Kadri SimsonFoto: Tiina Kõrtsini
Marvel Riik 30. mai 2018 00:08
Riigikogu maaelu- ja majanduskomisjon pidas eile avaliku ühisistungi tasuta maakondliku ühistranspordi teemal, lootuses, et kolm osapoolt – majandusministeerium, maanteeamet ja maakondade ühistranspordikeskused/ omavalitsused – jõuavad minister Kadri Simsoni määruse kohta ühisele arusaamisele. Olulistes küsimustes läbimurret ei tulnud ja istungilt lahkuti sama targalt kui sinna tuldi.

„Põhjus, miks see koosolek siia täna on kokku kutsutud, on väga lihtne. Minister ütleb ühte, maanteeametile antud käsulauad, millega tullakse ühistranspordikeskuste ja omavalitsusjuhtide juurde, teist,“ rääkis maaelukomisjoni esimees Aivar Kokk, kui istung oli kestnud ligemale poolteist tundi ning ühist arusaama tasuta maakondliku ühistranspordi küsimustes polnud osapooled ikkagi saavutanud.

„Omavalitsuste juhid ei saa aru, milline seadus lõpuks kehtib, kuhu nad peavad minema. Samas on transpordikeskusel küsimusi,“ rääkis Kokk.

Aivar Kokk (vasakult teine). Foto: Tiina Kõrtsini

Üks kõige rohkem poleemikat tekitanud küsimusi puudutas soodustuste andmist eri gruppidele, kui ühistranspordikeskus otsustaks jätkata seni kehtiva süsteemiga. Kadri Simson andis Elroni rongide näitel mõista, et täidetavate määrusteta on võimalik teha sõitjategruppidele sõidusoodustusi. „Maanteeamet võib iga maakonna konkreetsel hindade kehtestamisel määrata sõidukilomeetri hinna ja sõidupileti hinna kas liini või liinigruppide või piletitsoonide põhiselt, kilometraaži alusel, piletitüübist või ostmiskohast lähtudes,“ selgitas Simson.

Vaidluse raskus on ühistranspordiseaduse paragrahvidel 36 ja 38, mis käsitlevad sõidusoodustusi. Lihtsustatult öeldes on need ministeeriumi jaoks piisavad, kuid maanteeametile mitte. Vastuseta on paljud teisedki küsimused: kuidas hakkavad sõidud välja nägema linna- ja maapiirkonna vahel, rääkimata eraliinide väljasuretamisest. Simsoni tasuta maakondlik ühistranspordimäärus hakkab kehtima 1. juulist.