Kommentaar

Kajar Kase | Eesti vajab veel mõnda ahistamisskandaali (19)

Kajar Kase, "Ringvaate" vastutav toimetaja, 23. mai 2018 18:27
Foto: Jörgen Norkroos
Kirjutasin novembris oma esimeses kolumnis, et Eesti vajab tõelist ahistamisskandaali. Seega on mul “Pealtnägija” kolleegide üle hea meel, sest kaks nädalat tagasi Igor Mangi ümber plahvatanu on peaaegu see, mida ootasin. Kuigi mitte päris. Olen välismaa ahistamisjuhtumitel silma peal hoidnud ning toon seega välja suuremad sarnasused ja erinevused.

Esiteks on hea see, et “Pealtnägija” käsitlus on ajakirjanduslikult tugev. Kaks ahistamisjuhtumit ja kaks katset, mille helisalvestistest ei jää mingit kahtlust, et Mangil on oma metoodika, mis annab alati sama tulemuse. Naine, kes soovib temalt astroloogilist teenust saada, lõpetab sellega, et astroloogihärra kabistab teda pimedas lukustatud uksega toas tšakrate avamise pähe.

Mang pole vahva mees

Tugev oli ka Mangiga tehtud intervjuu, mis on ainus kord, kui astroloog sel teemal sõna võttis. Mihkel Kärmas luges toimetuse käsutuses oleva tõestusmaterjali talle ette ja tema eitas kõike. Viga! Ennustan, et järgmine kommentaar, mille Mang annab mõne juristi nähtamatul toel, on hoopis teistsugune.

Nagu teisedki ahistamissüüdistuse saanud mehed, kinnitas ta, et jah, tal on olnud klientidega varemgi seksuaalsuhteid, aga need on olnud kokkuleppelised. Osa naisi olevat aga tšakrate avamist valesti tõlgendanud. Praegu ütles ta seevastu, et midagi sellist pole juhtunud.

Eriti suur sarnasus välismaiste juhtumitega on ahistamissüüdistuste laviin, mis vallandus pärast “Pealtnägija” saadet. 48 tunniga oli oma looga välja tulnud 50 naist, nii mõnigi neist oma näo ja nimega. Paljudega juhtunu (peale meedias avaldatu saab selle kohta lugeda näiteks “Pealtnägija” Facebooki lehelt) on midagi sellist, et ma üldse ei imesta, et see tuleb ohvritele ka aastakümnete pärast meelde ja põhjustab meelehärmi. Ühesõnaga, kui asja vähegi süveneda, pole mingit kahtlust, et Mang pole üldse vahva mees.

Muidugi oli seegi etteennustatav, et esile kerkivad arvamusliidrid, kes asuvad ohvreid süüdistama ja nõudlikult küsima, kus nad oma jutuga kõik need aastad olid. Ja imestama, miks Eesti ajakirjandus kampaania korras süüdistuste kokkuklopsimisega tegeleb.

See on kahjuks ahistamisteema ebameeldiv varjukülg, mis ei tee oma kogemusest rääkijate elu muidugi lihtsamaks. Aga õnneks on Mangi puhul kõik niigi selge ja tõestusmaterjalgi konkreetne. Seega on mul raske ette kujutada inimest, kes on sellega avatud meelega tutvunud ja usub endiselt, et kõik on vandenõu ja tegelikult pole midagi juhtunud.

Võrreldes välismaa juhtumitega on Mangi puhul siiski üks suur ja Eestile iseloomulik erinevus. USA suurtes skandaalides on ahistajad üldiselt vanemad mehed, kes kasutavad alluvate suhtes oma võimupositsiooni, või noorte naiste suhtes, kelle karjääri nad saavad suunata, näiteks filmidesse näitlejaid valiv produtsent Harvey Weinstein või tippajakirjanik Charlie Rose.

Uus skandaal

Mangi puhul puudus ahistatavatega otsene ülemuse-alluva suhe. Muidugi võib ju öelda, et Eestis on astroloogil inimeste tuleviku üle sama suurt mõju kui välismaa ülemusel. Aga tegelikult on kurb asjaolu ikkagi see, et meil lasid naised ennast käperdada ja maksid selle eest veel rahagi.

Sellest vaatenurgast jään ma endiselt oma seisukoha juurde, et meil oleks veel mõnda ahistamisskandaali vaja. Nagu ma novembris kirjutasin, tahaksin, et oma käitumise hindaksid ümber purjus meesülemused, kes käperdavad tööpidudel alluvaid. Samuti need, kes lakkamatult noortele naiskolleegidele nilbeid ettepanekuid teevad või kasutavad juhust neid intiimsetest kehaosadest katsuda. 

Kärmase sõnul sai Mangi juhtum alguse naisest, kes oli nõus oma lugu rääkima. Ma loodan endiselt, et selliseid julgeid naisi (ja mehigi) on veel ja me saame nendega tehtud sigadustest veel teada.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee