Eesti uudised

Riigikontroll: Kaitseliitu kimbutab tegevväelaste nappus (6)

Toimetas Triinu Laan, 23. mai 2018, 13:11
 TEET MALSROOS
Täna avaldatud riigikontrolli auditist selgub, et Kaitseliidus on tegveväelaste nappus. Teiseks tõsiseks probleemiks on mittesõjaliste ülesannete täitmise eesmärkide üldsõnalisus. Riigikontroll pole rahul ka Kaitseliidu personaliteabega. 

Alates 2013. aastast elluviidav riigikaitse arengukava on pannud Kaitseliidule konkreetsed ülesanded nii sõjalisse riigikaitsesse kui ka siseturvalisusse panustamisel. Eesti kaitsmiseks ettevalmistatava sõjaväe isikkoosseisust ¼ valmistab ette Kaitseliit. Lisaks sellele õpetab Kaitseliit välja mittesõjalised üksused, mis toetavad kaitseväe üksuste formeerimist, valvavad riigikaitseobjekte ja toetavad kriisiolukorras politseid korra tagamisel ja ka piirivalvet. Kaitseliidule on 2018. aastal eraldatud riigieelarvest 33,5 miljonit eurot. Sellele lisandub varustus, mille kaitsevägi annab sõjaajaüksuste ettevalmistamiseks.

Samal teemal

Riigikontrolli audit näitas, et maakaitse sõjaajaüksuste ettevalmistamine on olnud Kaitseliidus prioriteet ja nende ettevalmistatavate sõjalise maakaitse ja erioperatsioonide väejuhatuse sõjaajaüksuste mehitatus ja varustatus ning üldine lahinguvalmidus on paranenud iga aastaga ning väljaõpe toimub suures osas planeeritud graafikus.

Probleemiks on tegevväelaste nappus, mis Kaitseliidus mõjutab otseselt nii rahuaja tegevust (sh sõjaliste ja mittesõjaliste üksuste väljaõpetamist) kui ka sõjaajaüksustes tegevväelaste ametikohtade täitmist. Puuduolevate tegevväelaste ülesandeid täidavad Kaitseliidus töölepingulised töötajad ning osaliselt ka vabatahtlikud, kuid see ei ole jätkusuutlik olukord ning lahendus tuleb leida siin koos kaitseväega. Riigikontrolli arvates tuleks ka hinnata, kas teatud ametikohtadel töötamise eelduseks pole seatud liiga suuri sõjalise väljaõppe nõudmisi.

Eesmärgid on formuleeritud üldsõnaliselt

Oluliseks probleemiks peab riigikontroll seda, et riigikaitse arengukavas on Kaitseliidu sõjalisi ja sisekaitsetegevusi toetavate mittesõjaliste üksuste eesmärgid formuleeritud üldsõnaliselt. 

Ei valitsus ega ka kaitseministeerium (koostöös siseministeeriumiga) ei ole Kaitseliidu mittesõjaliste ülesannete täitmiseks seadnud mõõdetavaid eesmärke ega ajakava. Nii on mittesõjaliste ülesannete täitmiseks valmisoleku loomist aastatel 2013–2017 Kaitseliit suures osas ise sisustanud. Malevati on aga mittesõjalistest ülesannetest erinev arusaam, mistõttu ei ole ka nende ülesannete ega inimeste rakendamine kõikjal ühtemoodi ja samades plaanides kirjas. Kuna mõõdetavaid eesmärke püstitatud ei ole, puudub võimalus ka Kaitseliidu mittesõjaliste üksuste ettevalmistamise taset hinnata.

Probleemkoht on ka see, et kaitseministeeriumi valitsemisala andmekogud ja Kaitseliidu vabatahtlike arvestuse andmekogu ei taga Kaitseliidu juhtimiseks adekvaatse personalialase teabe olemasolu. Auditi käigus selgus, et Kaitseliidu tegevliikmete kohta ei ole võimalik keskselt saada usaldusväärset infot nõuetele, sealhulgas tervisenõuetele vastavuse, kehtivate mobilisatsioonipiirangute, väljaõppetaseme, väljaõppes osalemise aktiivsuse jms kohta.

Probleemi peamiseks põhjuseks on olemasolevate andmekogude puudulik funktsionaalsus (sh andmekogude ristkasutuse puudumine) ja kehv andmekvaliteet. Praegu on olnud Kaitseliidul väga tülikas teha kindlaks, kas tegevliikmete nimekirjas on näiteks surnud isikuid, kehtiva kriminaalkaristusega isikuid, kas on täidetud tegevliikme Eesti kodakondsuse nõue jms. Adekvaatse teabe puudumise tõttu ei ole võimalik mõistliku ajakuluga tagada liikmeskonnaga seotud otsuste sisulist õigsust ajas, mis võib operatiivolukorras üksuste rakendamisel segadust tekitada. Näiteks pole praeguste infosüsteemide abil võimalik saada täielikku ülevaadet tegevliikmete töötamisest mobilisatsioonipiiranguga ametikohtadel, mistõttu ei ole isikule mitmekordsete riigikaitseliste kohustuste panemine välistatud. Samuti puudub ülevaade liikmete samaaegsest tegutsemisest muus vabatahtlikkuse alusel tegutsevas siseturvalisuse organisatsioonis (abipolitseinik, vabatahtlik päästja ja -merepäästja). Praktikas tähendab see seda, et üks või teine inimene, kellega on mingis olukorras arvestatud, ei pruugi olla tegelikkuses saadaval, sest ta täidab muid ülesandeid teises vabatahtlikus organisatsioonis.

Positiivne on see, et Kaitseliidu personaliarvestuse süsteemi uuendamine on juba käimas ja see peaks tulevikus parandama Kaitseliidu juhtimiseks vajaliku personaliteabe olemasolu ja kasutatavust. Uus personali infosüsteem peaks aitama ka tuvastada tegelikult riigikaitsesse panustavate aktiivsete kaitseliitlaste hulka, passiivsete suhtes leida paremad võimalused nende aktiveerimiseks või väljaarvamiseks ning toetama uute liikmete värbamist.

Auditis hinnati ka seda, kas Kaitseliit kasutab talle riigi poolt eraldatud raha sihipäraselt ja seaduslikult. Riigikontrolli hinnangul tagab Kaitseliidus loodud finantskontrollisüsteem Kaitseliidule eraldatud riigieelarvelise toetuse sihipärase kasutamise ja majandustehingute seaduslikkuse.

Auditis ei käsitletud Kaitseliidu nais- ja noorteorganisatsioonide, küberkaitseüksuse ning Kaitseliidu kooli tegevust.

6 KOMMENTAARI

n
nii ja naa 23. mai 2018, 14:24
parem vähem, kui mittekvaliteetne...
m
must nimekiri 23. mai 2018, 14:17
On vale omada kaitseliitlaste detailseid nimekirju ja andmeid, sest sama detailselt saab okupatsioonivägi neid, nende pereliikmeid, sugulasi ja tuttav...
(loe edasi)
Loe kõiki (6)

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee