Juhtkiri

Juhtkiri | Kas näeme Vabaerakonna lõpu algust? (18)

Ohtuleht.ee, 14. mai 2018, 18:24
Foto: Tiina Kõrtsini
Algul Vabaerakonna esimeheks uuesti kandideerimisest loobunud ja siis erakonnast sääred teinud Artur Talviku käik on pealtnäha kahjulik nii talle endale kui ka senisele koduerakonnale. Peab ju igal poliitikas pikemalt osaleda tahtjal olema käpas oskus kaotada, ja seda isegi siis, kui ta väldib karjääripoliitiku tiitlit nagu vanakurat välku. Valimisvõitlusest loobumine päästis Talviku küll laupäevasel üldkogul võimalikust luuseritiitlist, ent kuidas siis muudmoodi iseloomustada parteijuhti, kes viib erakonna sellisesse seisu, et selles seltskonnas enam jätkata ei kannata.

Teisalt on Vabaerakonnal mõistagi huvitatud, et vähemalt esialgu selle riigikogu fraktsiooni ridades jätkav Talvik ei eemalduks erakonnast täielikult või mis veelgi hullem – mujale üle ei hüppaks. Kogus ta ju viimastel riigikogu valimistel 7308 häält, ja isegi juhul, kui vahepealne rapsimine esimehe rollis on Talviku väärtust kahandanud, julgeb erakond vaevalt riskida tema eemaletõrjumisega. Isegi kui see tähendaks, et avalik musta pesu pesemine kestab edasi veel pärast esimehe valimist, mis ei saa erakonna mainele kuigi hästi mõjuda.

Hea seegi, et uus esimees on kõrvale tõrjunud jutud võimalikust ühinemisest IRLiga. Kuigi see lahendaks ühe raha- ja teise personaliprobleemid, on raske ette kujutada valijate heakskiitu sellisele liidule. Väiksem Vabaerakond lakkaks olemast aga juba selle moodustumisel. Ent jumet võiks olla mõttel otsida ühisosa Vabaerakonna ja survegrupi EV200 vahel. Poolnaljatledes võiks öelda, et tehkem seda enne, kui Talvik ette jõuab.

TOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee