Euroopa Liidu värskelt tutvustatud eelarvekava osas võib perioodiks 2021-2027 juba esialgse versiooni puhul näha vähemalt nelja suuremat põhimõttelist küsimust, mis tekitavad vastuolusid ja tuleb läbirääkimistel lahendada. Vastasel korral läheb ELi uue eelarvestrateegia kokku leppimisega väga keeruliseks.

Neli tüliõuna

Esimene konfliktiallikas on eelarve maht, mis peaks mõnevõrra kasvama. Euroopa Komisjon on teinud ettepaneku, et see oleks 1,14 triljonit eurot, mis moodustab 1,11% 27 ELi liikmesriigi SKPst. Praegu on ELi eelarve maht 1,03% liikmesmaade SKPst. Kuid osa netomaksjaid ei soovi ELi eelarvesse rohkem maksta, häälekamad on selles osas seni olnud Holland ja Taani.

Teine konfliktiteema on riikide eelarvetesse tehtavate tagasimaksete küsimus, mille Euroopa Komisjon sooviks lõpetada, kuid osa enam maksvaid riike pole sellega nõus.

Kolmandaks on näiteks Orbani valitsus Ungaris vastu õigusriigi põhimõtetest kinnipidamise nõude sidumisele eelarve väljamaksetega.

Ja neljandaks võib eeldada ka olulist vastuseisu põllumajandustoetuste kärpimise ettepanekule 5% võrra. Seda näiteks Prantsusmaalt, aga ka teistelt riikidelt, kus põllumajandussektor on oluline huvigrupp. Eesti põllumajandussektori jaoks võib aga kujuneda olukord, kus toetused suurenevad, kuigi ELis tervikuna põllumajandustoetuste eelarve väheneb. Seda seetõttu, et kogu põllumajanduseelarve sees on ebavõrdsust ja ebaühtlust, mida leevendada püütakse.

Tervikuna ei saa Eesti järgmisel eelarveperioodil kindlasti netomaksjaks ehk me saame Euroopa Liidu eelarvest igal juhul rohkem tagasi, kui me sinna sisse maksame. Milline see suhe aga täpselt olema saab, on praegu veel vara öelda. Tervikuna saame ilmselt edaspidi suhteliselt vähem ELi eelarvest tagasi kui praegu kehtival perioodil, kuid see on ka igati loogiline, arvestades Eesti majandusarengut ning tervikpilti, mis käsitleb ka meist vaesemate, aga oluliselt suuremate liikmesriikide majandusolukorda.

Kulutused julgeolekule kolmekordistuvad

Samas on näiteks kaitse- ja julgeolekukulud sellised, mida pole võimalik konkreetse riigiga siduda.

Euroopa Komisjoni välja pakutud eelarveraamistikus tervikuna siiski midagi vapustavat polnud, pigem kajastab see püüet kohanduda julgeolekupildis ja majanduses toimuvate muutustega ning vajadust lappida Brexitiga tekkivat auku.

Eelarve mõningasest suurenemisest siiski ilmselt pääsu pole, sest rahalist lisapanust vajab julgeoleku- ja kaitsevaldkond ning põgenike temaatika, mis pole seni ELi jaoks kunagi nii aktuaalne olnud.

Nii ongi eelarvekava uued põhilised prioriteedid julgeolek ja piirikaitse ning ka Eesti poolt vaadates on see vajalik ja mõistlik. Uue eelarvega kasvavad kulutused näiteks ELi välispiiri kontrollile, migratsioonile ja asüülivaldkonnale võrreldes praegusega ligi kolm korda – 13 miljardilt 33 miljardile eurole. See võimaldab muu hulgas palgata 2027. aastaks Euroopa piirivalveagentuuri 10 000 piirivalvurit. Arvestades nii eelarvelist konteksti kui seda, kui vähe on EL seni kaitsepoliitikasse panustanud, siis pidanuks Komisjoni ettepanek selles valdkonnas julgem olema.

Julgeoleku- ja kaitseinvesteeringud kasvavad võrreldes senisega küll 40%, kuid lähtekoht on väga madal. Nii läheb 13 miljardit eurot Euroopa Kaitsefondi, et panustada kaitseuuringutesse ja arengusse. 6,5 miljardit eurot läheb sõjaväelise mobiilsuse suurendamiseks, et vajadusel oleks ELis võimalik kiiresti liigutada nii sõjaväelasi kui varustust. Lisaks eraldatakse 2,5 miljardit eurot võitluseks ekstremismi ja küberkuritegevusega. Euroopa Liidu kaitsepoliitika kujundamine on uus areng, mille on tinginud julgeolekuolukorra halvenemine Euroopa vahetus naabruses ning ka terrorirünnakud Euroopas endas. Eesmärk on ELi kaitsepoliitika välja arendada 2025. aastaks ning selleks on vaja ka raha. Järgmine ELi eelarveperspektiiv seda muutunud olukorda ka kajastab, kuigi mitte piisavalt.

Uus eelarve suurendaks 26% võrra ehk 123 miljardi euroni välisabi eelarvet. See hõlmab humanitaarabi, ELiga liitumise eelset abi kandidaatriikidele ning globaalset arenguabi. Eesmärk on muuhulgas ka nende vahendite abil parandada olukorda Euroopa naabruses ja vähendada immigratsiooni Euroopasse. See on hoolimata eelarve suurendamisest võimalik ainult siis, kui kõik ELi välispoliitika osad seotakse saavad omavahel oluliselt tihedamini. Pean silmas näiteks arengu- ja humanitaarabi eraldamisel nende otsuste kokkulangevust ELi eesmärkide ja põhimõtetega ühes või teises abi saavas riigis. Seega peavad arenguabi eraldamisotsused olema koosmõjus ka ELi välis- ja julgeolekupoliitika eesmärkidega selles konkreetses riigis või piirkonnas.

Euroopa Komisjon soovib suurendada investeeringuid teadusuuringutesse ja innovatsiooni 50%, kus 100 miljardit eurot läheks Horizon Euroopa ja Euratomi programmidesse. 12 miljardit eurot läheks digitaalvaldkonna investeeringuteks.

25 miljardit eurot on Euroopa Komisjon oma ettepanekus uue eraldisena ette näinud reformide toetuseks liikmesriikides. See programm pakub rahalist ja tehnilist tuge liikmesriikides tehtavateks reformideks, näiteks tööturu, hariduse, maksunduse, kapitaliturgude, ärikliima parandamise ja avaliku halduse valdkonnas. Sel eraldusel on mõtet, kui suudetakse tõepoolselt sisulisi reforme toetada, kuid nende tuvastamine läheb igal juhul raskeks.

Karistused õigusriigi põhimõtete eirajatele

Uue eelarvekava erilise tähelepanu all on ka noored ning noortele mõeldud summad kahekordistuvad. Põhjus on paljuski noorte suures tööpuuduses mitmes Euroopa piirkonnas ning seetõttu on Komisjon pakkunud välja eelarveridu, mille kaudu noortele rohkem tähelepanu pöörata. Muu hulgas on ette nähtud 30 miljardit eurot ERASMUSe õpilasvahetusele. Täiesti uus algatus on 700 miljoni euro eraldamine noortele tasuta rongipiletiteks Euroopa raudteedel, et saada võimalikult palju aimu, mida kujutavad endast teised Euroopa riigid. Iseasi, kui efektiivseks selline programm kujuneb.

Kui rääkida kulude kokkuhoiust, siis pakub uus eelarvekava 5%list kokkuhoidu nii ühtsest põllumajanduspoliitikast kui ühtekuuluvuspoliitika programmidest. Need ettepanekud on iseenesest mõistlikud, sest näiteks põllumajandustoetustele kulub kogu ELi eelarvet arvestades ebaproportsionaalselt palju ehk ca 40% ja valdkonna rahastamine vajab igal juhul ülevaatamist. Euroopa Komisjon põhjendas neid kärpeettepanekuid uute vajadustega julgeolekuvaldkonnas ning Suurbritannia lahkumisest jääva auguga eelarves, mis on umbes 12 miljardit eurot aastas.

Lisaks kärbetele põllumajandus- ja ühtekuuluvustoetuste osas, pakkus Euroopa Komisjon välja ka mõned uued tuluallikad. Näiteks 20% CO2 emissioonikvootidega kauplemise tuludest ja 80 senti igalt kilolt plastpakenditelt, mis jääb liikmesriikides ümbertöötlemata. Uued tulud peaksid ELi eelarvesse tooma aastas 22 miljardit eurot. Tegemist on keskkonnakaitse tugevdamisele suunatud ettepanekutega ja seetõttu võimalikest tulukohtadest ühed mõistlikumad.

Nagu loo algul nimetatud, tõstab Euroopa Komisjon uue eelarvekavaga esile ka õigusriigi põhimõtete täitmise olulisust liikmesriikides. Nii oleks õigusriigi põhimõtetest kinnipidamine eeldus sujuvaks rahastuseks ELi eelarvest. Välja on pakutud ka mehhanism, mis lubaks ELil peatada või vähendada väljamakseid riigile, mis kaldub õigusriigi põhimõtetest kõrvale. Seda ettepanekut põhjendas komisjon vajadusega kaitsta ELi maksumaksjate raha ja selles on tugev tõetera. EL on tervik – õigusriigi põhimõtetest kinni pidamist pole võimalik lahutada majanduslikust ja eelarvelisest solidaarsusest. Ühelgi ELi riigil pole võimalik täita vaid seda osa tingimustest, mis parasjagu meeldib. Kõik ELiga liitumisel võetud kohustused on täitmiseks ja õigusriigi põhimõtted on muidugi midagi palju enamat, kui vaid osa ELiga liitumisel võetud kohustustest.

Need olid mõned näited, mida Euroopa Komisjoni välja pakutud uus ELi eelarvekava aastateks 2021-2027 sisaldab. Seega ei midagi põhimõtteliselt uut ja ilmselt suurtes muudatustes olekski 27 liikmesriigi vahel praeguses olukorras võimatu kokkuleppele jõuda. Nüüd seisavad ees keerulised läbirääkimised liikmesriikide ja Euroopa Parlamendiga sellegi üle, mida uus eelarvekava siiski sisaldab.

Mida aeg edasi, seda detailsemaks eelarvekava aastateks 2021-2027 ka muutub ning ühes sellega täpsustuvad ka Eestiga seotud konkreetsed positsioonid selles. Lähikuudel on eeldada tõsiseid kõnelusi Euroopa Komisjoni, Euroopa Parlamendi ja liikmesriikide vahel, kes kõik peavad lõpliku versiooniga nõusse jääma.

Jaga artiklit

15 kommentaari

V
valetamine on alati moes olnud  /   09:30, 19. mai 2018
kuidas siis muidu rahvamasse rahustada ja nende turjal liugu lasta, eksole
Y
yll  /   08:34, 19. mai 2018
selle eelarve perioodi ajal trükib vana lääs omale mitme triljoni ülatuses uut raha "võla" nime all
mida kunagi tagasi ei maksta. samuti saavad ju toetust enamus Aafrika riike ning pool aasiat
et need ikka saksa autosi jõuaksid osta.igal asjal peaks siiski olema turumajanduslik hind s.t millega seda osta jõutakse. Saksamaa ehitab venemaa pursuidele ja Aafrika diktaatoritele lennukeid,jahte,
sõiduvahendeid ja need saadavad vastutasuks oma ülejääva rahva siiapoole ja seda aasta-aastasse üha rohkem.

Päevatoimetaja

Triinu Laan
Telefon 51993733
Triinu.laan@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis