Galeriid

GALERII | MUUSEUMIÖÖ 2018: akrobaatidest ja lastediskost surnu pealuuni (4)

Aigi Viira, 20. mai 2018, 12:47
Foto: Aldo Luud
„Üks mees kukkus praegu mu ilu nähes selili,“ naerab Tartu mänguasjamuuseumi arendusjuht Marge Pärnits kesk muuseumiöö möllu, tundlatega peavõru juustel. „Ta oli küll vaid aastane, aga see ei pisenda juhtunu tähtsust.“ Tee Teatri Kodusse, kus mänguasjamuuseum teatrinukke näitas ja diskotas, oli rahvast terve õhtu jooksul pilgeni täis.

„Meil õhtul tuli veel mitu üheaastast, tantsisid nii toredalt, õõtsutades puusi,“ ütleb Pärnits pühapäeva hommikul, et lapsed võtsid tantsimist väga iseenesestmõistetavalt. „Meie mõte peoga oligi see, et näidata lastele, et tantsimine on tore ja loomulik. Ja nad lõid hea meelega kaasa. Just tillukesed eriti.“ Muuseumiööl tuhises läbi mänguasjamuuseumi 1158 inimest.

Samal teemal

Kui mänguasjamuuseum võttis diskokuuli keerutada, meisterdada ja publiku Teatri Kodu salapärastesse keldritesse juhatada, siis Eesti rahva muuseum tõi kohale väntoreli, ponid, akrobaadid, mustlastantsuansambli ning mustkunstnikud Meelis Kubo ja Charleka. „Kaks aastat ootasin, millal tasuta ERMi pääsen, nüüd siis ongi see aeg käes,“ säras Kubo õhtut juhtides. Tõsi, muuseumiööst, kus piletiraha ei küsita, tuleb viimast võtta. Rahvast voorist ERMi hordide kaupa alates hetkest, mil muuseumiöö algas.

„Mõtlesime küll, et ehk on rahva rada rohtunud, aga paistab et ei ole,“ mõtiskles ERMi asedirektor Viljar Pohhomov järjest suurenevat rahvahulka seirates. „Eelmisel aastal, kui esimest korda muuseumiööl avatud olime, tuli meile 7000 inimest.“ Pühapäeva hommikuks olid inimesed üle loetud – 6775. „Teise aasta kohta pole see üldse paha tulemus,“ rõõmustas Pohhomov. „Loogiline oleks ju, et kõik on käinud ja muuseumi ära näinud ning muuseumiööle tuleb umbes 1000 inimest.“

Tartu laulupeomuuseumis esinesid laulukoorid ja tehti näitemängu, Tartu kunstimuuseum korraldas hilisõhtuni tuure vastselt avatud näitusel „Traditsiooni sünd. Eesti kuldaja kunst Enn Kunila kollektsioonist.“ Eesti trüki- ja paberimuuseumis tehti paberkunsti ning lubati kõigil soovijail kurnata väärikas eas trükimasinaid. Pidu käis üle linna.

Eesti rahvusarhiiv pidas aga muuseumiööl Eesti Vabariigi algusaegadest inspireeritud pidu: fuajees kõlas grammofonimuusika Jaak Ellingu kogust ning arhiivi muuseumis tegutses päevapiltnik. Seal võis poseerida koos naeratava Konstantin Pätsiga, kiiver peas ja lenduriprillid ees. Arhiivirahvas juhtis tähelepanu, et taustafotol naeratav Päts on haruldane nähtus – tavaliselt olnud riigivanem surmtõsise näoga.

Peo naelaks oli aga Miina Härma gümnaasiumi õpilaste ja Karlova kooli puhkpilliorkestri koostöös sündinud lavastus „Surnu pealuu ehk köstri saladus“. Selle rahvusarhiivi kogudest välja kaevatud näitemängu keelas tsensor 1883. aastal ära. Asjaarmastajast autor nimetas oma teost küll kurblikuks näitemänguks, kuid kurja tsensori punane pliiats pani sellele veto peale. Mõisnikke halvustava hoiaku pärast. Muuseumiööl sai see 135 aastat varjul püsinud lavalugu ette kantud.

Vaata ka meeleolukat galeriid! 

4 KOMMENTAARI

i
inimkonnale 21. mai 2018, 01:14
Õpetussõnad 23:23 Osta tõtt ja ära seda müü,
osta tarkust, õpetust ja arukust!
m
muuseumiöö 20. mai 2018, 13:31
Kui TASUTA saab joostakse või uksepiidad maha. HALOO rahvas ilm ilus ajage grillipann särisema ja tšillige niisama väljas. Milleks on vaja kopitus haisusesse muuseumisse ronida ??? Türi, Paide Järva-Jaani...
Loe kõiki (4)

TOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee