(Stanislav Moshkov)

„Kas keegi tõesti usub, et see on kodanikuühiskonna algatus“, „mida need mehed tegelikult tahavad?“, „on nutune, kui riiki reformida soovivad ettevõtjad on vaid meessoost“. Need on vaid mõned nopped sotsiaalmeediast, kus on jutuks Riigireformi Sihtasutuse rajamine. Sellisel tasemel argumentatsiooni kohta võiks öelda, et 3b tase, kuid see oleks kolmanda klassi lastele solvav.

Sarnased sajatused saatsid ka algatuse Eesti 200 manifesti avalikustamist. Ent tuletagem meelde ja rõhutagem – Eesti on vaba ühiskond, kus igaüks võib repressioone kartmata avaldada oma mõtteid, ideid ja pakkuda lahendusi Eesti elu kitsaskohtadele. Põhiseadusest ei leia puntki, mis nõuab, et arvaja peaks vastama kindlatele sotsiodemograafilistele näitajatele, kaasama kõiki või teatud sihtgruppe vms.

Tore, kui omi lahendusi tahavad pakkuda ärimehed. Tore, kui sama tahavad teha feministid. Kui miski kriibib parempoolsete või kas või linnuvaatlejate hinge, siis tervitame ka nende mõttelist panust. Mida rohkem mõtteid, seda parem, sest vaid sel juhul sünnib sisuline arutelu. Olgem ausad – väitluskultuur on kadumas peaaegu kõikjalt ja eriti kurb, et poliitikast. Erakondade valimisplatvorme on valimiste eel naeruvääristatud kui dokumente, mis lubavad kõike edendada ja arendada, ja milles ainus tegelik ja mõõdetav teetähis on pensionitõusu ulatus. Kes suurema summa pakub, see kõvem tegija on. See pole aga tase, mida erakondadelt ootaks.

Küsida tuleb, et miks ainult ärimehed? Kus te olete, inimesed, kes soovivad Eestis midagi muuta? Nüüd on peaaegu ideaalne aeg – olgugi et valimisprogrammide kirjutamine on juba täies hoos –, et erakondadele appi tulla ja aidata välja töötada raamistik, mida nad kas täies mahus või vähemalt osaliselt kasutada saaksid. Ärimehed ja juristid on oma algatusega välja tulnud ja lubanud konkreetseid ettepanekuid aasta jooksul. Ning ennäe – poliitikud eesotsas peaministrigagi pole neile vastust võlgu jäänud.

Virisemise ja näpuga näitamise asemel oleks teistelgi huvirühmadel paras aeg esimestelt julgetelt eeskuju võtta, et lihtsalt olelemise ja mõnikord allkirjade kogumise asemel saaks kord ennastki ehtida survegrupi kõlava tiitliga.

Jaga artiklit

21 kommentaari

Ö
Öifrosiine  /   17:19, 18. mai 2018
Kui aeda parandada, siis jah saed kiunuvad aia vahel, haamrid ka kolksuvad, andke andeks, ärge pange tähele.
Õ
ÕLEHT  /   00:08, 18. mai 2018
Võib ajada igast jama aga mina ikka ei usu. Nkn panevad pas-ka.

Päevatoimetaja

Telefon 51993733
online@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis