Kasetriibik. (Uudo Timm/Keskkonnaamet)

Värskest kasetriibiku leviku täpsustamise uuringust selgus, et kaitsealust närilist leidub meie looduses oodatust rohkem, vahendab Keskkonnaamet. Leiukohtade kaardistamiseks oodatakse siiski lisainfot.

Keskkonnaameti liigikaitse büroo liigikaitse peaspetsialisti Katrin Kaldma sõnul tehakse tavaliselt pisiimetajate seiret augustist oktoobrini, mil nende arvukus ja tabamise edukus on kõige kõrgem, ent tõenäosus kasetriibikut sel ajal kinni püüda on vastupidiselt väga madal. Ta selgitab, et kasetriibi on liikuvaim maikuus pärast pikast talveunest ärkamist. "Viimasel kahel aastal keskendutigi kasetriibiku otsingutele kevadel ja tulemused olid rõõmustavad: üle-eelmisel kevadel tabati 17 ja möödunud kevadel 15 isendit," lisas Kaldma.

Kolmandasse kaitsekategooriasse kuuluv kasetriibik on Eesti ainus hüpiklaste sugukonda kuuluv pisike näriline, kes erineb siinsetest juttselg-hiirest oma väiksemate kehamõõtmete ja eriti pika saba poolest: kui juttselg-hiire saba moodustab tema kehapikkusest kolm neljandikku, siis kasetriibiku saba on lausa 120 protsenti tema kehast.

Kasetriibikut õnnestub looma varjulise eluviisi tõttu näha siiski vähestel, sest triibik eelistab kõrge ja tiheda rohuga elupaikasid, vanu kände ja pehkinud puutüvesid. Neis paigus on teda aga keerulisem märgata.

Kasetriibiku seireks valiti välja 57 tema elupaigaks sobilikku kohta, millest 20 puhul õnnestus looma ka leida. Lisaks laekus infot kasetriibiku esinemise kohta ka juhuslikult, kui Kasispeal püüdis üks kass üle-eelmisel suvel neli ja eelmisel suvel ühe kasetriibiku.

Uuringu autor ja keskkonnaagentuuri eluslooduse osakonna juhataja Uudo Timmi sõnul tuleks kasetriibiku arvukuse ja leviku pikemaajaliste muutuste tuvastamiseks teha uuringuid regulaarselt. "Küll aga võib olemasolevate andmete põhjal hinnata kasetriibiku Eesti asurkonna seisundit stabiilselt soodsaks ja väita, et triibikut leidub ühtlaselt kogu Mandri-Eesti ulatuses," lisas ta.

Esmakordselt registreeriti kasetriibiku esinemine Eestis 1858. aastal Tartu lähedal, kuid järgmine registreeritud kohtumine toimus alles 1948. aastal. Edasised kasetriibiku leiud on olnud üksikud ja väga juhuslikud. Kasetriibiku leviku uuringu korraldas Eesti Looduseuurijate Selts Keskkonnaameti tellimusel. 

Kasetriibiku leiukohtade kaardistamiseks kutsutakse inimesi üles sisestama vaatluste andmeid loodusvaatluste andmebaasi

Jaga artiklit

5 kommentaari

T
Teibasse ajada reao! või tema hävitab kaitsealuseid liike. Neetud kõuts!  /   14:51, 17. mai 2018
"Lisaks laekus infot kasetriibiku esinemise kohta ka juhuslikult, kui Kasispeal püüdis üks kass üle-eelmisel suvel neli ja eelmisel suvel ühe kasetriibiku."
Aga 120% kehast on saba? Et siis... mida? Muidu on nagu juttselg-hiir? Neid on Saaremaal Sõrves palju.

Päevatoimetaja

Triinu Laan
Telefon 51993733
Triinu.laan@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis