste kreedos oluline - Zayd võitles korrumpeerunud Umayyadi dünastia vastu. Zaydi šiiad usuvad, et märtrisurma surnud Zaydi ideed esindavad seda, milline tõeline kalifaat olema peaks. Et Zayd oli mees, kes võitles igati õige asja eest, nõustuvad isegi sunni moslemid.

Ka huthide mäss sai alguse Jeemenis lokkavast korruptsioonist, seega on igati loogiline, et nende (esialgne) plaan oli käia oma prohveti jälgedes. Jeemenis on zaydi šiiad juba aastasadu võimu nimel sõdinud, seda ka 20. sajandil. 1978. aastal Jeemeni riigipeaks saanud Ali Abdullah Saleh nautis võimu mõnikümmend aastat, ärgitades 1990ndatel huthi mässuliste liikumise algust, kes süüdistasid teda vaese riigi rahade endale krahmamises, nagu seda tegid ka mitmed teised Lähis-Ida liidrid. Saleh'l oli ka ebamäärane ning kõikuv, kuid siiski olemasolev toetus Saudi Araabialt ja USAlt ning huthid kritiseerisid neid diktaatori toetamise eest.

2003. aastal toimunud USA vägede rünnak Iraagi vastu šokeeris huthisid ning nagu juhtus mitmete teiste suuremate ja väiksemate Araabiamaade rühmitustega, muutus Iraagi ründamise järel ka huthide liikumise radikaliseerumine. Nende korruptsioonivastane põhisõnum asendus surmakuulutamisega USAle ja Iisraelile. Ametlikult võttis liikumine uueks nimeks Ansar Allah ehk Jumala Toetajad. Väljaspool Jeemenit jäi aga radikaliseerunud huthide rühmitus suuresti märkamata.

Ehkki Hezbollah' šiiidid ei jaga huthidega päris samu usulisi põhimõtteid, sai Hezbollah'st huthide suur eeskuju ning mentor. Ka Iraanile hakkasid ühise vaenlase (Saudi Araabia) põhimõttel huthid huvi pakkuma. Kui Saudi Araabia jaoks polnud huthid seni eriliseks sihtmärgiks või vaenlaseks, siis 2003.-2004. aasta sõjalistes kokkupõrgetes, mil saudid Jeemeni valitsust toetasid, õnnestus huthi sõdalastel korduvalt saudisid lahinguväljal võita. Saudi Araabiale, kes on kulutanud sõjaväe tarbeks miljardeid dollareid, olid kaotused mingitelt räbalais mässulistelt sügavalt alandavad.

Huthi mässuliste teine taassünd toimus 2011 aasta Araabia Kevade raames. Ehkki Ali Abdullah Saleh kaotas võimu ning zaydi šiiadele anti mõnede mööndustega rohkem autonoomiat, ei jäänud nad sellega rahule, pidades seda liiga väheseks. Seega järgnes samm, mis oli isegi Lähis-Ida pideva koostöörikkumiste ja uute lahingukaaslaste leidmise poliitikas ennekuulmatult silmakirjalik: Saleh ja huthid lõid omavahel käed, et hakata vastu Jeemeni uuele valitsusele. Aastakümneid konfliktis olnud kaks osapoolt - üks korruptsiooni, teine sellevastase võitluse sümbol - olid nüüd sõbrasuhetes.

2015. aasta jaanuaris haarasidki huthid enda kontrolli alla Jeemeni pealinna Sanaa, peamise sadamalinna Hodeidah' ning suundusid vallutama Lõuna-Jeemeni pealinna, Jeemeni tähtsuselt teist linna Adenit. Rahulolev Iraan lubas vanadele liitlastele soodsat naftat.

Värskelt Saudi Araabia kuningaks tõusnud Salmanile oli see totaalne õudusunenägu: lõunanaabrite riigis peremehetsevad kontrollimatud tüübid, kes olid tema riiki alles hiljuti rängalt alandanud ja sõbrustavad juba vana ning hoopis võimsama vaenlase ehk Iraaniga. Kusjuures, on võimalik, et Iraan oli huthide suhtes ettevaatlikum kui esialgu arvati. Võitudest joovastatud huthi liidrid ei nõustunud Iraani nägemusega tunduvalt vähem hoogsamast ja radikaalsemast võimu ülevõtmisest. Salaja suhtlesid huthidega ka ameeriklased, kes praeguseks nende vastu on - al-Qaida terrorirühmituse osas olid huthid headeks informaatoriteks.

Saudi Araabial sai õige ruttu huthidest küllalt ning nad otsustasid Jeemeni valitsusega nende vastu sõtta minna, luues selleks koalitsiooni oma traditsiooniliste Lähis-Ida partneritega. Vaid Omaan ja Pakistan leidsid, et neil on parematki teha kui ääretult keerulises ja ettearvamatus konfliktis osa võtta ning jäid sõjategevusest eemale.

Kolme aastaga on konflikt tekitanud maailma hetke suurima humanitaarkatastroofi. Miljonid jeemenlased on näljasurma veerel. Nende ametlik president Abdrabbuh Mansour Hadi redutab Saudi Araabia pealinnas Ar-Riyadis ning huthidelt tagasi võidetud aladel pole tal erilist võimu. Huthide propaganda töötab hästi: ehkki saudid reklaamivad neid kui Iraani ettureid, näevad paljud jeemenlased neis isamaalasi, kes võitlevad ammuste vihavaenlaste, saudide, ameeriklaste ja juutide vastu. Huthide propaganda kohaselt ongi kogu konflikt Iisraeli, USA ja Saudi Araabia vandenõu Jeemeni rahva vastu.

Pikale veniv sõda kipub Saudi Araabia jaoks taas piinlikuks muutuma. Kui huthisid toetav Iraan kulutab Jeemenis vaid paar miljonit dollarit kuus, siis saudidele läheb see maksma kuni 6 miljardit dollarit kuus. Seega pole imekspandav, et Jeemeni-Saudi liitlasväed tahaksid ümber piiratud Hodeidah' sadamalinnas rahvusvahelise üldsuse nõutud humanitaarabile vilistada ja sealsed elanikud lihtsalt välja näljutada. (Loe sellest täpsemalt SIIT.)

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee