Repliik

Mailis Reps | Hindame lõpueksami asemel kogu teekonda  (19)

Mailis Reps, haridus- ja teadusminister, Keskerakond, 27. mai 2018, 19:44
 MATI HIIS
Põhikoolilõpueksamite korraldus praegusel kujul on oma aja ära elanud – nii kinnitasid ühest suust õpilaste, vanemate, õpetajate ja koolijuhtide esindajad ministeeriumis. Miks? Õpilane, kes valmistub 9. klassi lõpus gümnaasiumisse astumiseks, peab eksamite kadalipu läbima korduvalt. Lisaks korraldavad paljud gümnaasiumid katseid, vestlusi ja arvestavad põhikoolist saadud aastahindeid. Sisseastumiskatsed toimuvad enne riiklikke eksameid, mistõttu on põhikoolilõpetajate jaoks juba enne lõpueksameid selge, mis edasi saab. Ka ei ole lõpueksami hinnet tähistav punktisumma eriti sisuline ega informatiivne, rääkimata sellest, et seegi napp tagasiside tuleb liiga hilja, sest õpingud on juba lõppenud.

Kindlasti on koolidel tarvis saada infot õppe tulemuslikkuse kohta. Aga ka selles suhtes ei ole lõpueksamid parimaks vahendiks, sest kui kool lõpetatud, siis on õppuritest saanud vilistlased ja neid enam õppeasutus aktiivselt aidata ei saa. Ka gümnaasiumide jaoks pole lõpueksamite tulemused kasutatavad, sest lisaks ajalisele hilinemisele ei võimalda eksami ülesehitus ja hindamise korraldus neid vastuvõtmiseks tarvitada.

Samal teemal

Ka riigi seisukohast on põhikoolide lõpueksamites probleeme. Kuna riik peab täitma põhiseaduslikku ülesannet valvata hariduse kvaliteedi üle, siis on meil tarvis analüüsida koolide õppetaset. Aga kui õpilane riigieksamis läbi kukub, võib ta lõpetamiseks sooritada kordusena koolieksami, mille kohta riigil ülevaade puudub. Samuti valib ühe lõpueksami õpilane ise – on loomulik, et õpilane otsustab seda teha aines, milles ta tunneb end võimalikult kindlalt. Kas peegeldab see aga tegelikku üleriigilist taset selles õppeaines?

Kindlasti tuleb muudatusi põhjalikult vaagida ja olla veendunud, et see, mis tuleb asemele, on senisest parem. Oleme seadnud eesmärgiks saada ja pakkuda rohkem: näiteks tasemetööde kaudu anda igas kooliastmes tagasisidet eesti keele, matemaatika, võõrkeele ning loodus- ja sotsiaalvaldkonna kohta. Samuti töötame välja hindamisvahendid õpi- ja suhtluspädevuse kohta ja oleme käivitanud riikliku rahulolu-uuringu 4., 8. ja 11. klasside ning kutseõppeasutuste õppuritele ning koolide ja lasteasutuste õpetajatele ja vanematele.  

Kuidas siis ikkagi hinnata õpitulemusi põhikooli lõpus?  Üheks võimaluseks on sisseastumisele suunatud riiklike testide korraldamine, et säästa õpilaste ja õpetajate aega. Vastuvõtutest ei pea olema seotud põhikooli lõpetamisega. Põhikooli lõpetamise otsus jäägu koolile, kus õpilast üheksa aastat on õpetatud ja kus teda kõige paremini tuntakse.

Samas korraldavad gümnaasiumid sisseastumisel erinevaid teste erinevatele õppesuundadele. Seega ei pruugi ühtse riikliku testi tegemine olla ammendav ja universaalne lahendus,  kuigi see kindlasti vähendaks gümnaasiumide koormus sisseastumise korraldamisel.

Kindel on aga see, et lõpueksamite praegusel kujul kaotamine ei tähenda seda, et igasugune riiklik testimine tuleks ära jätta. Pigem vastupidi: tagasisidet on vaja senisest rohkem, kuid sisukamat ja paindlikumal viisil, millest oleks kasu kõigile.

19 KOMMENTAARI

m
mx35 6. juuni 2018, 00:05
kas see seadus on ajendatud sellest et sinu lapsed pole eksami kõlbulikud...
v
Veider otsus tõesti! 28. mai 2018, 19:28
Lõpueksamid ongi ju n.ö. KOGU TEEKONNA ehk kooliaastate jooksul õpitu-omandatu hindamine. Lõpueksamid näitavad, kas laps on kooliaastate jooksul õppin...
(loe edasi)
Loe kõiki (19)

Põnevat ja kasulikku

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee