Foto: Teet Malsroos
Ohtuleht.ee 28. mai 2018 18:42
Kui Mart Laar 2013. aastal esimest korda Eesti Panga nõukogu esimeheks valiti, lasti paista, et õigemat meest sellele kohale ei olegi – vindi keeras lõplikult üle IRLi toonane esimees Urmas Reinsalu, kelle sõnul hoidvat Laari panus ära mitmed lollused Euroopa keskpanga poliitikas. Täna, kui küsimuse all on Laari kinnitamine sellesse ametisse teiseks ametiajaks, ütlevad kriitikud, et Laar pole rumalusi ära hoidnud Eesti poliitikaski, kuigi – või just seetõttu, et tema koduerakond on valitsuses.

Kõrgendatud ootused Mart Laari mõjuvõimule tulenevad aga pigem viimase ajaloolisest rollist Eesti poliitikast, kui tema ametikohast Eesti Panga nõukogus. Kui hästi on Laar hakkama saanud nõukogu kinniste istungite juhatamise ja järelevalve teostamisega Eesti Panga tegevuse üle, mis on tema seadusejärgsed ülesanded, on küllap raske hinnata isegi poliitikuil, kes tema ametis jätkamise üle otsustama peavad. Kiituseks võib siiski öelda, et avalikkuseni pole jõudnud suuremaid jamasid, mis tema kandidatuuri teisele ametiajale selgelt välistaksid.

Nii võiks suurim etteheide Laarile kõlada, et ta pole oma esimest ametiaega suutnud kasutada selleks, et veenvalt selgitada, miks on see ametikoht hädavajalik laiemalt kui pelgalt selle pidajale, kui üldlevinud arvamus paistab olevat, et Eesti Panga kuulumisega Euroopa keskpankade süsteemi on otsustamine liikunud meist kaugemale ja jätnud kohapeal täitmiseks hulganisti sotsiaalseid töökohti. Kas just väljakutsete puudumine sel ametikohal on tinginud olukorra, kus Mart Laar on (taas) ainus kandidaat?

Viimase õnneks ei näi ka riigikogulased Eesti Panga nõukogu esimehe ametikohale omistavat sellist kaalu, et riskida Laari nimetamata jätmisega kaasneva võimuliidu tüliga. Vähemalt algab uus ametiaeg realistlikemate ootustega.

Samal teemal

Kommentaarid  (13)

Eino Taruk 29. mai 2018 11:51
Eksite, see on põhimõtteline küsimus, ja probleem on sügavam ning väärt palju enamat kui lihstalt tüli. Kõrgetasemeline onupojapoliitika, uusnomenklatuur ja sotsiaalne töökoht kõrgepalgalises riigiamteis näitab terve selle kokteili seestpidist mädanemist...
Vana Koer 30. mai 2018 22:18
Meenutab Brezhnevi aega...
Riike juhitaksegi pankadest? 29. mai 2018 11:26
Sellest arvamusest kumab läbi, et Eesti Panga nõukogu esimehe amet on üks tähtsusetu amet mis kellegile huvi ei paku (et millega seal nõukogus üleüldse tegeldakse?) et siis las see Laar seal istub pealegi. - Kui see amet nii tähtsusetu on, milleks siis talle kõrget palka maksta? Kui see vaid auamet on, las siis Laar peab seda kui auametit tasuta.
Olen ikka veel (ikka veel) seda meelt, et Laar peideti Eesti Panga "keldrisse" Põhjuseid selleks võib olla lausa mittu aga kokkuvõtvalt üks - Laar oli Eesti poliitikas tüütuks isikuks muutunud (osalt muidugi ka tema füüsiliste võimete tõttu) Üks aspektidest on kindlasti ka Laari seotus Rootsi pangandusega Eestis ja tema "pangapoliitika" rootslaste (ja teiste?) kasuks soovitav jätkumine viiski Laari "tähelepanematule" kohale Eesti Pangas. Kui poliitikuna oli Laar ja tema tegemised teatud vaateväljas, siis Eesti Panga "keldrisse" ei näe me keegi, et millega mees seal tegeleb. Kaldun küll arvama, et Laari isikut arvestades, pole tema koht ühtigi nii tähtsusetu kui paista lasta soovitakse.
Kõik kommentaarid

SISUTURUNDUS