Eesti uudised

Küsimus jääb: kas eksamid panevad lapsi õppima?

Asso Ladva, 24. mai 2018 21:00

166 KOMMENTAARI

m
marika/ 26. mai 2018 18:56
Enne võiks ikka uurida kuidas läheb nende eksamite ära jätmisega,kas toob kasu või kahju ja siis reformida.Kuid kahjuks meil enne tehakse siis vaadatakse mis saab
t
to: Huvitatu / 26. mai 2018 17:46
Kui eksamid ära kaotada, võivad õpetajad küll püüda õpetada, aga palju on neid, kes ilma igasuguse kontrollita õpivad? Enamik ei viitsi üldse enam 6ppida ja käivad koolis niisama naljapärast, kuni välja langevad. Põhikooli laps on veel laps, ta vajab veel nii kontrolli kui eksameid kui ka mingil määral sundimist, et üldse kooli lõpuks enda soovides ja tulevikus selgusele jõuda. Kui eksamid kaotada, siis õpetajad muidugi tegelevad õpetamisega, aga suur osa lapsi ei õpi enam ja lollide osakaal ühiskonnas kasvab.
n
Need, kes väidavad, et eksameid pole vaja/ 26. mai 2018 17:37
ja põhjuseks toovad, et need ei panevat õppima ja nende lapsed õpivad ju niigi kogu aeg - siis tore.
Aga küsimus neile: MIKS te nii väga eksamite vastu olete, kui kogu aeg olete õppinud? Korralikult õppinud lastele on eksam ju lihtne - vaid õpitu meelde tuletamine ja kerge üle kordamine. Või pigem siiski on teie lapsed laisad ludrid, kes õppida ei viitsi? Seetõttu sõdite eksamite vastu?
m
Mari/ 25. mai 2018 22:12
No kui te kardate, et lapsed jäävad lolliks siis tehke kord kus eksam on igas aines. Mis tarkuse näitaja on pähetambitud vastuste ettevuristamine? Ega siis lõputunnistust ei võta ju keegi neilt ära , lihtsalt seal pole eksami hinnet. Tahab edasi õppida siis teeb katsed ja ongi selgekas õppis 9 aastat või kulutas püksitagumikku.
u
Uudo/ 25. mai 2018 19:53
viia kogu haridus waldorfpedagoogika süsteemile, siis on kõik nii loovad ja head ja sõbralikud...
m
maamiiz/ 25. mai 2018 19:49
KÜSIMUS pole kas eksamid panevad õppima ,vaid palju sa teadmisi oled omandanud mõõtetakse sellega.Kahju et trend tänapäeval harimatuse ja laiskuse suunas.
t
To maamiiz/ 26. mai 2018 03:03
Ole realistlik, palju sellest õpitud informatsioonist lõpueksamis sees on? Arvad tõesti, et see neli paberit ongi kogu 9 aasta või isegi 1 aasta õppetöö tulemuste kontroll?
k
25. mai 2018 17:45
Sisu ei vastanud kommenteerimise reeglitele
j
jah. tõesti. tuupurid on meie elu siia toonud, kus me hetkel oleme. / 25. mai 2018 18:19
oleks aeg seda süsteemi muuta. kiidate küll, et arendab loogilist mõtlemist, iseseisvust, vastutustunnet jne. aga kahjuks, ühiskond näitab vastupidist. me ei ole sellega rahul, kus me praegu oleme. seega tuleks midagi muuta.
n
nüüd jääb veel üle / 25. mai 2018 17:35
koolikohustus üldse ära kaotada ja ongi Lollidemaa valmis. Kaugem eesmärk - Juhmista ja orjasta!
a
ainult eksamiks õpidki???/ 25. mai 2018 18:21
uskumatult piiratud inimene oled.
uskumatu.
kuidas inimine nii primitiivne olla saab. õpib ainult eksamiks. muidu üldse ei õpiks. aga miks sa siis eksamiks õpid ja muidu ei õpi?
mina õpin, sest ma tahan. eksam ei puutu asjasse. nõme on mingi hinde pärast õppida. see on ikka täitsa pekkis mõte.
t
To 17:35/ 26. mai 2018 03:04
Kes ei õpi see ei hakka ka eksami pärast õppima.

j
Juku/ 25. mai 2018 16:36
Eksam on ka enda proovilepanek.
l
leo/ 25. mai 2018 16:35
Taolise " reformi " mõte näib olevat selles, et määravaks saavad sisseastumiseksamid ja seda just eliitkoolidesse. Et aga sinna pääseda, tuleb teatud õpilaskontingenti palju drillida ( näiteks eraõpetajad, eelnev viibimine välismaal jne ). Loomulikult võivad seda lubada ainult rikkamate ja nn paremate vanemate lapsed. Lihtinimeste lapsed peavad leppima viletsama haridusega, seda enam, et nende õppemotivatsioon on niikuinii eksamite kaotamisega suurel määral hävitatud
m
25. mai 2018 18:22
mina üksikemana ei saa endale seda lubada. aga ma sain endale lubada tarka last. keda pole vaja drillida ja kes ei pea tuupima. eliitkoolis saab hästi hakkama. sest pea on olemas.
k
Kindel/ 25. mai 2018 16:29
Muidugi panevad eksamid õppima. Nendele, kes kogu aeg õpivad, on eksam enda proovilepanek, kokkuvõtmine vajalikuks hetkeks. Teisi aga peaks eksam siiski mingil määralgi õppima panema.
M
..../ 25. mai 2018 16:11
Mailise lapsed pääsevad lihtsamalt läbiajades diplomiga.
h
Hea otsus/ 25. mai 2018 15:47
selle otsuse võiks vastu võtta. Tõesti võiks.
ä
ärge kaagutage/ 25. mai 2018 15:29
tehke ära ja asi korras.
nõukaaegse haridusega inimesed, on harjunud, et ainult tuupides saab targaks. tõestame vastupidist.
k
kukele/ 25. mai 2018 15:53
Mis see gravitatsiooni konstant oligi? Anyway, peaasi, et astroloogia on olemas. Viimase moe järgi küll ilma Mangita.
j
juga/ 25. mai 2018 17:39
Sinu haridus kirjapilti vaadates küll nõuk. ajast pärit ei ole.
o
ongi nõrk/ 25. mai 2018 18:24
sest ma olen sellest põlvkonnast kes eksamiteks tuupis.
t
to ongi nõrk/ 26. mai 2018 14:55
Vastupidi, nõukaaegsed inimesed oskavad õigekirja, paljud tänased noored enam mitte.
t
tõestaks/ 26. mai 2018 12:54
esmalt kuidagi selle ära, et eksamite kaotamine Eesti koolides on laste arengu seisukohalt kasulik. Siis hakkaks reformima. Meil tehakse refrom ära ja siis vaadatakse, mis juhtuma hakkab. Tänaseks on "edukate" haridusreformide tulemus see, et ülikoolides on lapsed järjest laisemad ja vähem motiveeritud õppima.
õ
õige otsus/ 25. mai 2018 14:53
mulle mailis reps hakkab üha rohkem meeldima.
m
Mall/ 25. mai 2018 14:38
Olen 100% Pelgulinna Gümnaasiumi direktor Tõnu Piiburiga. Minu laps käib Inglismaal koolis ja hindeid ei saa. Laps on mul kuueaastane ning oskab ilmekalt ja soravalt lugeda, matemaatikas räägime murdudest. See kõik on saavutatud ilma ühegi hindeta! Iga päev õpib ta juurde, olgu selleks kõrvahargi elu või restoranis menüü lugemine ning toidu tellimine. Eestis kahjuks hinnatakse ainult pähe tuubitud teadmisi millega elus on väga vähe teha. Hinne ei tee mitte ühtegi last targaks! Me ju kõik õpime iga päev midagi ja seda ilma hinneteta.
m
ma räägin seda sama/ 25. mai 2018 14:55
aga kõik need, kes on oma elus läbi saanud tuupimisega, laovad miinuseid.
noh, selline masinlik värk. et muille sinu arvamus ei meeldi ju.
aga mina olen sinuga nõus. väga hea. just nimelt, me õpetame inimesi elus toime tulema,. hakkama saama, seda mida elus vaja on. õpitu sidumist igapäevase eluga jne.
kui õpitul puudub eluliselt vajalik aspekt, siis miks ma peaks seda õppima.
t
to: ma räägin seda sama/ 25. mai 2018 15:07
Isiklik küll aga palun avalda oma haridus ja keelteoskus.
e
Ei ole nõus./ 25. mai 2018 16:28
Panin miinuse ja ei ole kunagi tuupinud, vaid lihtsalt tean, mis põhikoolis toimub. Pooled 7. ja 8. klassi õpilased saab õppima ainult rõhutades, et kui sa nii ludrilt edasi lased, sa eksamit ära ei tee ja jääd kuni 17-aastaseni - siis lõpeb koolikohustus - põhikooli vegeteerima. Sageli see mõjub, mõningal juhul ka mitte. Mõned tulevadki kooli ainult seltskonna, söögi ja selle pärast, et ema käskis. Kodu neil juhtudel ei arva koolist ja õpetajatest midagi, kodutöid ei ole vaja, kott on raske, tunnid peaksid hakkama lõunast kui üldse, kontrolltööd ja eksamid on kurjast, lastel on rohkem koolis vaja mänguruumi jms. Näiteks Etoni koolis on kõik olnud sama viimased kuussada aastat (kaotatud on ainult kehaline karistus) ning tegemist on ühe maailma hinnatanuma poistekooliga.
m
ma arvan, et/ 25. mai 2018 18:26
me oleme mõlemad sama hariduse ja keelteoskusega. vähemalt sinu 9 sõnalist lauset lugedes sain selle järelduse kergelt kätte.
o
olen tähele pannud/ 25. mai 2018 18:29
et kui argumendid otsa saavad, siis hakatakse mingit hariduse ja keelteoskuse juttu ajama. aga argumente sul ei olegi öelda.
t
to:ma arvan, et / 25. mai 2018 19:29
t
to;olen tähele pannud / 18:29, 25. mai 2018/ 25. mai 2018 19:34
Haridus ja keelteoskus näitavad, kui palju sa oma elus ise pingutanud oled. Muide, uuringud näitavad, et vanemate haridustase ja koduse raamatukogu olemasolu tõstavad oluliselt lapse õppitulemusi. Nii lihtne see ongi.
i
Irw/ 26. mai 2018 03:07
t
to:Mall/ 25. mai 2018 15:05
Mul on ettepanek. Räägime nii umbes 10 aasta pärast,, kui laps juba teadlikumaid valikuid teeb. Tean ka üht oma kolleegi, kes alguses väga briti koolisüsteemi üle rõõmustas. Paraku ei saa seal alustanud lapsed eriti Eestis koolitee jätkamisega hakkama, sest sealsed nõudmised on liialt madalad. Jah, lapsed on õnnelikumad, sest pingutada tuleb vähem. Elu paraku allahindlusi ei tee.
a
25. mai 2018 18:28
aga laps peabki õppides õnnelik olema.
meie arvame, et palehigis tuupides see õnn tuleb.
terve talve ja sügise halame lehes, kui raske on lastel koolis. kui pikad koolipäevad. kui palju õppida. kui rasked kotid. milline on meie laste masenduse aste. depressioon on igal kolmandal juba. seda me tahame? lõikuvaid ja ahastavaid lapsi.
või neid, kellel silm särab ja nad oskavad õpitut eluliselt siduda.
n
nujah/ 26. mai 2018 12:59
selle kõrvahargi elu täpsem tundmine muidugi näitab hariduse taset. Tore oleks kuulda, mida sa räägid siis, kui Su laps on saanud 15. aastaseks ja eeldab, et elu ongi selline lill, ja kõik inimesed on head ja vastutulelikud. Kõik teadmised tuleb omandada mängides. Aga kui mõni teadmine ei tule mängides, mis siis saab? Kas siis jääb inimene sellesse punkti peatuma, sest pingutada ju ei ole vaja?

m
Mind / 25. mai 2018 14:23
häirib see, et inimesed ütlevad ministri kohta halbu sõnu. Nii ju ei sobi. Või on need mingisugused poliitmängud. Pärast eksamite ärajätmist kaotavad Innoves paljud oma hästitasustatud töökoha. Ka sellepärast ollakse ministri ettepaneku vastu. Arvan, et minister saab sellest aru ja viib alustatu lõpule.
r
25. mai 2018 14:56
riigieksamid ju jäävad. kuigi need on ka üks suur jama. ainult üks äriprojekt. saaks rahamasina käima lükata. türükime iga aasta neid eksami raamatuid, teeme õpetajatele koolitusi, anname õpilastele järelaitamistunde´, saame koostada ülesandeid, saame neid parandada. kõik töötab kui õlitatult. iseasi, kas seda kõike vaja on.
j
ja mille/ 26. mai 2018 13:17
alusel siis noor inimene ülikooli vastu võetakse? Stiilis tahab ja tuleb. Ja kui enam ei viitsi või ei huvita, siis läheb. Kas selle peale on ka keegi mõelnud, et päris palju raha kulub õpetajate palkadeks? Kui noored mugavusest ei hari ennast ja õpetajatel pole ka mingit võimalust neid sundida, mis siis 10 aasta pärast saab? Mille nimel riik kulutab miljoneid hariduse peale? Kas suund on sellele, et tekitada erakoolid ja ainult erakoolid, sest riigil enam ei ole õpetajatele maksmiseks raha? Jääb mingi 4-klassi kohustuslikku kooliharidust nagu enamuses Aafrika riikides? Ikka spiraali mööda. Mida propageeris sotsialistlik revolutsioon? Tasuta haridust kõigile. Miks, sest oli klass haritlased, kes elasid hästi ja teine seltskond, keda nimetati proletariaat, kes justkui teenis seda haritlaskonda. Seega tagasi sinna ja siis uus revolutsioon?
j
25. mai 2018 13:39
just eksamid panevadki õppima sm.Repsa
k
Kas just õppima paneb/ 25. mai 2018 12:46
On kaheldav, küll aga õpetab eksamiks valmistumine (olgu selleks siis vajadus kasvõi õppida) VASTUTUSTUNNET.
Nii võttes oleks järeldus ju ühene - kui koolis ei ole tarvis eksameid teha siis mis mind peaks takistama autorooli istumast kui mul ei ole sooritatud vastavat eksamit? Kui takistatakse siis on see ju diskrimineeriv. Õppimine, või kasvõi sõiduki juhtimine ikka peaksid olema eksamineeritud, ühe puhul seda mitte nõuda ja teisepuhul nõuda oleks minumeelest ka vale.
k
25. mai 2018 14:58
kas eksam on ainus viis vastutustunde kasvatamiseks? kord aastast või õigemini kord 9 aasta jooksul, kolm eksamit panevad vastutustunde kasvaa. hea loogika sul.
näha jah, et sinu haridus on tulnud eksamitest. aga mitte koolis õppimisest.
k
kirjelda/ 26. mai 2018 13:18
kuidas Sa oma laste vastutustunnet kasvatad?
j
jah/ 25. mai 2018 12:29
õ
õpetaja/ 25. mai 2018 12:19
Õpetan eesti keelt vene koolide 5-9 kl õp-le. väga nõrk tase, õpetajad enamuses venelased ja eesti k vajalikul tasemel ei oska. Parandan õpetajate vigu ja teen nende tegemata tööd. Gümnaasiumi lõpus on vene koolide tase võrdne eesti koolide 6-7 kl tasemega, ei rohkem! olukord on väga halb, 9 kl eesti keele eksamit ära jätta on kuritegu!
t
To 12:19/ 26. mai 2018 03:10
Ülejäänud klassides pole eksameid olnud, vaid tasemetööd, seega miks peaks 9. klasside oma ärajätmine midagi mõjutama. Ega siis teadmised ära ei kao..
m
25. mai 2018 12:00
Mina saan asja mõttest aru. Õppimine peab olema pidev protsess. Me elus ka iga päev õpime ja tõsi, anname ka iga päev eksamit. AGa me ei saa selle eest hinnet. Elu õpetab ja paneb paika, mida vaja ja mida mitte.
MA ei pea vajalikuks seda mõttetut eksamite tegemist. Pidev protsess, pidev areng. Me peaks hindamise ka ära jätma. Õpilane peaks saama tagasisidet, mida oskab ja mida peab veel harjutama. See oleks primaarne. Et inimene oskaks toime tulla.
Erinevad õppeviisid, õppekäigud. Minu laps vaatab dok. filme, ütleb, et õpib neist kordades rohkem, kui koolis tunnis, kus õpetaja monotoonselt räägib. Asi on huvitav ja jääb iseeneset külge. ASi huvitab.
Ükspäev avastas mingid huvitavad videod ajaloo teemadel. VAatas neid ja ütles, tead, mulle hakkab ajalugu ka meeldima.
Me peaks aru saama, et õppida ei saa ainult koolis ja ainult klassiruumis. Õppida saab igal pool, igal ajal, inimene peab olema avatud ja asju vastu võtma. Miks peab olema eksam? Aga võib olla hoopis kahe intelligentse inimese vestlus mingil teemalt. Õpilane räägib ja õpetaja räägib ja täiendavad teineteist jne. Ilma eksami hirmuta, ilma tuupimata. Mõttevahetusena, diskussioonina jne.
Nii palju võimalusi on asjade omandamiseks. Kuidas me ikka ainult kontrolltöödes ja eksamites kinni oleme.
Uskumatu piiratus.
t
to:// 25. mai 2018 12:38
Õppimine on väga raske töö. Dokumentaalfilmid võivad olla huvitavaks täienduseks õppimisele aga eriti loodusteadustes on olemas seadused, mis lihtsalt tuleb pähe taguda. Selles pole midagi huvitavat ega romantilist, ent teadma peab neid une pealt.
Põhikooli eksamid on ettevalmistus tulevikuks. Laps õpib esimest korda intensiivselt materjali kordama ja eksamistressi taluma. Edaspidises elus tuleb see vaid kasuks. Kõigil täiskasvanutel on see etapp elus läbi tehtud ja kahjuks pole see tulnud. Milleks lõhkuda Eesti head ja toimivat koolisüsteemi ?
m
25. mai 2018 13:49
milline põhikooli lõpueksam nõuab materjali intensiivset kordamist? oskad ehk öelda. mina sellist ainet ei tea.
e
25. mai 2018 14:58
eesti keele eksam on ammu naljanumber. selle saavad kõik lõdva randmega tehtud. matet ei viitsi keegi ammu õppida. kas saad aru või ei saa. õppida seda ei saa. millest me räägime.
t
to / 13:49, 25. mai 2018/ 25. mai 2018 15:12
Ei ole olemas õppeainet, mida pole vajalik intensiivselt eksamiks üle korrata. Iseasi, kas mõni laps üldse aasta jooksul on õppinud. Tõenäoliselt pole neil siis ka midagi üle korrata.
t
To 12:38/ 26. mai 2018 03:11
Tore küll. Lapsed õpivad eksamistresso taluma, et hiljem koolistressi ja pinget paremini taluda. Aga miks peakski seda taluma? Miks peaks sellisele asjale alluma?
s
Sinu/ 26. mai 2018 13:22
elu on vist täiesti stressivaba ja iga päev tuled töölt koju naeratus näol? Muidugi on hea, kui kellelgi on selline elu, kahjuks enamusel täiskasvanutest ei ole.
m
Marianne/ 25. mai 2018 11:11
Eksamid panevad ainet õppima? Kas see tähendab, et nendes ainetes, kus eksamit pole, võib niisama laiselda ja õppeaine omandamise lihtsalt arvestatuks lugeda? Ei tahaks väga nii arvata.
Kui õpetaja on osanud oma aine huvitavaks-arusaadavaks teha, siis on kõik ained omandatavad ning siis pole ka neil eksamitel häda midagi. Iseküsimus on, kas kõik õpetajad on sellisel tasemel, nagu peaks-võiks üks õpetaja olla. Liigagi palju on neid, kes lihtsalt vuristavad teemad ette, ilma et seda arusaadavaks teeks ning laps peab selle kõik tuimalt pähe tuupima. Samas näiteks füüsika ja füüsika õpetajal võib väga suur vahe olla --- kui üks teeb oma tunni väga põnevaks, siis teise tund on igavuse tipp ja laps ei omanda midagi.
Samas on ka küsimus, et miks osad õpetajad peavad eksamitega tegelema, samas kui teistel pole sellist lisakohustust. Tundub kuidagi ebaõiglane, sest palka saavad ju kõik võrdselt, kuigi töökoormused on väga erinevad!
v
25. mai 2018 11:22
võrdselt saab palka nii kehalise kui matemaatika õpetaja. täna peavad õpilased andma endast maksimumi, et riigieksamil innove ülesannetest läbi närida. kehalise õpetaja naudib päikest ja lapsed mängivad jalgpalli. aga noh. valik n ju õpetaja teha. valige siis kõik sellised ained, kus eksameid pole.
t
To 11:22/ 26. mai 2018 03:12
Üks eksam võib valikeksam olla ja seda saab ise valida.
k
kaua võib/ 25. mai 2018 10:18
seda õpimist reformida.kõik need aastad ainult reformitakse ja kus need targad ja andekad lapsed siis on.vanasti tunnustati eesti haridust.inimesed olid haritud ja töökad.kas nüüd ei olegi mõtet koolis käia,õpid kodus,käid teed tasemetöö ära ja jälle vaba.tegelikult,lastel peavad kohustused olema,kohusetunnet on vaja kasvatada.miks jäeti koolis klassijuhataja tunnid ära,nendes tundides rääkis tõeline klassijuhataja elust ,käitumisest ja paljudest teistest elulistest asjadest.aitab reformidest,minister võiks maha rahuneda ja pühendada end oma lastele.

n
NÕUAN EKSAMIT IGAS ÕPPEAINES/ 25. mai 2018 10:09
vähemalt nii jääb kommentaaridest mulje.
ainult eksam paneb õppima. seega, et laps igat ainet õpib, peab eksam olema igas õppeaines. edu teile targad kommentaatorid. edu. tahaks näha, et ta ise suudate 10+ aines eksami sooritada.
praegu on teie tipuks kommenteerimine. seda ilmselt tööajast ;)
n
No/ 25. mai 2018 12:44
Kõik see on läbi tehtud. Keskkooli lõpueksameid oli kuus. Kuu aja pärast tegin sisseastumiseksamid ülikooli, mida oli neli ja mis lõpueksamitega praktiliselt ei kattunud ( kirjand vaid). Ülikoolis sai valida ainult ühe eriala teaduskonna siseselt, mingit muud võimalust ei olnud. Karastas kõvasti ja tuli tulevikus vägagi kasuks. Ei kahetse põrmugi.
j
jumal tänatud et see nõukaaeg koos oma absurdsete eksamitega läbi sai/ 25. mai 2018 15:00
mõni igatseb seda ikka veel taga.
aga mis eksamid need olid?
piletid tulid ette. tuubi pähe. keegi ei oodanud arusaamist. nõme ju.
eksam peaks olema nii, et mingit kordamismaterjali ei tule. lähed ja räägid, mida oskad. siis on eksam. aga muidu on mõttetu.
t
to:jumald tänatu/ 25. mai 2018 19:47
Ülikooli sisseastumiserksamitel ei teadnu keegi ette ei pileteid ega teemasid. Lihtsalt materjali oli vaja teada kogu keskkooli ulatuses. Õppisin laialt öeldes loodusteadusi, kus seadused pidid peas olema. Kas on selles olnud kõvasti. Isegi praegu, kui tööl tõrge tekib, tuletan esmalt seaduse meelde ja siis mõtlen edasi. Loovalt, muide.
t
To No/ 26. mai 2018 03:14
Ja nüüd loodad kahjurõõmsalt, et teistel sama raske oleks? Ei sooviks teievioso kuus lõpueksamit teha, vot ei taha
t
tegelikult/ 26. mai 2018 13:38
oodati enamasti arusaamist ja ka mälu olemasolu. Kui Sina ainult tuupimisega pidid tegelema, siiis oli raske küll.
k
kuidas/ 26. mai 2018 13:44
võib niimoodi mõelda? Loodad, et mul oleks sama raske? Kui õppimine on raske, siis on vaja endale pärast põhikooli lõpetamist otsida kas töökoht või omandada kutseharidus. Kutseharidussüsteemis õppides oled kogu aeg loovalt ja näppupidi tulevases töös. Vajalikke kutsedi on ju palju, aga tuupimist on seal pisut vähem. Nõudmised ei ole sugugi nii väikesed, kui võiks arvata. Hulgi on masinaid, mille operaatoreid tikutulega taga otsitakse. Aga jah, nende masinate hingeelu on võibolla ka lumehelbekeste jaoks liiga pingutav selgeks saada.
6
60+/ 26. mai 2018 13:37
Mina tegin 8. klassi lõpus ilmselt 5-6 eksamit, 9. klassi lõpus ka midagi. 10. ei mäleta. 11. klassi lõpus oli vist 7 eksamit (isegi käsitöös tuli esitada 8. klassi lõpus eksmitöö, mingi linik oli vaja valmis tikkida). Ülikooli sisse astudes oli 5 eksamit. Vähemalt oli mul teadmine sellest, mida ma pean oskama, et elus läbi saada. Haritlasena, mitte koristaja või kassapidajana rügades. Mõlemad nimetatud ametid on ühiskonna püsimise seisukohast väga vajalikud, aga erilist ajupotentsiaali ei nõua. Miks osa lapsevanemaid nii häälekalt intelligentsi vastu on, mina aru küll ei saa? Loomulikult saab targaks ka ise õppides, aga neid iseõppijaid on vähe ja praegune elukorraldus nõuab pea igal pool, et Sa oma võimekust tõestad. Välja arvatud ministrid ja nende nõunikud ning riigikogulased. Siin keegi tõi näiteks, et meie arstid peavad Soomes sooritama tasemeeksami. Näide oli esitatud, kui meie kehva haridussüsteemi produkt. Tegelikult pead Sa oma pädevust tunnistustega tõendama pea igal erialal. Kas need pädevuse tõendamised on siis esimene proovikivi 25 aastase noore elus, kus ta ise peab enda teadmiste eest esimest korda vastutama. Kõik ju ei mahu riigikogusse ja tippametnikeks.
e
Eksam on eduks parim treening/ 25. mai 2018 09:59
Ükskõik, milline on tulemus, ei asenda miski eksamit, mis sunnib inimest väga suurt hulka materjali süsteemselt omandama korraga, mida ta paremaks meeldejätmiseks peab sünteesima ja looma oma loogika, mis tagab edu eksamil. Suure info seas täpselt vajaliku väljaotsimine/ parim kasutamine on ju see, mis tagab inimese edu elus - ja mille puudulikkus paistab Eesti juhu-juhtide puhul väga silma.
e
25. mai 2018 10:04
eest juhid on ju kõik eksamisüsteemist läbi käinud. ja sa väidad, et eksamid tagavad selliste inimeste eraldamise juhtide hulgast?
on ikka hea loogika sul.
r
Refi agent/ 25. mai 2018 10:22
India kasutab vana nõukogude koolsüsteemi. Põhikooli lõpus kindel eksam reaalaines. 50% USA IT valdkonna töötajatest on hindud. USA enda lõpetajad on sotsiaalvaldkonna madalapalgalised. Jaapanis on ülikoolides toetus insenerierialadel õppijatele. Laseme aga latti madalamale ning veame vajaliku tööjõu sisse!
t
tasemetöödesüsteem, mis võiks olla selline, et need ei ole selles haiges e-keskkonnas/ 25. mai 2018 09:42
see on täiesti absurdikas.
ja kuna tasemetöö paneb ka õppima. siis on hea. teeme igas aines tasemetöö. siin ju kõik väidavad, et ega muidu ei õpiks, kui ei kontrollitaks ega küsitaks. seega tuld.
v
Vastaja/ 25. mai 2018 09:41
Jah paneb. ka kõige laisem laps õpib eksamiks ja saab veidi teadmisi juurde. Mõne ei kuula tunnis ja eriti ei viitsi kodus õppid, aga eksamiks valmistub. Tingimata peavad eksamid olema. See on ka vajalik kordamiseks andekate ja hoolsate õpilaste jaoks.
a
25. mai 2018 09:43
andekas õpilane oskab niigi. minu laps ei õpi ühekski eksamiks. sest ta õpib terve aata jooksul ja ta oskab kõike. teda ei pane küll eksam õppima. eksamiks õpib ikka see, kes hinnete pärast tuubib.
t
taevake/ 26. mai 2018 13:46
me ei räägi siin üksikutest andekatest, vaid laisematest õpilastest.
k
Keps/ 25. mai 2018 09:28
Kas minister mõtleb nüüd oma laste peale vaid? Eks tase sõltub muidugi aineõpetajast, kuid tasemel õpetajaid on ju vähe. Seepärast peaks ikkagi eksam olema. See paneb pingutama neid, kus ei ole tasemel õpetajat. Samas ei ole ju probleem seda ära teha neil, kus hea kool seljataga.
m
murelik.../ 25. mai 2018 09:35
Esimene küsimus Kepsi kommentaaris on vägagi omal kohal. Kes aga vastaks?
j
jätke palun minister rahule/ 25. mai 2018 09:38
Tema väljendab erakonnas selekteerunud mõtteid. Kahjuks ei sobi sellised uitmõtted rahva arusaamadega meie tulevikust. Peale Edgari väljatõrjumist erakonnast on see muutuv erakond hakanud Udumäe kuninga kombel käituma.
j
järgmine Keskerakonna/ 25. mai 2018 09:45
edumeelne mõte, tänaseid keskerakondlikke arenguid jälgides on kohustusliku koolihariduse kaotamine.
Lapsele ei tohi sundi kehtestada, Kui laps tahab koolis käia , siis käigu. Kui laps ei taha koolipinki nühkida, siis surfaku kaubanduskeskustes, veetku aega vallatledes või seilaku tänavanurkades.
t
To 09:45/ 26. mai 2018 03:17
Hea lahendus siis. Lapsed viieselt kooli, äratus samuti kella viiest, siis 10 km karastusliku jooksu, siis 10 tundi kooli ja tagatipuks 10 tundi kooli. EKS see olegi see tarkade ja õnnelike laste valem. Laske edasi, fossiilid.
k
kool/ 25. mai 2018 09:18
Tegelikult on eksameid vaja ka selleks et eksam ei näita ainult õpilaste taset vaid ka õpetajate taset kui klassi ees on õpetaja kes oma ainet ei oska edasi anda või ei viitsi seda teha . Oskab ainet õpetada ainult andekatele ja neile kellel on śuur huvi aine vastu ja ülejäänud on hall mass. Kui kool vahetab viimases klassis matemaatika õpetaja välja kes on veel kõigele lisaks aasta õpetaja koolis olnud, siis ma väidan et see õpetaja ei saanud hakkama. Kool teadis seda sammu astudes et pool klassi kukub selle õpetajaga eksamist läbi. Ka minu poeg õppis selles klassis. Teise õpetajaga oli hea kuulda kodus kui laps tuli ja ütles tead ema ma saan täitsa sellest matemaatikast aru. Kui ma mõtlen et kui eksameid poleks ei oleks see Lõuna-Eesti kool ka õpetajat vahetanud ja need lapsed poleks seda ainet selgeks saanud - nende tulevik oleks raskem ükskõik kuhu nad edasi läheksid järgmises koolis poleks neil nii öelda põhja all.
h
25. mai 2018 09:45
hahaa. ma tean küll, et eksam näitab õpetaja taset. eriti sellises koolis, kus koorekiht kokku kooritakse. kus õpetajad väga kerge vaevaga oma palga ja tulemuse kätte saavad. kui nädal enne riigieksamit õpilane välja visatakse jne. see näitab kõvat taset. pärast tambime rusikaga vastu rinda ja ütleme, et meie oleme parimad. meie oleme esimesed. kellele seda valet vaja on?
d
dr. Mõngel/ 25. mai 2018 09:15
Läbi ajaloo on teada tõde - peksuhirm ja nälg panevad inimesi uusi asju õppima. Olgu tegu lapse, noore või täiskasvanuga. Vitsahirm koolis tuleb taastada ja asjad saavad korda.
s
25. mai 2018 09:45
sind on peksuga kasvatatud? jube. aga tulemus on ju ikka null.
t
To 09:15/ 26. mai 2018 03:18
n
naine/ 25. mai 2018 09:14
Tänapeva lastest on väga kahju, taotakse neile pähe asju, mida vaja pole, sunnitakse tuupima , arvestamata, et inimese pea pole kompuuter ja lõpuks ongi nii, et väeteenistusse lähevad peavaludega ja stressisi noored mehed ja noored neiud on pingetest nii sassis, et ei suuda suhteid luua normaalsel pinnal ja laste saades on närvilised. Milleks on vaja tuupimise jaoks eksameid. Iimese pea pole kompuuter, rõhutan, et aasta keskel õpitu peab ka aasta lõpuks peas olema. Aitab ka testides, kes tahavad edasi minna ja enne ülikooli olgu siis eksamid neile, kes sinna minna tahavad. Kahju noortest.
k
kuule, naine/ 25. mai 2018 09:31
Mis tänapäeva lastest sa räägid? Kas millalgi hallil nõukaajal või tsaariajal või eesti ajal oli teisiti? Ikka piits ja präänik. Õpid asja ära, teed kontrolltöö. Õpid hästi ära, saad viie. Ei õpi, saad kahe. Kas õpitust ka aru saad või seda millalgi loovalt kasutada oskad, pole kellegi asi. Koolitati tuupureid, mitte mõtlevaid inimesi. Praegu vähemalt tundub, et lastel lubatakse ka loovalt mõelda.
m
Mare/ 25. mai 2018 09:42
Tõesti kuule, naine! Kogu inimajaloo vältel on asju meelde jäetud,nüüd nimetame seda halvustavalt tuupimiseks. Asjad tulebki endale selgeks teha ja meelde jätta, et neid teadmisi hiljem rakendada, uudis või? Ja ei ole need tänapäeva lapsed nii õnnetukesed midagi, oskavad endale suurepäraselt lõbustusi otsida (ja siis on sassis).
r
raks/ 25. mai 2018 18:25
selles asi ongi, et tuupimine pole asjade selgeks tegemine, vaid mõttetu päheraiumine. Mäletan, kuidas vene keele tunnis tuubiti pikki luuletusi pähe sõnadest aru saamata, ajaloos sõdade ja väepealikute daatumeid jne . Arendav?
t
to:raks/ 25. mai 2018 19:50
Kui oskaksid loogiliselt ja erinevaid valdkondi ühendavalt mõelda, oleks see vägagi arendav.
m
Mare/ 25. mai 2018 21:19
Oleks võinud vene keele sõnad ära õppida, pähe õppimine on suurepärane mälu treening. Kas pole kunagi mõelnud, kuidas näitlejad oma rolle aastast aastasse meelde jätavad ja siis neid esitavad?
h
hh/ 25. mai 2018 10:18
kas sa ikka ise olede koolis käinud?
i
inimese aju/ 25. mai 2018 10:32
areneb ja kui laps õpib paljusid asju,siis aju seda ka salvestab.sa ei pea seda kogu aeg kasutama,aga kui on vaja,siis see leitakse sealt ajusopist ülesse.aga kui sinna ei ole midagi talletatud,siis ei olegi midagi otsida.ei pea ju eksamiks tuupima.kui on seda asja õpitud tunnis korralikult,siis tuleb see ka enne eksamit meelde.lastel ei ole füüsilist koormust,kodus nad midagi ei tee,koolis aga kehka tunnid viletsad,või neid ei ole üldse. siis lapsed ongi nii viletsad ja kehvakesed.
t
To 10:32/ 26. mai 2018 03:20
Kõik lapsed on jah kehvakesed ja viletsakesed. Sina see lilleke keset s*tamerd..

e
eks taset/ 25. mai 2018 09:09
näitab kindlasti ja valikute arvestamisel see ikkagi tähtis. siin soov ühtset halli massi ilmselt toota.
m
meil on nii palju erisustega lapsi/ 25. mai 2018 10:06
et leida neile ühtset eksamit on väga raske.
me peame lähtuma individuaalsusest.
ja selleks eksamid kindlasti ei sobi.
t
to:meil on nii palju erisustega lapsi / 10:06, 25. mai 2018/ 25. mai 2018 15:15
Ja nii see ``lumehelbekeste `` põlvkond muudkui kasvab...
t
To 15:15/ 26. mai 2018 03:21
Ikka parem kui virisevate vigusevate kibestunud muttise generatsioon
t
to: / 03:21,/ 26. mai 2018 08:44
Väga valesti arvad, kui kusagilt olematut kibestumist välja loed. On elukogemus, hea haridus ja materiaalne kindlustatus. Ja veendumus, et inimene peab elus ise hakkama saama, mitte käsi pikas riigilt abi paluma ja sõimama, kui seda ei anta. Aga mõnede jaoks on õppimine mõttetu, kaitseväes käimine mõttetu, töö raske jne. Mõttekad on vaid vanemad, kes ammu täiskasvanud laste kommunaalarveid maksavad ja vajadusel ka välismaised ``motivatsioonireisid`` kinni taovad. Aga mida pole ega tule, on motivatsioon. Paraku, elu on veel ees...
j
ja/ 25. mai 2018 09:08
igasugune kohustus õpetab elus midagi- - kohusetunnet,vastutust ja eksamite puhul kindlasti on see hea võimalus mälu treenida,Kunagi tuubitud luuletused on siiamaani meeles....Tahame jälle kõik lõhkuda, ainult,et mis head asemele tuleb....Õppimine on ikkagi raske töö,kui tahad midagi saavutada.Seda tuleks rõhutada nii lastele kui vanematele.
m
meie valitsusel pole vastutust/ 25. mai 2018 09:26
on ainult valida kas suure või väga suure sissetuleku vahel.
m
Mari/ 25. mai 2018 09:04
Lugupeetud minister.Eksam ei saa last õppima panna seda teeb laps ise.Eksam on just see mis näitab kooliaasta lõpus kas ja kui palju on laps teadmisi omandanud.
m
miks siis pole kooli lõpueksamiks/ 25. mai 2018 10:08
keemiat, füüsikat, ajalugu, vene keelt, bioloogiat, geograafiat, kunstiõpetust, muusikat, kehalist, inglise keelt, ühiskonnaõpetust jne.
miks ainult mate ja eesti ja valikaine?
millega põhjendad siis seda, et nendes ainetes pole eksamit vaja. neid polegi vaja õppida?
loogika puudub, kui väidad, et ainult eksam paneb õppima, siis PEAB eksam olema igas aines.
n
no/ 25. mai 2018 09:03
olgem ausad,sa võid ju eksamil 1 punkti saada aga ülikooli sul sellega asja pole.Nii et sa võid ju gümnaasiumis looderdada ja saad selle läbiki.Samas ülikoolide uksed on sulle kinni.
s
sein/ 25. mai 2018 08:46
Mida te siin kirute? Eksami saab loetuks ka 1 punktiga! Suvetööle ei jäeta enam ammu kedagi.
õ
Õpetaja/ 25. mai 2018 09:01
Põhikooli eksami saab loetuks ikka 50 protsendiga. Suvetööle jäetakse siiski ka kogu aeg ja minul eesti keele õpetajana jagub suvetöölisi nii juunisse kui augustisse. Muideks, nüüd on nimetus "täiendav õppetöö", nii et "suvetööd" tõesti tegelikult ei ole. Aga eksamite poolt olen kindlasti, sest see paneb õppima, just õppima, mitte tuupima, sest ammu juba ei küsi me eksamil pähe õpitut.
j
ja mis on suvetöö mõte?/ 25. mai 2018 15:03
kas sa naiivikene tõesti arvad, et kui õpilane ei saanud seda ainet selgeks 9 kuuga. siis saab ta selle selgeks selle paari nädalaga?
siit minu küsimus. kui isegi nõrk õpilane saab aine selgeks paari nädalaga, miks te siis 9 kuud seda õpite. miks võimekad lapsed seda 9 kuud tuubivad?
või ehk siiski ei saada seda asja selgeks?
suvetöö on äkki nagu pigem karistus?
mõtleks. vaagiks. arutaks
v
Vastuseks/ 25. mai 2018 19:52
Suvetööl ei saa muidugi kogu 9 kuu materjali selgeks. Kunagi ei jää õpilasel kogu aasta materjal vastamata. Saab ära õppida need osad, mis 9 kuuga selgeks pole saanud, s.t mille eest on saanud kahe. Kuna suvetööl pole klassis 25 õpilast, vaid ainult mõned, saab rohkem seletada ka. Nii et pole vaja ironiseerida.
m
Minu kommentaar läks modereerimisele,/ 25. mai 2018 08:40
niisiis üritan veel korra küsida: Kas pr. ministri lapsed pole võimelised õppima ja eksameid sooritama? Sellepärast taolised a.j.u.v.abad reformid? Kogu rahva hariduse arvel?!
l
lapsevanem/ 25. mai 2018 08:52
Näidake muutuvale keskerakonnale punast tuld, sest tänu sellistele arengutele , kaob eesti keel sellelt maalapilt juba paarikümne aasta pärast. Selline abitu ja mõttelage erakond ei tohi meie riiki juhtida.
k
Küsimus/ 25. mai 2018 08:35
Kas proua ministri arvukad lapsed on nii pururumalad, et neile kindlustatakse nüüd ilma eksamite ja ilma suurema õppimisvaevata koolitulevikku? Vajakajäämisi kasvatuses püütakse heastada lollide reformidega kogu rahva hariduse kvaliteedi arvel?
a
Ametnikud./ 25. mai 2018 08:28
Tehke ära!Kuid tundub,et järjekordne suur mull.

o
Oh, õudust!/ 25. mai 2018 08:03
Ei usu, et meie haridussüsteem seda lõputut reformimist enam välja kannatada suudab. Iga uus minister tuleb välja uue rumalusega. Kas ühelegi neist pole pähe tulnud kehtestada nn. ``koolirahu``, mis tähendab, et lapsed saaksid rahus õppida ja õpetajad õpetada. Oleme ikka üks visa tõug küll. Juba kõigi nende haridusministrite üleelamine vääriks preemiat. Ja mitte väikest.
n
no need / 25. mai 2018 08:53
rumalused ,millega keskerakond Ratase eestvedamisel välja tuleb, ületab juba taluvuse piiri.
i
igas aines lõpueksam siis/ 25. mai 2018 08:01
ega muud üle jää, kui igas aines teha põhikooli lõpueksam, sest see on ainus, mis lapsi õppima paneb. edu.
vähemalt rumalatest kommentaaridest jääb selline mulje. hirmus on lugeda, kuidas meie lapsed tänapäeval koolis õpivad. ainult eksamiks.
mis siis tehakse koolides aasta läbi??? annaks esimesel septembril need eksamiasjad kätte. et seda peate ette siristama ja igaüks siis tuleb, kui on selle ära tuupinud. mis me siin vahepeal ikka pingutame, kui vahepeal üldse õppimist ei toimu.
m
minu kogemus/ 25. mai 2018 09:20
on, eksam oli see mis pani mind õppima ja materjali tähelepanelikult lugema. Kusjuures esimesel katsel kukkusin läbi ja lubati uuesti eksamile tulla. Aasta oli 1978 EPA-s. Sama juhtum (kogemus) oli käesoleval aastal kui tuli teha täiendkooliuse eksam. Mõlemad eksamid loeti tehtuks.
s
Suurem osa kooli programmist / 25. mai 2018 07:47
on lastele pa.hna pähe tagumine suures koguses, mis ummistab kõik nende tajud, enda ise, omapärad jne. Ja kui lisatakse ka soon.eutraalsus on kundel teadvuse ja aju su.rm. Suurem osa koolitarkusest ei ole eluks vajalik. Ei muretseta Vaimu ja Hinge pärast(mitte kristlikus mõttes) ja see maksab maailmale varsti kätte.
j
jeh/ 25. mai 2018 10:29
sul on õigus. Et lapsi mitte piinata, piisab täielikult sellest, mida nad lasteaias õpivad. Lugemine saab selgeks, matemaatika ka nii palju kui inimesel vaja on.Kehaline kasvatus saab siisiseseisvalt õpitud, kui tekivad probleemid kehakaaluga. Võõrkeele saab igapäevasest arvutiallilt .Geograafia, ajalugu tuleb edaspidi kui maailmale reisides tiiru peale teed. Milleks siis see igapäevan ekool. Koolis võiks siiski käia päev nädalas, et olla seltskonnas, saada tuttavaid ja sõpru.
n
no/ 26. mai 2018 13:57
selle geograafiaga olen mina üsna palju nalja saanud. Kui nö haritud inimestel pole aimugi, mida nad räägivad ja rahumeeli aetakse segi riikide asukohad. Annaks jumal, et vähemalt minister teaks, kuhu ta sõitnud on ja Slovakkiat Sloveeniaga segi ei ajaks, või Armeeniasse minnes ei arvaks, et ta läks Argentiinasse.
j
juku/ 25. mai 2018 07:28
Eksam ei pane lapsi õppima, kuid %lollid% sõelutakse välja. Selleks eksam mõeldud ongi Kui oled tark võid ju üldse õppimata jätta, teed eksami ära ja saadki edasi. Õppimine pole ju iseenesest eesmärk - teadmised on.
i
25. mai 2018 07:27
ise enda käest tean ,et panevad aga küll õppisin nii et pea suitses ja pärast veel uued eksamid otsa kõrgkooli sisse astumiseks see ikka võttis päris läbi-nii võib öelda
n
25. mai 2018 07:52
nii, et õppisid kooli eksamiteks ja siis veel takkapihta ülikooli eksamiteks. ja lõpuks minu küsimus, miks sa nii meeletult õppima pidid, kui koolieksamid panevadki õppima. miks siis veel tuupima pidid? midagi nagu ei klapi selles loos.
tuleb välja, et tuupisid asjad pähe, aga aru ei saanud midagi.
me võiks jõuda sinna, et õpime eluks ja siis ka teame elus. me õpime eksamiks ja siis ka eksamil teame.
m
ma/ 26. mai 2018 13:58
tahtsin asjadest lõpuks aru saada ja sain ka. Võiks öelda, et selle eksamiralli tulemusena on küsimuste esitajatele alati vastus olemas.
h
helle / 25. mai 2018 07:21
see on ministri suust rumal jutt
s
see oleks mõistlik otsus/ 25. mai 2018 07:52
ma olen sellega 100% nõus.
d
dr. Mõngel/ 25. mai 2018 07:17
Proua sünnitusmasin Repš on minu arvates lihtsalt rumal. Isegi võib-olla väga rumal.
k
.../ 25. mai 2018 07:30
kui rumal just, aga kuue lapse kõrvalt olla minister - see on küll auasi ja võib mingi medaligi kaasa tuua, kuid mitte saada osa laste kasvamisest,olla eemal nende arengust, selle perioodi ilust. Seda kaotatud aega ei saa enam kunagi tagasi . Aga jäävad uhked mälestused sebimisest suures uhkes poliitikas. Mis saab selle kõrval olla üks ema...
n
Naine/ 25. mai 2018 08:13
Tänapäeval ei ole minister olla auasi. Neist ei saa seal kuidagi lahti. Terve elu poevad kellelegi, et ministriks saada ja siis hakkavad enda isiklikke probleeme lahendama läbi seadusemuudatuste. Õudus kuubis.
t
tsee/ 25. mai 2018 07:13
Põhikooli lõpueksamitel pole tõesti enam mõtet. Minu lapsed on õppinud märtsis olevateks sissesaamise katseteks. need on olulised. lõpueksamid on olnud nagu lihtsalt kohustus kohale minna ja need ära teha. Õppinud nad selleks enam küll pole, teinud vanast rasvast ja mõelnud, et mis on asja mõte. Milleks kahed eksamid? Neist eksamitest ei sõltu enam midagi. V-o kui just läbikukkuda, siis sõltub.
j
juku/ 25. mai 2018 07:33
Kui läbi kukud siis järelikult tarkust napib ja pead veel õppima, selleks eksam oligi mõeldud. Kui ära tegid siis ei saa öelda, et eksamit polnud vaja vaid see oli kontrolliks, kes oskab, kes mitte. Kui seda välja ei mõtle, siis ehk vaja ka eksamile minna, et teadmisi kontrollida.
n
No aga/ 25. mai 2018 23:41
Kõik ei lähe gümnaasiumi. Mis neid motiveerib pingutama, kes tahavad lihtsalt kooli lõpetada juhutöid hakata tegema?

v
Vaja/ 25. mai 2018 06:47
on hoopis ulatuslikke teste. Küsimused oleks raskusteguriga. Täpselt saaks kuni 1000 silma, mis pärast lihtsustataks 100-ni. Nt 768 testisilma oleks 76 arvestatavat.
Kui matas saab keegi 88, füüsikas 78 aga inglise keeles 37 ja vene keeles 46, siis on selge, kuhu selline õpilane kõlbab või mitte. Eraldi hinnataks laste andeaineid, seda 5 silmaga (0...4).
Eksamid ei sobi sellepärast, et seal on palju juhuslikkust. Ise olin füüsikas 3 piirimail aga pilet sattus selline, et õps pidi 5 panema. Samuti on eksamitel vähe küsimusi, mis ei ava õpilase kogu omandatut.
o
olin õ/ 25. mai 2018 05:52
Eksamiainete õpetajatel on palju suurem vastutus ja pinge võrreldes teiste ainete õpetajatega st töökoormus on erinev, aga palk on teistega võrdne. Eksami tulemuste järgi ei saa õpetajale hinnangut anda, sest igal aastal on erineva töökusega õpilased. Ka ühtlustatud eksam pole õige, sest I klassi saabujate tase on juba erinev. Eliitkooli õpilastel on lugemine, arvutamine selge, aga mõnes maakoolis õpitakse alles tähti ja numbreid. Lõpueksami teeb eliit möödaminnes viitele, aga maakool pingutades kolmele. See ei tähenda, et maakooli õpetaja on kehvem.
e
ei olegi/ 25. mai 2018 09:06
ju inimesed võrdsed. Ei õpilased ega ka õpetajad. Ja tingimused ei ole võrdsed. Ei kodudes ega koolides. Tundub jabur, et gümnaasiumisse sisseastumine/saamine otsustatakse ära enne põhikooli lõppu. Võib olla peaks eksamite ära kaotamise asemel nihutama gümnaasiumisse sisseastumisavalduste esitamise aega hilisemaks? Tundub, et enamus meie inimestest ei taju, et varsti peame me konkureerima kogu maailmaga. Elu kahjuks ei ole enamasti lill ja see, kui lill ta sinu jaoks on, sõltub suurel määral su teadmistest ja võimekusest elus läbi lüüa, tehes õigeid otsuseid. Noored enamasti elavad emotsioonide pealt ja kordavad kodus räägitud teksti/arvamusi, vähemalt 60-70 protsenti lihtsalt veavad end põhikoolist läbi ja enamus ei kujuta ettegi, mis tööd nad tulevikus teha tahaksid. Nii oli see vanasti ja usun, et nii on see ka praegu. Olgu, olen nõus sellega, et gümnaasiumi aste peaks olema rohkem diferentseeritud reaal- ja humanitaarsuunaks. Põhikooli matemaatika kursuse oskamine ilmselt kindlustab sulle vajalikud matemaatika teadmised eluks, sama kehtib füüsika ja keemia kohta. Seevastu keeletundide vähendamine ei tuleks minu arvates kõne alla. Palju kurdetakse selle üle, et programm on raske. Elu ongi raske. Kerge elu saab olla suure raha pärijatel.
Küll tehakse meil nii gümnaasiumi kui ka põhikooli osas igasuguseid sobivuse teste tulevase ameti valikuks ja hulgi. Algklasside lastele ei tohi panna hindeid, sest see traumeerib neid, aga sobivuse testides antakse sulle punkte vastavalt vastustele. Ma olen näinud teste, milles kõik oskused on hinnatud 80 ja rohkema punktiga. Inimene sobib kõike tegema. Samas võib ju olla ka vastupidi. Mida siis see laps peab endast arvama? Ise neid teste netis tehes olen kogenud, et vahel ei saa kaks korda sama testigi täites samasugust vastust. Üks kord mõtlen rohkem ühe, teinekord teise asja peale. Kuidas suudab koolis käiv laps oma võimete kohta üldse adekvaatset teavet anda? Palju on metoodikaid, mis paberi peal töötavad, aga tegelikus elus mitte. Kõige hullem variant on see, kui neid metoodikaid hakatakse ellu rakendama, ilma et nende toimivust oleks pikemaajaliselt kontrollitud. Minu arusaamist mööda võiks kooli programmis olla tund, milles tutvustatakse meil olevaid töökohti ja seal töötavad inimesed räägiksid, mida nad peavad tegema ja mida teadma selleks, et antud kohal töötamine oleks viljakas. Võiks olla tund, kus ülikoolid tutvustavad oma õppekavasid ja kirjeldavad õppeprotsessi, sinna kõrvale räägib keegi vastava hariduse omandanud inimene oma töökogemusest ja sellest, mis talle tema töös meeldib ja millised on probleemid, mida tuleb lahendada. Kõrval peaks olema graafik, näitamaks kui paljud on nt vabariigi tekkimisest alates selle õppekava lõpetanud ja kui paljud õpitud erialal töötavad. Kes antud eriala lõpetanutest on mingil teisel töökohal ja miks ta erialast tööd ei tee? Kui palju on lõpetanute seas naisi?
Tundub, et hariduse korraldamise üle ei ole pädevad otsustama need, kes ei ole ise koolis või ülikoolis töötanud. Nemad näevad kõike väljapoolt, tunnevad igasuguseid teooriad, sõidavad maailma mööda ringi ja külastavad erinevaid koole. See, mis tegelikult toimub hariduse valdkonnas meil, on justkui katsepõld - proovime, mis saab, kui teeme nii nagu Soomes või Inglismaal. Aga tingimused riikides ei ole ka sarnased. See, mis ühes riigis toimib, ei tarvitse teises riigis üldse töötada. Mingit uut teooriat katsetada võiks ühes põhikoolis või gümnaasiumis ja vaadata, mis sellest välja tuleb.
t
Tõlpa / 25. mai 2018 05:28
Panevad, muidu on elu liiga roosiline.
p
Pea pole prugikast!/ 25. mai 2018 01:16
Mina pole kunagi eksameid armastanud. Pooldan seda varianti, et iga n'dal on ]pitust suuremat sorti kontrolltoo.
j
juga/ 25. mai 2018 00:53
Tuleb välja, et Reps oskab lapsi teha küll, aga kas neid ka kasvatada? Pean kasvatamise all silmas just seda hariduslikku poolt ja silmaringi. Kusjuures täiesti nõus, et praktilises elus ei lähe 90% õpetatavast matast vaja, aga kui kalkulaator ei toimi, siis liita-lahutada-korrutada -jagada peaks ikka selle abita ka oskama.
v
vsvsd/ 25. mai 2018 00:46
Kui rumalad inimesed Eesti riiki juhivad, siis ei saa ju midagi head tulla. Kui haridusminister on rumal, siis seda hullem
m
Mutt/ 25. mai 2018 01:12
a
Aga/ 25. mai 2018 00:03
Ja need viimased loodrid, kes gümnaasiumisse ei lähe, koolis käia ei taha, miski ei huvita. Osad neist lähevad kutsekatesse osad jäävad niisama vedelema. Mis neid siis õppima motiveerib?
õ
25. mai 2018 07:55
õppima peaks motiveerima see, et mul on siht ja suund, kuhu ma tahan jõuda. mitte, et mul on see f... eksam ka veel vaja ära teha. ok. ma lähen ja vaatan, mis seal eksamil saab. kukkusin läbi. aga järeleksami teeb ju kool ehk aineõpetaja. jaaa. ma tean ma tean. ta tuubib mulle kolme konsutlatsiooni päeva jooksul eksami asjad pähe. ma olen järeleksamil papagoi rollis. siristan tuubitu kolmele ette. saan oma kohustusliku põhihariduse kätte. elu ilus. mis siis, et see lõpueksam mida mina tegin, oli tegelikult võib olla kuuenda klassi tasemele jõukohane. aga see ei huvita kedagi.
see lõpueksamite süsteem on ennast ammendanud. pidev teadmiste kontroll ja pidev õppimine on see, mis tulemust annab. mitte ühekordne tuupimine.
m
Mati/ 24. mai 2018 23:19
Reps on täiesti ebapädev. Gümnaasiumi sisseastumiskatsete tulemused tähendavad AINULT seda, et teatud noored on VASTUVÕETAVAD. Kui nad dokumentide endi sisseandmisel ei esita eelmise kooliastme lõputunnistust, nad ei pääse õppima ja sisse saab pingereas järgmine.

o
Oi-oi/ 24. mai 2018 23:04
Eksamid panevad inimesi õppima küll ja kuidas veel. Kuulake ometi, mida räägivad kogenud õpetajad!
e
25. mai 2018 07:56
ei pane õppima. panevad tuupima. panevad kolmeks päevaks tuupima asju, mis võiks 9 kuuga selged olla. pärast eksamit, küsi midagi, nad ei oska vastata. sest nad ei vaja seda.
ja siit minu küsimus, mis mõte sellel on?
n
25. mai 2018 23:46
No mis tuupimisest te kogu aeg räägite? Kuidas matemaatika ja eesti keele eksamil tuimast tuupimisest kasu on?
i
Inimese ajule on vaja mõõdukat koormust kogu aeg. See on fakt./ 24. mai 2018 22:51
Kui on õppeaastal õppimisega tegeletud, siis pole mingi probleem teha eksameid igal ajal.
Kui enamuse eksamitulemused on kehvad, siis see toob välja alla arvestuse pedagoogid. Nii lihtne see ongi..♪♫♪♫♫♪
t
tegelikult/ 24. mai 2018 23:20
"Kui enamuse eksamitulemused on kehvad, siis see toob välja alla arvestuse pedagoogid. Nii lihtne see ongi..♪♫♪♫♫♪"
Oma kooliajast küll ei mäleta, et viletsad eksamitulemused pedagoogide pärast oleks olnud. Ludride punt sai lihtsalt selle, mis ise oli välja teeninud. Ka hilisem kogemus on selline, kus kool eksamitulemuste pingereas ühel aastal langes teise saja lõppu. Pedagoogid olid samad, aga materjal kehvavõitu, käisid aga juhtkonnale kaebamas, miks nii palju õppida antakse.
t
tegelikult kinnitab erand reegilt st inimeste puhul on alati näide tuua/ 24. mai 2018 23:28
Maailama parimates koolides ei tehta allahindlusi. Meil tehakse. Rikaste ludrid pannakse ka õppima ja õpetatakse tantsima...♪♫♪♫♫♪
k
kaasajal peaks hoopis teised motiveerimise vahendid olema/ 24. mai 2018 22:15
on lapsi, kes õpivad sellepärast, et siis vanemad teevad kingitusi. on neid, kes õpivad sellepärast, et häid hindeid saada. nagu selgub on neid, kes õpivad sellepärast, et eksam tuleb.
aga miks me õpime?
me peaks õppima sellepärast, et me tahame teada saada.
ja nüüd väljakutse. mida me peaksime tegema, et lapsed tahaks õppida.
kuidas panna lapsed õppima ka siis, kui me neid ei kontrolli ega hinda.
see on põhiküsimus. teadmiste kontroll ei ole oluline.
paljud teist ikka mäletavad koolis õpitut?
ja kui ei mäleta, siis miks seda eksamiks tuupima pidi?
p
põhikooli/ 24. mai 2018 23:36
mäletan ikka päris hästi. Olen 60+ ja põhikooli matemaatika eksamit tegin paar aastat tagasi niisama huvi pärast. Küsisin endale ülesanded, lihtsalt sellepärast, et tahtsin teada, kui raske see matemaatika siis ikkagi on. Kõik halavad ju. Kaks tundi läks ja lahendasin ära kõik, ka lisaülesanded. Ei midagi keerulist. Lihtsalt loogika. Keska matemaatikat küll nii hästi ei mäleta., et julgeks eksamile minna.
s
25. mai 2018 07:59
see põhikooli lõpueksam on juba ammu devalveerunud eksam. me kõik teame seda. selle teeks probleemideta ära ka kuuenda klassi õpilane. tean, mida räägin. seal ei ole põhikooli lõpuga mingit pistmist. see on eksam mille nimeks on "annaks jumal, et nad selle kolme kokku saaks". kogu lugu. viieline naerab selle eksami üle. talle ei ole see väljakutse. kahelisele tehakse see eksam.
see, mis meil toimub on läbi lohiistamine. kogu lug.
l
laps peaks õppima sellepärast, et talle see meeldib/ 24. mai 2018 22:11
mitte sellepärast, et eksam tuleb. eksam on liigne pinge. milleks seda.
õppimist ja õpetamist tuleb muuta, eksam ei ole ainus viis, kuidas teada saada, mida lapsed omandanud on.
E
.../ 24. mai 2018 23:58
Eriti naiivne. Kõik ained ei saa olla hobid. Põhiharidus on kohustuslik, seega peavad matemaatikat õppima ka need keda see lihtsalt ei huvita.
Muide on ka õpilasi, keda ei huvita mitte miski. Ei kunst, muusika ega kehaline.
m
25. mai 2018 07:59
ma ei ole sellist last näinud, kellele mitte üks aine ei meeldi. ma olen koolis vähe töötanud, tõesti ainult 30 aastat. selle ajaga ei ole minu teele sellist last jäänud.
e
Eks ta ole./ 25. mai 2018 09:56
OK, kuid kuidas kujutad ette praeguste laste tulevast elu: konkursid töökohale kandideerimisel, mehe-naise valik, erinevad tulevad konkursid, võistlused, ülikooli sisseastumine, jne, jne
Elu ongi kuni lõpuni üks pingutamine ja enese tõestamine.
Või väidad et elu on ainult riläks ja tsill?
e
ei tea/ 24. mai 2018 21:38
Meie ajal küll panid. Mind on pannud edasi õppima uudishimu, lihtsalt põnev on. Koolis olin keskmiselt laisk ja kui poleks sunnitud, ei oleks ka ilmselt õppinud. Kardan, et ei oleks tekkinud ka uudishimu, sest teadmiste ring oleks jäänud liiga kõhnaks. Poleks arugi saanud, kui loll ma olen.
p
Poleks uskunud/ 24. mai 2018 22:17
et keskerakond sellist jama hakkab kokku keetma. Sellest pundist tuleks küll kiiresti vabaneda, sest kui see seltskond ka järgmisel aastal võimule ligi pääseb, siis tekitavad nad eestluse säilumisele parandamatuid haavu.
k
Kes on kes/ 25. mai 2018 10:01
Kuidas inimesed ikkagi varem pole aru saanud,
kes on kes?
Kes on prusslemite kummardajad?
k
Kes on kes/ 25. mai 2018 10:03
Mõned isikud saavad/tahavad tutuste kaudu oma järeltulijaid
headele kohtadele sokutada, need ei pooldagi eksameid.
Justkui teadmisi polekski vaja, kui tutvusi on!?
õ
õps/ 24. mai 2018 21:31
Vastan pealkirjas esitatud küsimusele. Eksam paneb suure enamuse õpilastest õppima. Eksam motiveerib. Kõige kergem ongi õpetada 9. klasse. Tohutuks motivaatoriks on ka varakevadel toimuvad sisseastumiskatsed. Igal aastal selgitan õpilastele, et koolikatsete eest hindeid ei panda, need on pingerea koostamiseks. Lõpueksamid on aga vajalikud kooli lõpetamiseks. 10. klassi vastuvõtmisel lähevad arvesse mõlemad ning käitumine samuti.
m
Muidugi panevad põhikooli eksamid õppima/ 24. mai 2018 21:47
Ilma nendeta ludritakse aasta läbi- milleks õppida kui eksameid ei tule. Ja kes neist kasvab? Ludrid.
õ
õpitakse siis matet ja eestit/ 24. mai 2018 22:10
ja teisi aineid ei õpita. sest neis pole eksameid. teeme siis igas aines eksamid, iga aasta lõpus, siis lapsed õpivad. hea loogika.
k
25. mai 2018 00:00
Kolmas eksam on muide veel
j
Juulius / 25. mai 2018 07:09
Artiklis oli kirjas, et meie põhikoolides on üha rohkem ja rohkem lapsi, kes ôpivad lihtsustatud koolikava järgi ning eksamitest on vabastatud. Lisaks veel väikeklass s.o. kuni 4 ôpilast, või ûks_ühele õpe.
Eksam näitab omandatud elementaarseid teadmisi. Minu arvates on lõpueksamid põhikooli lõppedes kûll vajalikud. Huvitav, kui see läbi läheb, kas järgmisena võtab pr.Reps ette gûmnaasiumi eksamite ärakaotamise? Kas varsti on plaanis reformida kooli Rootsi õppekavade jãrgi?
õ
Õpetaja/ 25. mai 2018 08:11
Gümnaasiumi eksamid on peaaegu juba kaotatud. 1 punkt 100st eksami sooritamiseks on juba suure tagasilöögi andnud. Terve hulk noori istub gümnaasiumis, sest seal on mõnus tšillida - küll nad ära "lõpetatakse". Ja nüüd siis jõuti põhihariduseni....
e
eestlane/ 25. mai 2018 08:16
Kuidas sellest lihtsustatud kavast aru tuleb saada, lollid või nii....?
p
PPV/ 25. mai 2018 07:11
Miks on vaja mingeid sisseastumis katseid ja eksameid eraldi, need võiks ju ühildada.
Minul õnnestus lõpueksamitega mitme aine koondhinnet parandada(sel aal oli eksameid rohkem), tänu sellele paranes ka väljavaade uude kooli sisse saamiseks(hinnati hindeid ja siisseastumiskatsete tulemust).
Hiljem ülikooli astudes, oli see tore üllatus, et pandi kohe alguses füüsika tasemetööd tegema, need kes alla 50% said hakkasid gümnaasiumi füüsikat õppima, teised said ülikooli kursuse(ja meid kõiki oli vastu võetud samadel alustel, lihtsalt sooviti, et kursuse tase oleks võrdsem).
t
24. mai 2018 21:27
Sisu ei vastanud kommenteerimise reeglitele
s
sa oled ikka väga rumal inimene/ 24. mai 2018 21:33
põhikooli õpetajd tegelevad endiselt õpetamisega. sest õpilased tahavad minna gümnaasiumi. sinu loogika järgi õpetatakse koolis praegu ainutl matet ja eestist ja siis veel ühte ainet. teistes eksameid ju pole. haige võrdlus.
kas sa pole ka oma elus ühtegi eksamit teinud????
h
Huvitatu/ 25. mai 2018 06:14
Kellega/ millega nad siis tegelevad?

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee