KUULSAIM FOTO: 19. aprillil 1934 jäädvustas arst R. K. Wilson Loch Nessi tundmatu järveeluka fotoaparaadiga. Alles 60 aastat hiljem tunnistati foto ametlikult võltsinguks.Foto: AP/Scanpix
Toimetas Aadu Hiietamm 25. mai 2018 18:34
Uus-Meremaa teadlane, Otago ülikooli professor Neil Gemmel soovib lõplikult lahendada Loch Nessi koletise saladuse. Gemmel läheb tuleval kuul koos rahvusvahelise teadlaste tiimiga Šotimaal asuvale Loch Nessi järvele, et võtta  eDNA ehk keskkonna-DNA proove, mis peaksid aitama välja selgitada, kas seal veekogus elas või elab praegugi midagi ebatavalist.

Keskkonna-DNA ehk eDNA on pärilikkusaine, mida elusorganismid jätavad maha oma elukeskkonnas liikudes. Teadlased kavatsevad 36,3 kilomeetri pikkusest, 2,7 kilomeetri laiusest ja kuni 230 meetrit sügavast Loch Nessi järvest võtta üle 300 eDNA-proovi. Neid võrreldakse sadade tuhandete teiste tuntud elusolendite omadega ja vaadatakse, kas ilmneb midagi erakordset.

Vaade Loch Nessi järvele Šotimaal.  Foto: Reuters/Scanpix

Professor Neil Gemmel ise ei usu Loch Nessi koletise olemasolusse, kuid ta loodab, et järvest leitakse uusi liike ning eriti suur tõenäosus on avastada uusi baktereid. Uurimistulemused peaks selguma aasta lõpus või järgmise aasta algul. 

Rahvapärimuse järgi väitis esimese inimesena end Loch Nessi koletist näinud olevat üks šoti pühamees 565. aastal.

Tõelise tuntuse sai Loch Nessi koletis ehk Nessie 2. mail 1933, mil kohalik ajaleht Inverness Courier kirjutas Loch Nessi järves nähtud tundmatust hiiglaslikust elukast, kes tõusis korraks pinnale ning sukeldus taas. Seejärel märkasid Nessie´t mõne kuu jooksul veel mitu inimest ning koletisest kirjutati kõikjal maailmas. 

19. aprillil 1934 jäädvustas arst R. K. Wilson tundmatu järveeluka fotoaparaadiga. Alles 60 aastat hiljem tunnistati foto ametlikult võltsinguks. Ka hilisemad foto- ja filmiülesvõtted on tunnistatud võltsideks.

2003. aastal jõudis Loch Nessi järve satelliitnavigatsiooni ja sonarite abil põhjalikult uurinud BBC tiim järeldusele, et  legendaarset Nessie't ei ole tegelikult olemas. Vastav müüt toetub tõsiasjale, et inimesed näevad seda, mida nad näha tahavad.

Samal teemal

Kommentaarid  (10)

hiljem 26. mai 2018 10:31
võrreldakse DNA-d kohalike elanikega, et teada saada kes seal Nessit mängib.
!!! 26. mai 2018 02:55
Ma ei tea, kas toda koletist on või i ole, kuid toopeamine "tõend" too foto on küll ihtlabane võltsing. Tegemist on mingi väikese maketiga. Sa näitavad juba toda kaela ümbrisevad veerõngad ehk lained. Ning selle järelduseni jõudmiseks ei läheks vaja mitte 60 aastat vaid peaks piisama 60 sekundistki.
piiks 26. mai 2018 11:10
jeerum-ja terve maailm seni ootamas-lootmas näha ehtsat koletist! Miks küll kohe meie " !!! " poole ei pöördutud,meil superekspert kohe välja pakkuda!
piiksujale 26. mai 2018 19:58
iga fotot tuleks tähelepanelikult ja kriitiliselt vaadelda, püüda leida seletus. Siis leiad seal nii mõndagi. iga pildil oleva kujundi kohta vaagida et miks ja kuidas. mitte aga entusiastlikku ekstaasi sattuda. Muuseas, see kurikuulis foto vaidlustati asjatundjate poolt juba kohe pärast selle avaldamist. Aga suruse-vaimustuses optimistid kisasid fanaatiliselt vastu, t oma "tõesust", oma lelu hoida. Terve mõistuse kiuste. Sedasi see silmnähtava tõe üldine omaksvõtt kuuekümnele aastale veniski.
27. mai 2018 09:01
tähelepanelikult vaadelde savastab uuriv silm nii mõndagi. Näiteks ameeriklaste kuulus superfilm "Trooja". Kus kreeklaste laevu näis rannas olevat tuhandeid. Hommikukaadrid. See öine rahulik lainevoog näis kuidagi liialt võimsana ja mastaapsena. Kuigi järele mõeldes on asi lihtne. vette oli asetatud lihtsalt sadakond väikest laevamaketti. Mis ei olnud mitte paarkümnemeetrilised vaid pigem poolemeetrilised või vahest väiksemadki.
Ka selle kurikuulsa koletise kaela tekitatud lainetus on kuidagi ebaproportsionaalne. Nagu oleks too järvekoletis vähem kui pardi mõõtu.
Kõik kommentaarid

SISUTURUNDUS