Tallinna Linnateatri arhitektuurikonkurss (Teet Malsroos)

MÄRKUS: lugu muudetud 30. mail 2018, Eesti Päevaleht kirjutas alguses ekslikult, et Rain Raabel oli žürii liige, tegelikult oli ta riigihanke komisjoni liige.

20. märtsil kuulutati Tallinna Linnateatri fuajees pidulikult välja teatri uue maja ja sisehoovi arhitektuurivõistluse tulemused. Tallinna linnavaraamet oli rahvusvahelise ideekonkursi riigihanke teatavaks teinud läinud aasta detsembris ning selleks moodustati riigihanke komisjon ja ideekavandite hindamise žürii, kirjutab Eesti Päevaleht. 

Hanketingimuste järgi pidid pakkumusel osalejad ideekavandi koostamiseks kaasama sisearhitekti, kel on arhitektuurialane kõrgharidus. Kõik olnuks hästi, kui riigihanke komisjoni liige poleks olnud linnateatri haldusjuht Rain Raabel.

Nimelt töötab teise koha saanud arhitektuuribüroos Raabeli elukaaslane, sisearhitekt Liis Lindvere. 

Refereeritud artikli täistekst Eesti Päevalehes.

Jaga artiklit

7 kommentaari

A
Arvamus  /   13:07, 25. mai 2018
Kallid kaaskodanikud lõpetage rumalaks olemine. Kas see, et oma tuttav, kes on konsulteerinud teemat valdava ja tundva spetsialistiga, kuigi see on oma elukaaslane, välistab selle töö kvaliteedi ja selle heal tasemel tööks hindamise? Oleme läinud oma tegemistes igati üle piiri. Korruptsioon kui selline on välistatav ka mõistliku lähenemisega asjadesse. Oleme asunud välistama igasuguseid tuttavatega seotud koostöövorme unustades, et olema ühel või teisel moel seotud suure osa eesti elanikega so kooliõed ja vennad, ülikoolikaaslased sugulussidemetest rääkimata.
Kas me tõesti oleme nii rikkad, et välistada häid lahendusi kartuses, et äkki keegi teeb sugulase "rikkaks". Ei ole veel näinud, et keegi tööga rikkaks on saanud. Jah skeemitamised on rikkuse allikad küll aga mõistlikult valitud koostöö ei kuulu sellesse kategooriasse.
Meie ametkonnad, kes tegelevad seadusloomega, on kõige suuremad korruptsiooniallikad ehk teisisõnu loovad olukordi kus kellelegi seatakse suured eelised võrreldes teistega. Luues kitsendusi oskuslikult tekivad eelised teatud huvigruppidele ja seda peetakse "õigeks" lahenduseks. Kurioosseim lugu on näiteks kohtuaheditega kus minnakse kokkuleppele. Sisuliselt on juba normiks saanud see, kui unustatakse rikkumise tegelik mõju ühiskonnale ja riivatakse selle õiglustunnet. Ei saa olla kokkulepet varga või vägistajaga.
Juurika Jorss  /   12:41, 25. mai 2018
Alles see oli lehes, kui rehvid riigi antud rahadega oma parteigenossede firmasid heldelt toitsid. Siis oli kõik kõige paremas korras. Üks ullike leidis korruptsiooni isegi selles, et linnaametnik käis oma linna juuksurisalongis juukseid lõikamas - alluva poolt ülemuse teenindamine olla suur korruptsioon (kui ikka pole õiges parteis).

Päevatoimetaja

Gerly Mägi
Telefon 51993733
gerly.magi@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis