Kommentaar

Toomas Alatalu | Eesti on kriisis nagu teisedki (10)

Toomas Alatalu, vaatleja, 21. mai 2018, 18:01
 
Säärased sõnumid nagu Eesti 200 areenile tulek, 1700 reservväelase mitteminek õppustele, kolme ettevõtjate koondise keeldumine koostööst siseministeeriumiga, suurettevõtjate riigireformi kava ja Emajõe kett on kriiside (revolutsioonide) teoorias kaetavad ka mõistetega ülemkihtide ja alamkihtide kriis.

Suurettevõtjate endi pandud ajaline piir riigireformile – üks aasta – tuletab kangesti meelde Euroopa Liidu eesistumisest toibunud peaministri Jüri Ratase jaanuarikuist lubadust koalitsiooni koospüsimise kohta märtsis 2019 toimuvate riigikogu valimisteni. Eriti seda saatnud jahmatavat kinnitust– riigivalitsemises tuleb selle ajani paus ehk mingeid kardinaalseid uuendusi ei tehta. 

Võimupirukas ainult omadele

Läks aga nii, et paar kuud hiljem vahetasid teised koalitsioonipartnerid ikkagi oma ministreid. Seda enam kui huvitavalt – uus naine ja uus mees tulid mitte erakondade ridadest, vaid riigiaparaadist ja erasektorist (suhtekorraldusäri omanik). Ehk siis anti veel kord märku ametnikkonna kaalust Eesti poliitika tegemisel ja sellest, et parteide asemel toimetavad meil ammu liidriks tõusnu sugulased ja lähikondlased (mida kinnitasid Reformierakonna ja Vabaerakonna nn kongressid). Kuna valitsus andis ministrite valikuga selge signaali poliitika vähendamisest oma tegevuses, oli loogiline nii Eesti 200  kui ka suurettevõtjate väljatulek.

Neist esimene oli oma aega oodanud oktoobrist saati, et enne riigikogu valimisi tulla välja n-ö Macroni vaimus (mida kinnitas ka Prantsuse presidendi tegevust ülistava artikliavaldamine Postimehes 3. mail).

Eesti 200 algatajate hulgas on küll ka Brüsseli leival olnud isikuid ja pole saladus, et sealt on soovitatud Macroni tegemist teistelegi riikidele, ent Eestile pakutud toode mõjub üsna lahjalt. Küll aga võtsid uutest tulijatest tuld endised elik ettevõtjad, kes on aastaid Eesti erakondi finantseerinud ja pidasid nüüd vajalikuks meelde tuletada nii endid kui ka parteide tegematajätmisi.

Kui Eesti 200 kutsub üles mõtlema sajandi peale ette, siis ettevõtjate ambitsioon piirdub kõigest aastaga. Ärimeeste tekstist pole aga raske välja lugeda, et kõlavate eesmärkide varjus üritavad järjekordselt oma vigu parandada need, kes omal ajal monopoliseerisid Eesti põhiseaduse kirjutamise, mille kentsakused pole meil juba kuus korda lubanud korralikult presidenti valida.

Avalikkust peaks mõlema ettepanekute pakettide ja neid saatvate kommentaaride juures kõige enam häirima teatud seltskonna soov riigikogu vähendada või ümber teha. Kummaline iha, sest tegu on siiski ainsa rahva valitud esindusorganiga ja selle ükskõik missugune kärpimine viib ju meid demokraatiast eemale, mitte sellele lähemale. Samas – ei mingit rahva omaalgatuse lubamist, ametiisikute valitavuse suurendamist jne.

Eesti 200 ja ettevõtjate auks tuleb samas öelda, et nad siiski – erinevalt valitsusest – arvestavad tõsiasjaga, et Eesti on sees mis sees kogu Euroopa Liitu haaranud süsteemses kriisis, milles 2015. aastal tõusis esiplaanile poliitiline ja juhtimiskriis tulenevalt ränkadest vigadest mujal toimuva hindamises ja korruptsiooni ohjamises.

Valimistulemused  Saksamaal, Austrias, Hispaanias (Kataloonia piirkonna valimised) ja Itaalias on üksteise järel kinnitanud valijate seljapööramist võimuparteide senisele jutule. Ida-Euroopas lõi sama tendents – toetame pigem uusi erakondi ja tugeva käega poliitikuid – läbi Tšehhi vabariigis.

Võimu peataolek

Seda, et oleme samasuguses poliitilises kriisis nagu muu Euroopa, tuletasid kenasti meelde mullu oktoobris toimunud kohalike võimuorganite valimised. Tasub mäletada, et olime parasjagu ELi eesistujad, Eesti eduloost räägiti hommikust õhtuni ning sellele vaatamata tuli valima ja võimu kehtestatud omavalitsuste uusi piire heaks kiitma kõigest 53% ehk 5% vähem kodanikke kui eelmisel korral.

Olime maailma/Euroopa tähelepanu keskmes ja käitusime võimu suhtes nii, nagu õigeks pidasime. Uute volikogude koosseis aga näitas, et teiseks jõuks riigis on hoopiski valimisliidud ehk siis öeldi suur „ei“ traditsioonilisele establishment'ile (1. Keskerakond – 159 000 häält ehk 27,3%, 2. valimisliidud – 156 000 häält ehk 26,8%, 3. Reformierakond – 114 000 häält ehk 19,5%).

Veelgi võimsam võimu umbusaldamise näide oli 24. veebruaril toimunud protestisõit Lätti. Tasub mäletada, et veel detsembri keskel kõlas üleskutse sõita oma riigi 100. sünnipäeval Lätti, millele järgnesid rahulikult kulgenud sõiduettevalmistused.

Võim ärkas alles 24. tunnil – kurb näide tema tasemest alamate võimekuse hindamisel! Sel hetkel  ei päästnud kavandatu toimumist isegi jultunud rõhumine patriotismile. Ei saanudki päästa, sest klassikalised alamkihtide kriisi tunnused – alamkihid ei soovi jätkata endist viisi – olid ju ilmnenud juba kohalikel valimistel. Samuti Tartu ja seitsme muu volikogu 7. märtsi otsuses mitte toetada valitsuse kava tselluloositehase ehitamiseks Emajõe äärde, mida laupäeval toetati võimsa meeleavaldusega ülikoolilinnas.

Eesti ühiskond on väike ja põhimõtteliselt on võimalik kriisi õigel ajal avastada, et teda seejärel ohjata ja rahuliku kulgemise sängi suunata. Paraku sõltub kõik otsustajate tasemest ja võimulolijate ainsaks vahendiks paistab olevat rahva totaalne ajuloputus avaliku arvamuse küsitlustega. See läks valimisaega arvestades lahti silmatorkavalt vara.

Kuna osalevad kaks konkureerivat firmat, siis on ees kord Keskerakond, kord Reformierakond. Ehkki firmad kasutavad eri metoodikaid, tasub teada, et kumbki ei küsi midagi valimisliitude kohta! Ehk siis teeme näo, et ei oktoobris ega 24. veebruaril ega „Siilil“ mitteosalemisega ei ilmnenud midagi?

Lootkem vähemalt seda, et valimised septembris Rootsis ja oktoobris Lätis (pluss kaks Saksamaa Landtag'i) toovad Eesti poliitikutele ja meediale uuesti pinna jalge alla ja realistliku jutu suhu.

10 KOMMENTAARI

ä
ätt. 22. mai 2018, 19:20
Eksid Alatalu-pidevalt käivad koos mingid seltskonnad kes taovad vastu rindu "Niisugust Eestit me tahtsimegi",vaat kui targalt me tegime.Alatalu võiksid Kuku raadio saateid kuulata saad ka teada kui targalt kõik siiani on olnud !
k
konsa 22. mai 2018, 12:57
Toomas Alatalu | Eesti on kriisis nagu teisedki
.-.-.-.-.-.-
meil veel üks inimgrupp, keda nagu poleks olemas, kuid kes on suuresti tekitan...
(loe edasi)
Loe kõiki (10)

Põnevat ja kasulikku

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee