Kommentaar

Igor Gräzin | Tallinna jõukus Liivimaa arvelt (27)

Igor Gräzin, riigikogu liige, Reformierakond, 27. mai 2018, 19:41
Foto: Aldo Luud
Seda, et tänane Tallinn on pealinnana läbi kukkunud kinnitab asjaolu: Harjumaa ja Tallinna jõukus (SKP inimese kohta) on kaks korda suurem kui ülejäänud Eestis. Oleme – alaarenenud. Tallinn ja Harjumaa on üle 100% ELi keskmisest SKP-st, Eesti aga  – 50%. See tähendab, et nagu kirjutas juba Oskar Luts („Vähkmann ja Ko ehk majanduslik tõus“) on Tallinnas aetud omaenese asja. Muidugi, mingil määral ka oma väheste majanduseeliste, aga suuresti ülejäänud Eestist ressursside äratõmbamise abil.

Rahvuslik surm

Ka täna ei mõtle rahandusministeerium sellele, kuidas Eestis läheks, vaid sellele, kuidas Eestit ära kasutades Tallinnasse veelgi raha juurde nihverdada. Fraas - “me pole kunagi nii hästi elanud“ on solvav-mõnitav mahajäetavate majadega Kirblale, Adaverele, nagu olnuks see olnud sajandivanusele Võrule, Tartule ja Äksi kirikumõisale. Muidugi mõista elati siis suhteliselt paremini. Sest Riiale polnud Liivimaa kubermang tüütu provints ja eurorahade väljapressimise ettekääne, vaid tükk omaenese elust ja olekust.

Aga räägime keelest ja kultuurist. Tallinna, Maardu ja Viimsi arendamine ülejäänud Eestimaa arvelt tähendab eesti rahvusliku olemise  surma: Rail Baltic, raha kantimine Utah’ kõrbesse ja Jordaaniasse, elektri ülimaksustamine (nn võrgutasud), eba-lendav Nordica, praamiliikluse lagundamine, mittepeatuvad ELRONI rongid, likvideeritavad bussiliinid, lämbuvad külad, talud, poed – see kõik tähendab seda, et kaob ka eesti keel ja kultuur.   

Tänane Eesti oli veel 100 aastat tagasi kaks osa: Eestimaa kubermang ja Liivimaa kubermangu põhjapoolne osa, kusjuures viimase põhjapiir kulges umbkaudu Peipsi põhjarannikult kuni Saare- ja Hiiumaa vahelise jooneni. Eesti poolele jäid Rakvere ja Haapsalu, Liivimaale aga Saaremaa, Pärnu, Viljandi, Põltsamaa, Mustvee. Piirikohaks oli umbes Paide ja Liivimaa pealinn oli Riia.

Ja kui von Bock pidi maamõõtmise asju või Jannsen ajalehe esmaluba ajama, siis sõideti kubermanguvalitsusse Riiga, mitte Tallinnasse. Nagu ka kunsti mindi Pariisi õppima läbi Riia, sest Riia ja Liivimaa ei olnud Põhjamaa, vaid sulaselge Euroopa nagu nad on seda ka täna.

Vahet Liivi-ja Eestimaa vahel märkab looduseski: lame ja sile Eestimaa ning künklik, käänuline, järvederohke Liivimaa. Liivimaa oli eeskätt põllumajanduslik ja rikas kants – jõukalt elati Mulgimaal, kogu Lõuna-Eestiski.

Selle maaosa poeetilise kirjelduse leiame Kitzbergil („Ühe vana „tuuletallaja“ noorpõlve mälestused“), Adsonil ja kõigepealt muidugi August Gailitil „Toomas Nipernaadis“. Ja kui autoga sõitja esimese hoobiga üleminekut Eestimaalt Liivimaale muidu ei märka, vaadaku kirikutorne. Seal, kus tornides on kuked (mitte ristid) algab üldiselt Liivimaa.

Võrreldes neid kahte kubermangu tuleb ajalooliselt tunnistada: Liivimaa oli jõukas, tema meelelaad oli romantiline, ilustav ning kodulembene ja samas ehtsalt euroopalik otsast peale. Liivi sõda oli ja on kogu Euroopa tsivilisatsiooni kujundanud sündmus, kusjuures just sellest ajastust tehtud filmis „Viimne reliikvia“ küsib Risbieter – „Kes on Liivimaa (s.t. mitte Eestimaa, ena mul asja! - I.G.)  parim ratsutaja?“.

Tallinnamaa trikid

Mis veel oluline: Liivimaa pole kunagi olnud seotud Põhjamaaga ja loosung „Uus Põhjamaa“  poliitilise ideena tundub Võru-, Tartu- ja Saaremaal kuidagi imeliku ja ebarahvuslikuna, sest just Liivimaal on sündinud praktiliselt kõik eesti rahvuse ja kultuuriga seotu: laulupidu (Tartus, ka Jannsen, Koidula), esimesed ajalehed („Pärnu Postimees“ ja „Sakala“), Eesti põllumeeste ja kirjameeste seltsid, „Kalevipoeg“ (ja Kreutzwald), eesti keele ja rahvusteadvuse algused – Hurt, Masing; sini-must-valge lipp (Otepää), Jakobson (Torma), Kristjan Jaak (isegi NO-teater teab, et Riia), Tubin, Eller, Suits, „Vanemuise“ teater, hümni sõnad, rahvuslik poliitika (Tõnisson, Päts) jne. Laul „Õrn, ööbik, kuhu tõttad sa…“ ei saanud sündida lapikul ja viletsal Harjumaal, vaid Kanepis. „Mikumärdi“ Jooram, Mogri Märt, säärane mulk on kujud, mis kõnelevad ka majanduslikust heaolust järjepeal olnud Liivimaal.

Aga nüüd oleme me siis seal, kus Tallinn ja Tallinnamaa on teinud enda ausate ja vähem-ausate trikkidega kaks korda jõukamaks kui kunagine Liivimaa. Asi pole rahas, mida Euroopa Liidult veel ehk pitsitada annab, vaid selles, et riik on maha jätnud kolmveerand enda territooriumist ja peaaegu kõik seal elavad inimesed. Aga ehk veel Liivimaa ärkab?

27 KOMMENTAARI

g
Gräzinil on õigus. 30. mai 2018, 08:53
Kes muidu ei usu, tundku huvi XIX saj majanduse vastu - Tallinn ja Eestimaa on nagu kirbusitt (ka territoriaalselt) võrreldes Liivimaaga. Nüüd on Liivimaa paljaks varastatud ja röövsaak Revelisse kokku tassitud.
n
Nonoh 28. mai 2018, 17:46
Ikka niipidi, et Tallinnas ei ole terve inimpõlv olnud Reformarite ja IRLitšikute okupatsiooni nagu mujal Eestis? Teatavasti on Tallinnas olnud võimul Keskerakondlik linnavalitsus ja korruptsioonile on suudetud piir panna. Mujal Eestis see aga lokkab ja varastabki riigi vaeseks.
Loe kõiki (27)

TOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee