Maris LauriFoto: Tiina Kõrtsini
Toimetas Maarit Stepanov 14. mai 2018 13:06
Majandusanalüütik ja reformierakondlane Maris Lauri kirjutab, et enne maksuideedega väljatulemist tuleks mõelda, milleks on neid makse tarvis ning kui suur on vajatav tulu. "Järsku saaks vähemaga hakkama, või vähemalt piirata kulude kasvu?" küsib Lauri.

"Maksude kogumise põhieesmärk on tulu saamine, et siis mingeid kulutusi teha. Kui riik kulutab palju, siis tuleb ka makse palju koguda, kui vähe, saab makse hoida madalatena. Seetõttu on kulutamiskiusatuse piirajaks maksukoormus – kui viimane liialt kõrgeks tõuseb, siis hakkab see pidurdama majanduskasvu ja elanike heaolu, kasvab rahulolematus ja maksutuludki hakkavad kahanema," kirjutab Maris Lauri oma ajaveebis.

"Seda seetõttu, et maksudel on paratamatult mõju inimeste käitumisele. Seda tunnistatakse, kuid tihtipeale unustatakse see, et inimese käitumine ei ole alati ettearvatav. Inimesed on leidlikud ja lõppkokkuvõttes ratsionaalsed: kui nad leiavad, et mingi piirang (ka maksud on piirang) segab neid liialt, siis nad muudavad oma käitumist viisil, mis võib senisest reageeringust teistsuguseks osutuda," lisab poliitik ja toob näitena ostureisid naaberriikidesse.

Lauri toob välja, et kui muu maailm liigub lihtsamate maksusüsteemide suunas, rõhutatakse samal ajal Eestis, et maksusüsteemid peavadki keerulised olema. Keeruline süsteem annab tema sõnul aga eelisolukorra sahkerdajatele.

"Aeg-ajalt räägitakse sellestki, et ühte või teist tüüpi maksude osakaal on liialt kõrge või liialt madal. Võrdluseks on sealjuures kas OECD või Euroopa Liidu keskmine. Aga kes ütleks, milline on see parim maksustruktuur? Mingi keskmine ei ole ilmtingimata parim. Veelgi enam, keskmine on lihtsalt keskmine, mis võib panna kokku kaks üksteisest täiesti põhimõtteliselt erinevat nähtust," kirjutab Lauri, et eri ühiskonnad teevad erinevaid valikuid.

Poliitik toob välja, et teiste OECD riikidega võrreldes on meil keskmisest kõrgem näiteks tarbimismaksude osakaal. Vastupidiselt: madal on varamaksude osakaal. "Varamaksudega on Eestis seis – ütleme, et tagasihoidlik. Reaalselt on meil üksnes maamaks, mida kõigilt ei korjata. Kodualuse maamaksuvabastuse kehtestamise tulemusena kasvas ettevõtluse maamaksukoormus, mis ei pruugi olla eriti arukas lahendus. Ka seetõttu, et paljudel maaomanikel kadus maksuseos omavalitsusega või see nõrgenes märgatavalt. Veelgi enam, maksustamine toimub juba aastaid hindade alusel, mis mitte kuidagi ei kajasta maa praegust reaalset väärtust. On piirkondi, kus selle sajandi jooksul on maa hind kõvasti tõusnud ja neid, kus kõvasti langenud. Seetõttu ei saa praegu rääkida, et Eestis on maamaksu tasumine õiglane ja arukalt korraldatud," lisas Lauri.

"Niisiis, enne kui tulla välja uljaste maksuideedega, tuleks mõelda, milleks meile maksud ja kui palju meil siiski maksutulu on vaja ehk kui palju ikkagi peaks riik kulutama. Järsku saaks vähemaga hakkama, või vähemalt piirata kulude kasvu? Mõtleks ka sellele, et suuremad riigi kulutused tähendavad, et enamvähem kõik peavad ühel või teisel viisil rohkem maksma. Sest 100-eurone pensionilisa ei saa tulla 1%, isegi 10%, elanike kõrgemast maksustamisest, sest esimene kulu on teistelt saadavast tulust kordades suurem. Muidugi võib sellele 1%-le või 10%-le panna ka sellise maksukoorma, et arvestuslikult peaks tulu kokku tulema, kuid siis võib juhtuda nii nagu aktsiisidega – maksud lihtsalt kõnnivad Eestist minema ja siis on neid juba väga keeruline tagasi saada."

Täistekstiga saab tutvuda Maris Lauri ajaveebis.