Eesti uudised

Bussijuht: jalgratturite põhjustatud ohtlikke olukordi tuleb ette

Kristjan Väli, 30. mai 2018, 18:59

25 KOMMENTAARI

j
Jalgratas Maali/ 24. juuli 2019, 09:43
Ühendkuningriigis on näiteks jalgrattur võrdne kõigi liiklejatega ja teda trahvitakse, kui ta sõidab jalgrattaga näiteks könniteel segades sellega jalakäijate kulgu. See on sama mis autoga jalakäijate rajale söita ja tuututada, et mine eest ära! Inimene peab austama köiki liiklusvahendeid- seega auatab ta ka ISE ennast.
j
Jalgratas Maali/ 24. juuli 2019, 09:35
Kuidagi imelik on liikluskorraldajate suust kuulda sellist ütlust, et jalgrattur ei tohi jalgrattaga teel liigelda, vöi teistelt liiklejatelt. Kummaline suhtumine sõidu vahendisse. Jalgratas on kah üks sõidu vahend ja on lubatud võrdväärselt liiklema teiste sõidukitega liikluses. Jalgrattur on ju sooritanud liikluseksami ja teab kuidas liigelda. Kas pole?Kuidas saab keelata jalgrattal liiklemist. Sama on siis ka autode sõidu keelustamine maanteel, mis on ka liiklusvahend. Kuna on loodud jalgratas, siis tuleb seda samamoodi austada liikluses nagu teisi sõiduvahendeid.
j
Jaan/ 1. juuni 2018, 09:30
Tegin bussiga õppesõitu ja jalgrattur sõitis foori punase tule ajal nõnda küljepeale, et teda ei olnud näha ühestki peeglist. Õnneks ma nägin, kui ta sinna sõitis.
Kui juba hakkasid paremalt mööduma, siis mine mööda - sinna kuskile esiratta kõrvale seisma jääda ei ole väga mõistlik.
Mis aga puudutab sõitvast jalgratturist möödumist, siis selleks tulebki teha möödasõit läbi teise sõiduraja - seda peaks üks bussijuht ju ometi teadma. Seda enam, et ega see buss ju ise ka kõige kiirem sõiduriist ole - kui teistel kõlbab bussi järel sõites hoogu maha võtta, küllap kõlbab siis bussil jalgratta järel sõites ka hoogu maha võtta, kuni möödasõiduvõimaluseni.
u
Urmas/ 1. juuni 2018, 07:42
Jalgratturi koht on sõiduteel, sest jalgratas on samasugune liiklusvahend nagu auto. Kõnniteel võib sõita jalakäia liikumise kiirusega. Kuidas maanteerattaga bussi eest ära ei saa. Ma sõidan linnas maanteerattaga peatuses bussist mööda ja buss kiirendab ju nii aeglaselt ja sõidab ka üsna aeglaselt, niin et buss minust enam mööda ei saa. Maanteerattaga, kui on taganttuul on ju kiirus üle 40km tunnis, ega buss linnas ka kiiremini sõida.
j
juht/ 31. mai 2018, 10:36
Küll on tore, et bussijuhid absoluutselt mingeid olukordi ei põhjusta:D Näiteks näitavad alati taskust välja keerates suunda ja puha...
m
Mitte kunagi/ 31. mai 2018, 14:33
...mittemitte kunagi ei sõida nad punase tule alt läbi ega sõida ristmikke umbe ja sõidavad alati ilusti neile määratud bussiradadel.
k
k/ 31. mai 2018, 23:47
Pealkiri on Õhtulehe pealkirjameistri töö. Ei saa ju lubada, et jalgrattasõidust ilmub mingi lugu ja see ei kutsu esile negatiivseid emotsioone. Bussijuhi enda mõte paistab olevat, et temal pole jalgratturitega mingit erilist kana kitkuda, korra on ainult mingit imelikku ümberreastumist näinud.
Iseenesest oleks muidugi imelik, kui kõik teised põhjustavad ohtlikke olukordi, ainult jalgratturid on mingid üliinimesed, kes mitte kunagi ei eksi.
Selliseid juhtumeid nagu Ligil on arvatavasti ette tulnud igal inimesel, kes sõidab vähegi arvestataval määral teedel, kus liigub ka busse. Eks ta natuke sõltub ka inimese valulävest: mõni tõlgendab igat ettesõitmist pahatahtlikkusena, mõni lihtsalt eksimusena. Aga see ei tähenda, et jalgratturite ja bussijuhtide vahel mingi sõda käiks. Valdavalt on suhted ikkagi täiesti neutraalsed, mis on liikluses täiesti normaalne, vahel ka sõbralikud.
j
J../ 31. mai 2018, 10:00
Tallinnas pole kergliiklusteid, kus maanteerattur saaks mugavalt trenni teha. Treeningudistants on 50 -100 km, keskmine kiirus et saada piisavalt koormust 30 ringis. näidake mulle kergliiklustee kus seda teha saab minemata vahepeal aututeele või ohustamata kergliikusteel liiklejaid
m
31. mai 2018, 10:34
Miks peaks maanteerattur linnas trenni tegema? Miks peaks harrastusrattur linnas autode vahel ukerdama?
j
J../ 31. mai 2018, 10:48
Tallinna all ma mõtlesin pigem piirkonda koos linnaümbrusega... Kui rattur alustab treeningut kasvõi Mustamäelt või Kristiinest suunaga linnast välja, peab ta paratamatult läbima ka tiheda liiklusega piirkondi.
s
31. mai 2018, 09:32
Sellel pullil võib olla hoopis teine põhjus. Nimelt teedeehituse eripärad. Teoreetiliselt peaks tänava või maantee ääres olema piisav asfalteeritud peatumisrada, mis on vastavalt märgistatud. See jätaks ratturitele piisava ruumi liigelda ja mitte takistada kiiremini liikuvaid busse/autosid. Kergliikluseks pole linn rajanud ühtlast teedevõrku, mille tõttu pole ratturitel mõnesaja meetrisel katkendlikul lõigul huvitav treenida. Pole ka analoogseid teealuseid läbiviike ega sildu nagu näiteks Soomes. Niiet probleem saab alguse liiga odavast teeehitusest ning projekteerimisest. Üsna kindlalt võib väita et linnajuhid pole sportlastega ühise laua taga istunud. Kui näiteks oleks soov Pirtalt sõita läbi Teletorni kvartali Muugale ratta seljas, pole see hästi võimalik, kuna kergliiklustee lihtsalt katkeb mõneks kilomeetriks. Ärge nüüd öelge, et seal majad või muud põhjused takistavad.
a
arx/ 31. mai 2018, 09:03
Jürka on meil VIP ja teised liiklejad teda ei koti !

l
Lea/ 31. mai 2018, 08:52
Muust maailmast ei tea, kuid kahe nädala eest Ühendkuningriigi teedel hakkas silma, et autod ja ka meie bussijuht märkimisväärse kaarega maanteel jalgratturitest möödusid. Kui see polnud võimalik, sõideti rahulikult järel. Kiiret polnud, kommetaare ei kaasnenud. Võrdlesin mõttes Poola juhtidega, kes taganttulijatele möödasõidu lihtsustamiseks isegi teepervel sõidavad.
Ma olen bussisõitjana korduvalt hinge kinni pidanud, kui buss jalgratturist möödub. Juba jalgratturi nägemine bussi ees ajab hirmu naha vahele, kuidas nüüd edasi. Ime, et nad sadulasse jäävad. Pole see mingi Jürgen Ligi luulu!
k
k/ 31. mai 2018, 01:55
Esiteks on kogu maailmas jalgrattaga kõnniteel sõitmine keelatud.
Ja teiseks, keelatud on see ilmsesti sellepärast, et igale inimesele jõukohasel jalgrattakiirusel (20 km/h) on kõnniteel ohutult sõitmine lihtsalt võimatu.
Lihtsad küsimused. Sul on valida kahe tee vahel. Ühel sa saad sõita soovi korral kuni 50 km/h, teisel helgematel hetkedel kuni 20 km/h või muidu sa saad varem või hiljem viga. Kummal teel sa sõidaksid? Või siis nii: kas sa eelistad sõita peateel või sõidaksid sa pigem teel, kus mistahes ristumisel sa pead andma või olema valmis teed andma kõigile, mistahes suunast tulevatele liiklejatele, või sa saad varem või hiljem viga?
Enamik inimesi muuseas sõidabki isegi jalgrattaraja olemasolul kõnniteel, sest nad kardavad niiväga autosid. Aga reeglina on ka nemad need, kes on jälle kuskil pisiristumisel mõne autoga kokku põrganud.
ü
Ülbed/ 30. mai 2018, 22:47
kileviinerid on saatanast. Rohkem paduvihma ja lund sooviks
j
jusss/ 30. mai 2018, 22:14
J lgrattur peab sõitma sõiduteel esimese rea servas. Kui tuleb aga trollibuss hooga peatusesse, mis asub sõidureast paremal siis jalgratturit ei märgatagi. Nina eest pöörab troll sulle ette ja siis vaata ise kuidas ellu jääd. Esiosa küljega lööb pikali ja siis tagumiste ratastega üle.
j
just/ 31. mai 2018, 10:04
ja kui buss hakkab peatusest välja sõitma , ei näe ma kunagi ühtegi jalgratturit, kes teed annaks, kuigi ta on ju ka kohustatud taskust väljasõitvale bussile teed andma.
l
linnarattur/ 31. mai 2018, 10:43
Väga huvitav siis. Mina annan peatusest välja sõitvatele bussidele alati teed ja sealjuures ei lähtu ma isegi mitte suunatuledest, vaid sellest, mis seisus on reisijate laadimine. Erinevalt autojuhtidest ei ole mul bussijuhtide kohta ühtegi kaebust, et nad peatustest "ootamatult" välja sõidaks.
Ja selleks ei ajenda mind isegi mitte mingi liiklusseadus, vaid täiesti pragmaatilised kaalutlused. Mul puudub igasugune huvi sättida ennast bussist ettepoole ainult selleks, et buss minust kohe mööda sõidaks. Samuti on niimoodi hea soovi või vajaduse korral bussi tuulde võtta. Liiklusseadus puutub asjasse ainult nii palju, et see võimaldab mul peatustest busse välja lasta ka autosid "takistades".
a
arvamus/ 30. mai 2018, 20:19
ü
Üldiselt jalgratturid kurdavad/ 30. mai 2018, 20:11
et kergliiklusteel koperdavad neil jalus lapsed, pensionärid ja rulatajad ja nad vaesekesed ei saa sporti teha. Seetõttu eelistavad oma viha autojuhtide peal välje elada ja hoopis koperdada neil jalus, sest on nii nigelad sportlased etei suuda liiklusvooluga samat tempot pidada. Mis puutub poliitikute teemat, siis see nende endi praak ja tegematta jäänud töö. Kes kui mitte nemad poeaksid hoolitsema selle eest, et jalgrattaspordi jaoks oleks kuskilmetsas või pargis eraldi jalgratta kiirusrada ja sporti saaks teha värske õhu käes mitte aga linnas heitgaaside keskel ja oma jalus kopperdamisega aidata neid heitgaadśe, samuti kulunud rehvi/asfaldi/piduri-siduri katatase tekitava tolmu juurde toota.
k
kas/ 30. mai 2018, 20:45
trenažöör osta ei tuleks sellele sportlasele odavam...
l
Looduses on parem/ 30. mai 2018, 21:52
see võrdne noore kena tütarlapsega voodis olemisega. Trenazöör on aga midagi käsikiimluse sarnast.;)
k
k/ 31. mai 2018, 01:06
Mismoodi peaks sinu meelest jalgrattur saama kuskile metsa või parki? Sõidab autoga? Minu meelest on väga naeruväärne pilt, kui ummikus seisab auto, ratas katusel.
Ning Ligi tõstatatud probleem ei ole mitte kuskilt otsast jalgrattasportlaste probleem.
t
tegelikkus ja fantaasia/ 31. mai 2018, 11:42
Linnas sõiduteel sõitev jalgrattur ei mõjuta autode liikumiskiirusi praktiliselt üldse. Liiklusvoolu kiirusel sõitmine ei ole oluline, sest liiklusseaduse järgi peab jalgrattur niikuinii sõitma väljaspool liiklusvoolu.
Olukord on tegelikult risti vastupidine. Linnas koperdavad autojuhid kõigil jalus, sealhulgas jalgratturil. Jalgratturid ei põhjusta ummikuid, seda teevad ainult autojuhid.
Objektiivselt takistavad jalgratturid linnas autoliiklust palju rohkem kergliiklusteel sõites. Erinevalt sõiduteel sõitvast jalgratturist läheb nende tee kogu aeg autodega risti. Ja see tähendab, et nad vajutavad foorinuppe ja ületavad ülekäiguradasid. Isegi, kui sina ei taha neile ülekäigurajal teed anda, teevad enamasti selle otsuse sinu eest teised. Ja kui see jalgrattur peaks veel lausa jalgrattalt maha tulema, siis sa saad lihtsalt veel kauem paigal seista.
j
Jürgen/ 30. mai 2018, 19:29
Jälle kogusid bussijuhtide hääli kübaratrikiga.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee