Aasta noorteadlane Leopold Parts: teadlane olla on privileeg, millega kaasneb suur vastutus (5)

Andmeteaduse taustaga geeniteadlane Leopold Parts (36) uurib rakkude DNAd, et õppida geene eesmärgipäraselt sisse ja välja lülitama. Ta soovib aru saada, miks on lapsed oma vanematega sarnased – pikkuselt, kaalult, iseloomult, aga ka päritavate haiguste riskilt. Nii saaks ravida pärilikke haigusi või muuta ravimite mõju efektiivsemaks – ka vähiravi.

Hariduskäiku võib kujutleda nõnda: kujuta ette ringi, mis tähistab terve inimkonna teadmisi. Kui lõpetad algkooli, oled täpp ringi keskel. Keskkooli lõpuks on sinu täpp kasvanud, ent siiski küllaltki väike. Bakalaureusekraadi omandamisel on muidu ringikujuline täpp hakanud ühest otsast ringi serva poole venima – see tähendab spetsialiseerumist. Magistrikraad ning teadustööde lugemine venitab täpi täitsa servani. Piir tuleb ette seal, kus lõpevad inimkonna praegused teadmised. Kui aga piiri sihikindlalt togida, annab see lõpuks järele ning inimkonna teadmisi kujutavale ringile tekib pisikene mügarik. See mügarik, mis piiri edasi nihutab, ongi doktorikraad.

Leopold Parts on noor Eesti teadlane, kes inimkonna teadmisi välismaal edasi viib. Ta õppis arvutiteadust järjepidevalt maailma parimaks ülikooliks valitud Massachusettsi tehnoloogiainstituudis, bioloogiadoktorikraadi omandas maailmas praegu viiendale kohale hinnatud Cambridge'is.