(Tiina Kõrtsini)

Algul Vabaerakonna esimeheks uuesti kandideerimisest loobunud ja siis erakonnast sääred teinud Artur Talviku käik on pealtnäha kahjulik nii talle endale kui ka senisele koduerakonnale. Peab ju igal poliitikas pikemalt osaleda tahtjal olema käpas oskus kaotada, ja seda isegi siis, kui ta väldib karjääripoliitiku tiitlit nagu vanakurat välku. Valimisvõitlusest loobumine päästis Talviku küll laupäevasel üldkogul võimalikust luuseritiitlist, ent kuidas siis muudmoodi iseloomustada parteijuhti, kes viib erakonna sellisesse seisu, et selles seltskonnas enam jätkata ei kannata.

Teisalt on Vabaerakonnal mõistagi huvitatud, et vähemalt esialgu selle riigikogu fraktsiooni ridades jätkav Talvik ei eemalduks erakonnast täielikult või mis veelgi hullem – mujale üle ei hüppaks. Kogus ta ju viimastel riigikogu valimistel 7308 häält, ja isegi juhul, kui vahepealne rapsimine esimehe rollis on Talviku väärtust kahandanud, julgeb erakond vaevalt riskida tema eemaletõrjumisega. Isegi kui see tähendaks, et avalik musta pesu pesemine kestab edasi veel pärast esimehe valimist, mis ei saa erakonna mainele kuigi hästi mõjuda.

Mida tasub aga Talviku kriitikast tõsiselt võtta ja mis on pelgalt äpardunud juhi eneseupitus, on Vabaerakonna uue vana esimehe Andres Herkeli hinnata. Olulise juhtnööri selle kohta, millisena näeb viimane erakonna edasist tegevust, annab personalivalik: kas jätkatakse sama kampaaniajuhiga ja samal suurerakondade jõulise kritiseerimise kursil? Kui kõlama jääb sõnum, et meie pole nagu teised, aga ähmaseks jääb, mida Vabaerakond siis teha tahab, pole mõtet suuremat toetuse ennustada. Iseasi, kas Herkeli välja pakutud kinnisvaramaks on tõesti see, mida Vabaerakonna võimalik valija ootab.

Hea seegi, et uus esimees on kõrvale tõrjunud jutud võimalikust ühinemisest IRLiga. Kuigi see lahendaks ühe raha- ja teise personaliprobleemid, on raske ette kujutada valijate heakskiitu sellisele liidule. Väiksem Vabaerakond lakkaks olemast aga juba selle moodustumisel. Ent jumet võiks olla mõttel otsida ühisosa Vabaerakonna ja survegrupi EV200 vahel. Poolnaljatledes võiks öelda, et tehkem seda enne, kui Talvik ette jõuab.

Jaga artiklit

18 kommentaari

L
Leo  /   19:34, 17. mai 2018
Ei, see on Vabaerakonna lõpu lõpp.
K
Kalev  /   22:15, 15. mai 2018
Tühi kott ei püsi püsti! Puru silmaajaja vanasõna!

Päevatoimetaja

Gerly Mägi
Telefon 51993733
gerly.magi@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis