Foto: LAURA OKS
Tiit Kuresilma, insener, PhD 18. mai 2018 19:02
Grupp seltsimehi kultuuriinimesi kirjutas alla kirjale, kus nad on vastu Rail Balticu tegemisele. Kust nad teavad, et see asi paha on? On teaduslik tõde, et mistahes uuele asjale on alati teatud protsent  vastalisi. Paljudele ei jõua kohe pärale uue asja sügavam sisu. Esimene reaktsioon on – see on mingi jama!  Järgmine aste – siin võib siiski midagi olla! Kolmas arengutase – see on ju nii lihtne, siililegi selge, et oleks isegi võinud selle peale tulla.

Tööd, säästu ja mugavust

Rail Baltic annab tööd muldkeha kaevandajatele, liiva ja killustikuga tegelejatele, raudteeehitiste püstitajatele ja ka projekteerijatele. Ja seda koos teenindamisega ja uue raudteeveeremi hooldamisega juba igaveseks ajaks. Kui riik juurde maksab, on see ju ka meie oma riigi raha meie omadele inimestele. Et maa ei tühjeneks. Ei midagi hirmsat. Rahvuslik rikkus tuleb ikka tööstuselt ja tootmiselt. Ka see osa, millega kultuuri toetada. Teeme ikka aegajalt ka midagi asist ära, näiteks rajame kaasaegse transpordirajatise.

Kasu Rail Balticust  kindlasti on veelgi -  see säästab loodust. Näiteks konni. Teatavasti toimuvad konnade ränded, kus neid maanteed ületades hukka saab autorataste all, ja inimesed neid sel perioodil käivad üle tee aitamas. Võttes kahe relsi laiuseks 100 mm ja maantee sõidurea laiuseks 6000-7500 mm on rööpapaar 60-75 korda vähem tappev. Tuleb arvestada ka seda, et konn piki rööpapealset kindlasti ei patseeri, pigem hüppab üle. Rongi lähenedes rööbas hakkab vibreerima ja paneb kindlasti konnad ebameeldiva hääle tekitajast eemale kargama. Seega on raudtee konnadele 100 ja enam kordi ohutum.

Raudtee säästab lisaks konnadele ka inimelusid. Maanteel toimub tapvaid kokkupõrkeid igapäevaselt, rääkimata plekimõlkimisest. Ikka leidub poisiohtu kihutajaid, kes piiratud kiirusega kohtades mööda kihutavad, napsumehi, kes kurvides välja lendavad ja süütuid vigastavad. Rongide puhul on katastroofid harvaesinevad. Ja sedagi peamiselt napakate autojuhtide süül, kes rongi ette jäävad.

Globaalsest õhusaastest langeb 40% mootorsõidukite arvele. Kui me suudame raudteeveoste suurendamise arvel pisutki pidurdada autode massi suurenemist maanteedel, oleks sellest kasu. Väheneb saastumine ja võib rõõmsamalt vabal rinnal hingata. Ruumi võtab sama kapatsiteediga rong hulga vähem ja juhtegi on vaja palju vähem. Väheneb vajadus maanteid mitmerealisemateks ehitada.  Autoga sõltud ka ilmast, kui näiteks on libe või sajab vastikult. Rongis sa seda ei märkagi.

Tuleb hinnata kaasaegsel raudteel sõidu  mugavust. Oleme sõitnud Saksamaal. Istud kui tugitoolis sujuvas vaikuses ja naudid panoraamaknast maastikke või televiisorist kriminulli või sirutad jalgu ja otsid puhvetist hingekosutust. Ning samal ajal liigud läbi maa kaks korda kiiremini kui autoga. Mina küll sõidaks niiviisi Pärnusse, Riiga või kaugemalegi.

Võid ju rongi peale oma autogi kaasa võtta. Helsingis võib raudteejaamas auto ära anda ja see pannakse rongile. Võid ise seejärel sõita  vagunis mugavalt näiteks kaugpõhja. Seal saad auto kätte ja hakkad sõitma lõunasse läbi kogu Soome ja põikad sisse vaatamisväärsustesse, vältides ühe väsitava  otsa võrra teekonda. Miks mitte ka Rail Balticuga nii Riiga sõita ja siis autoga läbi Sigulda tagasi tulla Kagu-Eesti kaudu muljetades, auto täis paremat kraami.

Mis poolitamine?

Ei lõhu ega poolita see raudtee maastikku ja talusid nimetamisväärselt rohkem kui mistahes teetrass. Ja neid on läbi maa ju sadu. Rail Baltic on samuti vaid kriips maakaardil. Kui Rail Baltic natukegi pidurdab rekkade, busside ja muude autode  juurdetulekut ja ummikute kasvu maanteedel, on seegi suur asi! On looduse ja inimelude säästmine!

On kasvav side Euroopaga ja kavandatavalt Hiinani välja? Juba ette öelda, et ei tasu ära, on küll laest võetud  Kust nad teavad? Kui kunagi see valmis saab ja raudtee jätkuks ka merealune tunnel Soome saab olema, kuidas siis on lood kaubavoogudega? On arvestatud, et transiit Põhjamaadeni Ukraina ja Valgevene kaudu on kindlam äri kui Venemaalt. Hiina tunneb huvi.

Ei tahaks kuidagi lolli mängida ja Rail Baltic kui kaasaegne lootustandev objekt tagasi lükata. Meil on juba kurbi kogemusi, kus rääbaka  hõlmikpuu säästmiseks lükkasid rohelised puukallistajad tagasi uue kaasaegse Estonia ooperiteatri Moskva rahaga ehitamise. Jäi rajamata ka rahvusvaheline võidusõiduringrada, sest mõnele ninamehele tuli rajatis tema suvilale liiga lähedale. Niisiis saadetigi p..sse see eesti asi ja majandus.

Kui nüüd tõesti osutub, et ka pärast Soome lahe aluse tunneli avamist ja raudteega ühendamist kaubavood jäävad ikka vähesteks ja Rail Baltic ebarentaabliks, võib ju rööpad üles kiskuda ja need vanarauda müüa, aga teetammi kasutada jalgrattateena. Kasulik igatahes.

Ärgem nüüd pinisegem uue raudtee vastu, kuitahes kuulsad kultuuriinimesed me ka oleme.

Samal teemal

Kommentaarid  (105)

reku 20. mai 2018 16:12
Kuidas inimene võib rääkida nii rumalat juttu. Näiteks loodus. Kas konnad ei pea ka raudteed ületama? Kas kirjutaja on natukenegi mõelnud, kuidas saavad põdrad, kitsed... raudteest üle. Ma sõidan autoge ja panen selle rongile. No ei mõtle kirjutaja. Paistab, et ajuke ei suuda enam RB kasulikkust välja mõelda ja siis ajab mingit täielikku udu juttu. Kas ta ise ka usub oma loba.
Mis 20. mai 2018 15:50
te kurjustate! See artikkel ongi pila.
Kõik kommentaarid

SISUTURUNDUS