19 kommentaari

M
mx35  /   00:05, 6. juuni 2018
kas see seadus on ajendatud sellest et sinu lapsed pole eksami kõlbulikud...
V
Veider otsus tõesti!  /   19:28, 28. mai 2018
Lõpueksamid ongi ju n.ö. KOGU TEEKONNA ehk kooliaastate jooksul õpitu-omandatu hindamine. Lõpueksamid näitavad, kas laps on kooliaastate jooksul õppinud piisavalt, liiga vähe, on õppinud korralikult või on hoopis enamuse ajast logelenud. Aga ilmselt ei ole see enam tähtis?
Mis järgmiseks, pr. #kangelasema#?
S
See ei muuda elu ega tegelikust.  /   12:49, 28. mai 2018
Tase kuidas "toimetus" võitleb sõnavabaduse eest. Naeruväärt toimkond.
Tuleks valimised kiiremini, võibolla annaks midagi veel päästa.
Proov nr 6
Õ
Õpetaja  /   12:41, 28. mai 2018
Aga kuidas mõõta seda, et lapsel oleks koolis kogu aeg põnev - üks särisev mäng ajaks teist taga, kuidas ei peaks üldse lugema ja grammatikast poleks kuulnudki? Praegu läheb haridus küll sinna suunda - ei teadmistele ja oskustele, aga sirge kurss lõbule.
E
Elukutseline Setu  /   16:26, 28. mai 2018
See on riiklik kirjaoskamatuse juurutamise programm. Kui siia liita ka meil vohav massi-kõrgharidus (kus enam midagi ei õpita), siis võiks põhimõtteliselt ju kohe peale lasteaeda baka diplomi välja kirjutada.
M
mingi  /   23:42, 28. mai 2018
aja möödudes hakkab järgmine haridusminister arvama, et kooliharidust tuleb hakata andma raha eest, sest õpilaste haridustase on nullilähedane. Kuna süsteemi enam tagasi pöörata ei ole võimalik, siis teadmisi hakataksegi kontrollima raha eest ja ülikooli pääsevad sisse ainult need, kes on eksamid sooritanud.
U
Uuesti, 4x  /   12:09, 28. mai 2018
Tuleks ometi uued valimised kiiremini, siis ehk jääks riigist ka midagi alles-praegu lammutatakse igast otsast ja ka keskelt.
Ventilaatori kliseed teate ju kõik, lirja ei saa panna (kuri mudu "lehest" ei lase).
M
module  /   12:07, 28. mai 2018
klllk
K
Kolmas kord  /   11:51, 28. mai 2018
Teeme siis korra veel
Ei jõua uusi valimisi ära oodata. Tuleks ometi rutem siis jääks võibolla riigist ka midagi alles.
Ventika näidet tahaks mainida aga tublid lehenugud ei lase :)
E
Eks ta ole.  /   11:47, 28. mai 2018
Tuleks uued valimised ometi rutem - ennem kui terve riik maha parseldatakse ja ära läbustatakse.
Igast suunast tuleb ventilaatorisse.
S
Selget on vaid nii palju, et eksamid põhikooli lõpus jäetakse ära,  /   09:35, 28. mai 2018
aga mis saab edasi? Mida paremat või võrdväärset tuleb asemele? Vastust pole, ainult häma ja ebamäärane udujutt selle ministri suust. Hindame kogu "teekonda"? Aga seda ju hinnataksegi kõigi koolis oldud aastate jooksul igapäevaselt! Lõpueksamid näitavad omandatud teadmiste taset põhiainetes. Või arvab Keps, et lõpueksamite tulemused ei näita mitte midagi? Huvitav lähenemine!
E
eksamid  /   23:43, 28. mai 2018
raha eest tulevad.
H
Huvitavaks  /   07:45, 28. mai 2018
läheks tasemekontroll siis, kui pass/fail värava asemel oleks vaatluse all see, kui suure "kiiruse ja kiirenduse" miskil alal või suunal keegi omandada suudab, et kas kodanik X võib tahta seda (ühiskonnale olulist) ala edaspidi suure vaimustusega edasi studeerida ja kui "paljulubav" ta on või, oleks aeg edasiõppimise asemel millegi muuga tegeleda.
K
Kahtleja-Kõhkleja  /   06:20, 28. mai 2018
Tasemetöödega testitakse juba nagunii iga kolme aasta tagant. Probleem on, et kuna testid on arvutis, aga koolia rvutipargid on üsna kesised, siis ei viida neid teste sugugi kõigi antud vanuseastme õpilastega läbi. Samuti ei saa ma aru, kas siis kolem eksami asemel tulevad nüüd mingid udused "Küsida võib kõike" stiilis tasemetööd ja kuidas selline testimine peaks laste stressi vähendama. Samuti on gümnaasiumi sisseastumiskatsed sageli üsna lühikesed ja loogilised, nii et mingi udune kuskil kellegi nägemuse järgi koostatud esseeküsimustega mahukas ja kohmakas riiklik test kindlasti ei vähenda õpetajate koormust ega ka pingeridade koostamise subjektiivsust. Koormus vähenes ainult juhul, kui neid teste siis ka riiklikult hinnataks ja riik ise need koolide pingeread koostaks, aga kas see ka parem lahendus oleks?
O
ojjaa  /   01:45, 28. mai 2018
Kaotame ära. Tegelikult peaks olema suurem kogu kooliaja peale tehtav töö. Peab oskama 9 aasta materjali. Seda igas aines. Siis viielised ei saa enim punkte ja need neljalised teevad paremini, kes ei tuubi vaid jätsid meelde.
T
Teeline  /   23:31, 27. mai 2018
"Hindame lõpueksami asemel kogu teekonda."
Huvitav mõtlemine ministri poolt. Minu arvates ongi lõpueksam kogu õpitud aine kohta.
E
Eks ta ole  /   20:45, 27. mai 2018
see on rumal jutt.
Eksam annab ainest ülevaatliku pildi tegijale endale, annab pildi isiku tasemest antud ainest, annab pildi õpilaste üldisest tasemest ja toob välja tüüpprobleemid.
Minister ei saa aru, et koolis käimise eesmärk ei ole koolis käimine ega arenemine kui asi iseeneses. See ei huvita lõpuks kedagi.
Loeb ainult tase, mis kooli lõpuks on saavutatud.
T
tõesti?  /   21:34, 27. mai 2018
Kui väga andekal õpilasel juhtub olema näiteks totaalne eksamipalavik ja ta kukub eksami läbi - mida see siis näitab? Seda et ta on loll või seda, et tal on väga kehv sooritusvõime?
Eksamiteks antakse kordamisküsimused, vastused tuubitakse pähe suuremat üldsüsteemi tajumata- mida see siis näitab? Taset või sooritust?
Artiklit lugesid? - süsteemi reformimine on otstatrbekas, kui seda tehakse nii nagu hetkel räägitakse, et õpilasi hakatakse rohkem tasemetöödega testima läbi iga kooliastme. See annab igaljuhul suurema tagasiside, kui üheksanda lõpus eksamite sooritamine.
Kooli lõpueksam ei näita mingit üldist taset, see näitab tuupimise ja sooritamise võimet (loe eksaminärvi).
ja küsiks vastu - kas tõesti ei olegi kooliskäimise peaeesmärk arenemine. Nii su lause vähemalt väidab...
"Loeb ainult tase, mis kooli lõpuks on saavutatud." - artiklis selgelt kirjas, et lõpueksamite tulemustest ei sõltu mitte midagi noore elus - ta teab juba u kaks kuud enne lõpetamist, kuhu gümnaasiumisse ta sisse on saanud. Gümnasse saadakse aga eraldi eksamite, vestluste ja justnimel hinnetelehe alusel (ehk üldine areng) ja lõpueksamid ei huvita mitte kedagi. järelikult see eksamitega näidatav "tase" ei huvita mitte reaalis mitte kedagi
R
Riina  /   20:23, 27. mai 2018
Nõuka ajal öeldi, et noored on kõig targemad sel suvel , kui lõpetavad kooli ja teevad sisseastumiseksameid kõrgkooli. Olen ise selle läbi teinud ja polnud see nii raske midagi. Mõnikord avastavad õpetajad lõpueksamite ajal, et mõni nende arust loll poisslaps polegi nii loll ja vastupidiselt viieline (spikerdaja) tütarlaps polegi nii tark, kui tavaliselt.

Päevatoimetaja

Gerly Mägi
Telefon 51993733
gerly.magi@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis