Eesti uudised

Linnaametniku ema magus vanalinna maja (1)

Anti NAULAINEN , 10. jaanuar 2000 00:00
MAJAD VENE 27 ja 29: Kunstiajaloolase Jüri Kuuskemaa hinnangul on Helene Kuma ja Vladimir Viies muutnud Malemaja kõrval asuva hoone viie aasta jooksul haletsusväärsest lobudikust noobliks majaks.Foto: Terje Lepp
Teisipäeval hakkab halduskohus arutama kahe vanalinna maja tagastamise küsimust. Endise omaniku teine abikaasa vaidlustas otsuse, millega majade pärijana eelistati linnaametniku Vladimir Viiese ema Helene Kuma.

“Mina tahan teada ainult üht. Miks ei tunnistanud õigusvastaselt võõrandatud vara tagastanud komisjon endise omaniku naist õigustatud subjektiks?” küsib vandeadvokaat vanemabi Pille Toom. Toom esindab kohtus endise omaniku Roobert Kuma naist teisest abielust Ann Kuma.

14. veebruaril 1994 tehtud otsusega eelistas komisjon hoopis Roobert Kuma tütart esimesest abielust Helene Kuma, kes on 1997. aastal omandireformiameti juhatajaks saanud Vladimir Viiese ema.

Majad aadressidel Vene tänav 27 ja 29 soetas Roobert Kuma pärast lahutust Viiese vanaemast Fainast 1937. aastal. Ann Kumaga abiellus Roobert 1941. aastal.

Vene tänav 27 asuva hoone koos kõrvalhoonete ja ligi 600ruutmeetrise krundiga sai Helene Kuma tagasi 1995. aastal. Vene 29 asub Paul Kerese nimeline Malemaja ning seda hoonet ei tagastatud, vaid kompenseeriti.

Omandireformiamet ei tea

Kuigi seoses kohtuprotsessiga on toimik juba poolteist kuud omandireformiametis, ei õnnestunud sealt leida ühtegi inimest, kes osanuks selgitada majade tagastamist just Helene Kuma kasuks.

Ka kaebusele vastuse koostanud jurist Priit Lello kinnitas Õhtulehele, et tema ei ole toimikuga nii põhjalikult tutvunud, et teaks, miks kuus aastat tagasi just nii otsustati.

Omandireformiameti varatagastamisosakonna juhataja Tiit Mäger selgitas, et Vene tänava majadest rääkimine tuleb kooskõlastada ameti juhataja Vladimir Viiesega. Kuna Viies ei soovinud neist hoonetest rääkida, täpsustas Mäger: “Kuna kaebus on esitatud ameti juhataja peale, ei olegi alluvatel võimalik selle asjaga tegelda.” Kohtus peaks linnavalitsust esindama advokaadibüroo Kaasik & Ko.

Ametnikud kardavad

“Ametnikud lihtsalt kardavad selle asjaga tegelda,” ütleb omandireformiameti hoonestusõiguse seadmise osakonna juhataja asetäitja Peeter Rahnel. “Kuidas saaksid ametnikud ja juristid anda hinnanguid oma ameti juhi vastu?”

Rahnel on ainus, kes oma arvamust ei varja. “Mina olen koondatavate nimekirjas esimene. Viies ütles, et ma olen ebasoovitav isik, sest ma põhjustanud talle sekeldusi.”

Sekeldused algasid Viiese jaoks suvel, kui ajakirjanduses ilmusid artiklid Vene tänava majade tagastamise vaidlustamise kohta. Rahneli sõnul kahtlustas Viies teda info lekitamises.

“Mina ei teadnud siis asjast midagi,” ütleb Rahnel. “Kui ma oleksin midagi teadnud, oleksin asja varem üles võtnud. Tagantjärele olen seda lugu pisut uurinud.”

Maja tagastati valele inimesele?

“Minu hinnangul tulnuks pärijana eelistada Ann Kuma,” arvab Rahnel. “Kui Ann Kuma tõepoolest esitas oma tagastustaotluse liiga hilja, nagu väidetakse, kuidas see siis vastu võeti ja selle suhtes mitu otsust langetati?” imestab ta.

Vladimir Viies sai ameti juhatajaks 1997. aastal ja seega ei saanud ta kolm aastat varem tehtud otsust otseselt mõjutada.

“Ma ei saa aru, kuidas kolm aastat omandireformiameti subjektikomisjoni esimeheks ja õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise keskkomisjoni liikmeks olnud Viies ei ole selle aja jooksul aru saanud, et valdab ja haldab vara, mis pole tema oma?” küsib Rahnel. “Kõnelda seejuures poliitilisest survest enda isiku vastu on imelik.”

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee