Humanitaarabitöötaja jagab jeemenlastele leiba (AFP/Scanpix)

Jeemeni kolme aasta pikkune kodusõda ei näita raugemise märke. Sõjas on oma käpp sees ka Iraanil, Araabia Ühendemiraatidel, Saudi Araabial, aga ka USAl. Selle kõige keskel on aga haiged ja nälgivad tsiviilelanikud.

The Guardian vahendab, et Jeemeni huthi mässuliste käes olev sadamalinn Hodeidah on saudide juhitud koalitsioonivägede piiramisrõngas, kes on valmis ründama. Kui see juhtub, katkeb eluliselt tähtis ligipääsuliin humanitaarabile: vesi, ravimid, toit. Koalitsioonivägede esindaja ei tee taktikast mingit saladust: võib-olla pole rünnata vajagi, kui kõigepealt kõik eluks vajalikud liinid kinni panna. Näljutame mässulised välja.

Seni on lääneriigid suutnud Saudi Araabia, Jeemeni valitsuse ja Araabia Ühendemiraatide liitlasväesid veenda Hodeidah't mitte ründama. Kuid edukad rünnakumissioonid on sõjaväe julgeks teinud ning võidumaitse suus enam rahvusvahelist üldsust kuulata ei taheta.

Huthi mässulisi toetab mitteametlikult Iraani valitsus, kes sel nädalal möönis  avalikkuse ees esimest korda, et on Jeemeni konfliktis mingitpidi osaline. Teheran on nõus Jeemeni osas Euroopaga läbirääkimisi pidama, kuid ainult humanitaarabi teemadel. Iraan eitab muidu süüdistusi, et on huthisid toetanud. Oma huvid on piirkonnas ka USAl, kes toetab liitlasvägesid. Jeemenis on jõudu demonstreerinud ka Islamiriik, kuid kelle poolel nemad on või olid, on arusaamatu, sest rünnanud on nad kõiki osapooli.

Huthi mässuliste liikumine on Jeemenis eksisteerinud juba 1990ndatest. Ehkki mässulised nõuavad lahendusi mitmetele kohalikele probleemidele, ennekõike korruptsioonile, on tegemist ka väga usupõhise liikumisega, mis põlgab ära Araabia maade koostöö USAga ning on häälekalt Iisraeli-vastane. Brookingsi Insituut kirjutab, et huthid aktiveerusid eriti pärast seda, kui USA väed 2003. aastal Iraaki ründasid. Nende aktiivse tegevuse teine laine saabus 2011. aastal Araabia Kevadega.

Vähe sellest, et nälga jääksid inimesed Hodeidah's, sadamalinn on kõige olulisem rahvusvahelise humanitaarabi alguspunkt kogu riigile. Umbes 80 protsenti Jeemenisse saabuvast humanitaar- ja majandusabist jõuab sinna läbi Hodeidah'. Riiki laastab ulatuslik näljahäda, kehva arstiabi ja meditsiini kättesaadavuse tõttu ning hügieenipuudusest levivad ka paljud haigused. Igasugune põllumajandus ja muu toiduainetööstus on sisuliselt hävinud ja pea kogu jeemenlaste toit on imporditud teistest riikidest, kirjutab Independent.

Peaaegu kolmandik Jeemeni elanikkonnast, üle 8 miljoni inimese, saab igapäevast toitu vaid läbi humanitaarabiprogrammide. Umbes 18 miljonit inimest elab igapäevases ebakindluses teadmata, kas järgmisel päeval süüa leiavad või mitte. Kui paljud on nälga või haigustesse surnud, on olematu statistikakogumise tõttu võimatu teada. Humanitaarorganisatsioon Save the Children oletab, et 2017. aastal võis Jeemenis nälga surra umbes 50 000 last.

Jaga artiklit

18 kommentaari

A
ARNE  /   03:15, 1. juuni 2018
Kunas nälgivad naised ja lapsed on USA valitsust häirinud, uus maailma kord tuleb paika panna. Selle
eesmärgi nimel on nälgivad naised ja lapsed PEENRAHA. Isegi meie Mikser on valmis end ohverdama
ja Saudidele appi minema. UUS MAAILMA KORD VAJAB TÄITUMIST.
W
Welcome to Estonia?  /   03:04, 1. juuni 2018
Jeemn on maa, kus rahvastik on veerand sajandi jooksul lausa kolmekordistunud! Maa, kus peab ilmekalt paika Malthuse teooria. Et elanikkond kasvab oluliselt kiiremini kui laieneb toiduainete ja esmatarbekaupade tootmine. Aga mida enam sööjaid koos, seda vedelamaks jääb siis ka lake! See ütleb meile juba meie vanasõnagi.
Kuidas reguleerib emake-loodus ise, kui mingi liigi vohamine üldist tasakaalu rikub ning õkosüsteemi kui tervikut ohustab? Siis on arvukust ikka kas taudide või näljaga reguleeritud, kuni optimaalse populatsiooni avukuse taas paika saab.
PaljasP."#dele humanitaarkorras miljonite tonnide toidu saatmine või pagulaste avasli vastuvõtt ja ära toitmine ei ole kahjuks aukas lahendus. See on vaid tagajärgede silumine, olukorra veelgi teravamaks ajamine ja lahenduse edasilükkamine. Nii et probleem kasvab veelgi ning lõpplahendus tuleb veelgi dramaatilisem. Võidelda tuleks mitte tagajärgede vaid pigem algpõhjusega - ohjeldamatu, kontrolli alt väljunud paljunemise ning juurdekasvuga. Mida kauem sellega venitatakse ning aina enam ressursse kulutades edasi lükatakse, seda teravamaks probleem lõpuks läheb ning seda raskem on asju taas rööpasse saadal

Päevatoimetaja

Triinu Laan
Telefon 51993733
Triinu.laan@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis