Küll on hea jutustada et oleks nii ja oleks naa. Et lapsi oleks rohkem jne. Kuulge, vaadake mis olukord meil siin on. Kui peretoetused on madalad siis keegi ei tahagi lapsi juurde teha, isegi mitte siis kui nad on armastusega siis ilma loodud. Seni kui siin riigis miski ei muutu ei sünni ka lapsi juurde ja võtke see teadmiseks.
Olen 3 lapse ema. Ja oma lapsi oleme abikaasaga võimelised ka riigi rahata kasvatama. Mul ükskõik kas on toetusi või ei. Rohkem on mure pensioni pärast. Kui see ültse minuni jõuab , et kas saan sellest elatud. Praegu on küll minu vanaema pension naeruväärne. Töötas terve elu ja nüüd riik tasub nii... häbi peaks olema
pole kõige suurem näitaja. ebakindlus. see ei pane neid sünnitama ega peresid looma. kuidas riik ei saa aru, et iga kuu kuskil makse tõstes kaob inimestel pind jalgade alt. hirmuga oodatake jälle uut pauku. ja hirm ei lase sünnitada, et lõpuks kerjama hakate koduremonti, haige lapse ravi jne.
Nutikad inimesed suudavad kõrgkooli lõpetada. Neil omakorda sünnivad nutikad lapsed. Riik toetab 2000+ eoroga nutikate perede nutikate laste sündi. Lõpuks on enamus rahvast nutikad, istuvad kontoris, mängivad mänge ja vahivad porri või lihtsalt veeretavad pöialt pihus ja soojendavad oma tagumikke. Keegi enam tööd ei tee, sest see on füüsiliselt raske ehk õigemini on nad liiga nutikad, et rasket tööd teha. Eks siis viimases hädas tuuakse n eeg rid riiki, et keegi üldse musta tööd teeks. Siis aga selgub, et need uuseestlased on veelgi "nutikamad" ehk laisemad kui keegi üldse maamuna peal.
Tuleks teha uuring ja küsida praeguste noorte käest, miks nad lastesaamist edasi lükkavad ning teha siis otsused. Tegelikul, paljud noored lükkavad lastesaamist edasi, sest neil ei ole majanduslikku kindlustunnet tulevikku suhtes. Praegu kohe tuleks midagi ette võtta, et hakkaks sündima esimesi lapsi, siis on rohkem lootust, et tulevikus ka perre teine-kolmas jne lisandub.
Esimene laps ei sünni, sest elatakse vabaelu ja see ei anna kindlustunnet. Naised kardavad, et peavad lõpuks ikkagi üksi lapse üles kasvatama. Kui ei ole tugevat perekonda, ei tule ka lapsi, paraku.
Isiklikult ei lükka lastesaamist edasi vaid ei tahagi neid. Pole asi kindlustundes ega rahas. Lihtsalt ei tooks nad mingit rõõmu, ainult lõputuid kohustusi.
Milleks teha veel üks kulukas uuring, kui oma komentaaris ütled välja peamise põhjuse? Äkki lõpetaks juba ammu selgeks saanud asjade uurimise peale raha raiskamise ja keskenduks probleemide lahendamisele.
Kuna riigi arvates esimene ja teine laps on palju vähem "väärt" (toetuse mõttes), siis neid lapsi ka ei sünni. Kahelapselisena tunnetan küll, et riik on minu laste suhtes ebaõiglane. Panustan ise laste arengusse. Samas paljudel juhtudel suurtes peredes ei lähe toetused üldse laste hüvanguks.
Eestlast otsus ju tehtud. Katsuvad kuidagi elamisraha kokku saada, mis lastest sa räägid. Ja kui töötasu tõuseb , või tõstetakse - tõusevad proportsioonis ka maksud ja teenused. Egas ometi vaba raha saa inimestele jätta. Kõik teenusepakkujad ja maksuvorbijad hoiavad pingsalt silma peal sellel nn palgatõusul.
KOMMENTAARID (31)