Eesti uudised

Välismaal tunnustatud geeniteadlane ja informaatik õpib geene välja lülitama, et uurida pärilikkust ja ravida haigusi

Aasta noorteadlane Leopold Parts: teadlane olla on privileeg, millega kaasneb suur vastutus (5)

Henry Linnard, 2. juuni 2018 00:01
TÖÖKESKKONNAS: Andmeteaduse taustaga geeniteadlasena veedab Leopold Parts palju töötunde tahvlil arvutusi tehes.Foto: Erakogu
Andmeteaduse taustaga geeniteadlane Leopold Parts (36) uurib rakkude DNAd, et õppida geene eesmärgipäraselt sisse ja välja lülitama. Ta soovib aru saada, miks on lapsed oma vanematega sarnased – pikkuselt, kaalult, iseloomult, aga ka päritavate haiguste riskilt. Nii saaks ravida pärilikke haigusi või muuta ravimite mõju efektiivsemaks – ka vähiravi.

Hariduskäiku võib kujutleda nõnda: kujuta ette ringi, mis tähistab terve inimkonna teadmisi. Kui lõpetad algkooli, oled täpp ringi keskel. Keskkooli lõpuks on sinu täpp kasvanud, ent siiski küllaltki väike. Bakalaureusekraadi omandamisel on muidu ringikujuline täpp hakanud ühest otsast ringi serva poole venima – see tähendab spetsialiseerumist. Magistrikraad ning teadustööde lugemine venitab täpi täitsa servani. Piir tuleb ette seal, kus lõpevad inimkonna praegused teadmised. Kui aga piiri sihikindlalt togida, annab see lõpuks järele ning inimkonna teadmisi kujutavale ringile tekib pisikene mügarik. See mügarik, mis piiri edasi nihutab, ongi doktorikraad.

Edasi lugemiseks:

Samal teemal

01.07.2018
Eesti noormehed tõid rahvusvaheliselt füüsikaolümpiaadilt kolm medalit