Eesti uudised

Riigikogu hääletas Mart Laari tagasi Eesti Panga nõukogu esimeheks! (100)

Marvel Riik, 29. mai 2018, 09:57
Mart Laar.Foto: Alar Truu
Seoses Eesti Panga nõukogu esimehe Mart Laari ametivolituste lõppemisega 12. juunil 2018 tegi president riigikogule ettepaneku nimetada Mart Laar uuesti Eesti Panga nõukogu esimeheks alates 13. juunist 2018. Riigikogus kogus Laar 31 vastu- ja 44 poolthäält. Seega säilitab ta oma ametikoha nõukogu esimehena. 

Enne hääletust tabas Laari kandidatuuri üles seadnud rahanduskomisjoni esimeest Mihhail Stalnuhhinit küsimuste rahe, millega püüti näidata eelkõige seda, et Laar ei sobi antud ametikohale. Peeter Ernits tõi riigikogu istungisaali ärimehe Hans H. Luige etteheite. Luige hinnangul ei taipa Laar midagi kommertspankadest ega teosta asjakohast järelevalvet pankade tegevuse üle. „Tahaks talle [Luigele] meelde tuletada, et me ei vali juhti kommertspangale,“ vastas Stalnuhhin küsimusele.

Samal teemal

Mart Helme tundis huvi, kas rahanduskomisjonis ei tulnud arutelule Laari metsavennaraamatute suur hulk ning sellest tulenevalt ettepanek pakkuda Laarile kirjanikupalka. Stalnuhhini sõnul keegi sellist küsimust ei tõstatanud.

Henn Põlluaas tundis huvi, kuidas saab Eesti Panga nõukogu esimeheks inimene, kellel puudub rahandusalane kõrgharidus. „Nüüd siis võib selleks olla ükskõik kes?“ küsis Põlluaas. Stalnuhhini sõnul on hilja sellel teemal rääkida ning ta eeldab, et Laar on senise viie aastaga juba üht-teist kõrva taha pannud. „Karjääri ehitatakse üles kas äriliselt, kus kõik sõltub teadmistest-oskustest, või poliitiliselt, kus inimesi valitakse kohtadele. Me ei saa mõõta joonlauaga tema [Laari] oskusi-teadmisi. Kui valitakse, ei ole tähtsust eelneval haridusel-kogemusel,“ selgitas Stalnuhhin.

Igor Gräzin tõi välja Laari minevikuteod, näiteks rublaskandaal on seotud otseselt rahandusmaailmaga. „Kas Laari-suguse isiku viibimine riikliku panga lähedal ei õõnesta kogu Eesti panganduse autoriteetsust, rääkimata rahvusvahelisest areenist?“

Stalnuhhini sõnul ei saa inimese tulevikutegemisi hinnata selle järgi, mis ta tegi 20–25 aastat tagasi. „Inimesed muutuvad, ta on olnud viis aastat esimees. Kui sa vaatad seletuskirja, siis seal hinnatakse väga kõrgelt tema juhioskusi."

Läbirääkimiste voorus astus kõnepulti Mart Helme, kes avas riigikogu telgitaguseid, tuues välja Keskerakonna fraktsiooni juhi Kersti Sarapuu tegemised enne hääletust. Nimelt olevat Sarapuu teinud keskerakondlastele nii-öelda kontrollreidi, et fraktsiooni liikmed hääletaksid ikkagi Laari soosivalt. Juttude järgi on Laari hääletus tähtis valitsuse tervisele.

„On Ilmselge, et enamik saalisviibijaid Laari tagasivalimist ei poolda. Ta ei ole selle tööga hakkama saanud. Ma ei solva teda isiklikult, tal on teeneid riigi ees, aga ajalugu näitab, et minevikuteened, on minevikuteened. Olevik on olevik. Neid ei saa ühte patta panna,“ teatas Helme.

Andres Herkel ütles riigikogu kõnepuldis, et Vabaerakond toetab Laari. Ühtlasi tõi Herkel välja, et on kohatu rääkida Laari füüsilisest suutlikkusest (mis pidi Herkeli sõnul olema hea) ning kahelda tema riigimehelikkuses ja hariduse puudulikkuses.

Jürgen Ligi tõi enda kõnes välja, et Laar on liialt praegust valitsust soosiv ega täida erapooletuse printsiipi.

Riigikogu aseesimees Enn Eesmaa pakkus lahenduseks silmapetet: hoida mõlemat kätt mõlema nupu kohal ja siis vastavalt hääletada. Gräzin soovitas nuppude peale panna paber, mis ei lubaks kõrvalistel pilkudel hääletusnuppu näha. Helir Valdor-Seederit aga häiris kaamerameestest ja muudest pealtvaatajatest rohkem Taavi Rõivas, kes istus temast umbes ühe meetri kaugusel ning võis väga hästi näha, kuidas ta hääletab.

Eesmaa kuulas protsesteerivad repliigi ära ja teatas siis, et riigikogu kodukord näeb ette salajast hääletust ka istungisaalis ning hääletusega minnakse paratamatult edasi. 44 poolthäälega kinnitati Mart Laar tagasi Eesti Panga nõukogu esimeheks. Tema vastu hääletas 31 saadikut ja üks ja erapooletuks. Saalist oli puudu 16 saadikut. 

Mida küsis rahanduskomisjon Mart Laarilt?

14. mail toimus riigikogu rahanduskomisjoni istung, millest võttis osa ka Mart Laar kui Eesti Panga nõukogu esimehe kandidaat, millega hinnati tema sobivust ametikohale. Õhtuleht toob välja komisjonis esitatud küsimused ja Mart Laari vastused.

Küsiti, miks omal ajal VEB fond Mart Laari esimese valitsuse algatusel loodi ja riigikogus kinnitati ning tunti huvi, kas riigikogu peab käsitlema VEB fondi juhtumit, kui oluliselt tähtsat riiklikku küsimust. Mart Laari sõnul võib abi olla selle teema kohta viimase aasta jooksul kirjutatud ja avaldatud artiklitest. Praegu ei ole VEB fondi puhul tegemist Eesti Panga teemaga, see on riigikogu algatatud. Kui valitsus toetas fondi loomist, oli panganduskriisi aeg.

Paluti täpsustada, kas VEB fond oli õige ja õnnestunud algatus. Laar vastas, et kui valitsus seda toetas siis arvati, et see on hea algatus. See, mida hiljem on tehtud, selles ei ole valitsusel ega Eesti Pangal enam rolli.

Paluti arvamust eelarvepoliitika kohta. Mart Laar märkis, et tema seisukoht on hoiatav ning lisas, et ta on eelarvepoliitika kohta ajalehes Äripäev avaldanud artikli pealkirjaga „Nüüd ma siis laulan“.

Märgiti, et kui seadusega on Eesti Panga ülesanne valitsuse nõustamine olulistes majanduspoliitilistes küsimustes, siis missugust nõu annab Eesti Panga nõukogu valitsusele eelarvepoliitika kohta. Laar vastas, et nõukogu soovitusi ei anna, seda teeb panga juhtkond nõukogu järelevalve all.

Paluti selgitada vastuolu – ühelt poolt on Eesti Pank Euroopa Keskpanga osa, kus on kokku lepitud osalemine võlakirjade ostmises ja seeläbi liikmesriikide majanduse ergutamises ning teiselt poolt antakse valitsusele nõuandeid, et peab reserve koguma ja tegutsema kokkuhoidlikumalt. Laari sõnul ei ole Eesti Panga nõukogu selle seisukohaga kuidagi opositsioonis.

Küsiti, kas Eesti Panga nõukogul on arvamus mitteresidentide pangakontode sulgemise kohta. Laari kinnitusel jõuavad panga nõukokku paljud teemad, kuna Eesti Panga president ja juhtkond annavad oma plaanidest ja tegevusest pidevalt ülevaate. Mitteresidentide teema on pooleaastases töökavas sees ja tuleb päevakorda eraldi.

Allikas: riigikogu rahanduskomisjon.

President: Laar on sobiv inimene olemaks Eesti Panga nõukogu esimeheks

President põhjendas, et kahekordne peaminister Mart Laar on oma mitmekülgsete teadmiste ja juhtimiskogemusega sobiv inimene täitmaks Eesti Panga nõukogu esimehe rolli. Ta on viie aasta jooksul tõestanud oma sobivust sellesse ametisse.

Eesti Panga nõukogu esimehena on Mart Laar käivitanud uuel tasemel järelevalve Eesti Panga üle, algatades Eesti Panga tegevuse hindamise protsessi, mis aitab vältida negatiivseid üllatusi. Samuti on ta esimehena toetanud Eesti Panga siseauditi tegevuse viimist uuele tasandile, mis on sealhulgas kaasa toonud selle, et auditi käigus tehtud soovitused on täna tähtajaks täidetud.

Mart Laar on tugevdanud Eesti Panga nõukogu positsiooni järelevalveorganina. Ta on algatanud Eesti Panga nõukogu sisulise aruande lisamise riigikogule esitatavale Eesti Panga aastaaruandele, käivitanud nõukogu enesehindamise protsessi ja viinud sisse tema liikmetele ametialase käitumise juhise.

President leiab, et vajame Eesti Panga nõukogu esimehe positsioonil tugevat isiksust ja usaldusväärset autoriteeti, kel kriitilisel hetkel oleks kogemusi ja julgust tegutseda. "Seetõttu esitan Mart Laari uueks ametiajaks Eesti Panga nõukogu esimehe kandidaadiks," teatas Kaljulaid.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee